2-08-4582/3 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 08.02.2008.a. esitas I N hagi OÜ B vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.08.2007.a. töölepingu määramata ajaks, mille kohaselt oli hageja võetud tööle ehitajana ning asus tööle alates 31.08.2007.a. Septembris 2007.a. oli hageja suunatud töölähetusse Rootsi ehitusobjektile, mis kestis alates 02.09.2007.a. kuni 28.09.2007.a. Pärast töölähetuselt naasmist tööandja hagejaga ühendust ei võtnud, töötasu välja ei maksnud ning hageja poolt esitatud kirjalikele nõudmistele ei vastanud. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja kui tööandja hagejale tööperioodi eest töötasu ja lähetuses viibimise eest perioodil 04.09.2007.a. – 27.09.2007.a. päevaraha välja maksnud, töölepingut lõpetanud ega teinud lõpparvestust. Kostja ei ole tööandjana oma kohustusi täitnud. Hageja palub tunnistada poolte vahel 31.08.2007.a. sõlmitud tööleping TLS § 82 lg 1 alusel lõpetatuks, välja mõista hüvitis § 82 lg 2 alusel 38 330.00 krooni, välja mõista maksmata töötasu september 2007.a. eest sunnas 19 165.00 krooni ja viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 5925.00 krooni, tuvastada hageja töökohustuste täitmine Rootsi territooriumil perioodil 02.09.2007.a. – 28.09.2007.a. töölähetuseks, välja mõista kostjalt hageja kasuks 27 päeva töölähetuse päevaraha summas 9425.00 krooni, tuvastada tööandja poolt mittekindlustamist hagejat tööga perioodil 08.10.2007.a. – 23.12.2007.a. mitte töötaja süül tekitatud tööseisakuks, välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu tööseisaku eest perioodil 08.10.2007.a. – 23.12.2007.a. summas 54 300.83 krooni ning viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 4950.00 krooni.

võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus 09.12.2008.a. teha asjas tagaseljaotsus. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Töölepinguseadus § 82 (TLS) lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 74 lg 2 kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 49 lg-te 1 , 2 ja 3 kohaselt tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 453 § 9 22.12.2000.a. töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale töölähetuse päevaraha tingimusel, et