X hagi Tallinna linna vastu vara korteriomandi hageja lahusvara hulka kuulumise tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.aprilli 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
16 047 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 02.mai 2022.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 04.mail 2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Janika Drobot (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinna linn (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn), volitatud esindaja IL (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 01.04.2022 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.
2.X apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.2.Tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka. 1(9)
3.3.Tuvastada Tallinna linna kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks viisil, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X ja asendada Tallinna linna eeltoodud nõusolek kohtulahendiga.
4.Poolte menetluskulud maa- ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
5.Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõend – hageja kontoväljavõte.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.12.1996. a hageja ja Y, isikukood XXXXXXXXXXX abielu. Abielu lahutati Tallinna linnakohtu 23.08.2005. a otsusega, lahutamise otsus jõustus 05.09.2005. a. Y suri XX.XX.XXXX. a. Abielu ajal 07.04.2004. a ostis hageja endale vallasasjana korteri, asukohaga Tallinna linn, XXX. Korteriomand kanti 08.08.2005. a kinnistusraamatusse, registriosa nr XXXXXXX. Y pärimismenetluses väljastas Tallinna notar Evelyn Roots 08.01.2019. a pärimistunnistuse, mille kohaselt on Y ainupärijaks Tallinna linn, kellele lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Notar lisas pärimistunnistusele märkuse, mille järgi on korteriomand XXX, Tallinn omandatud Y ja X abielu kestel. Hageja palub tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX on hageja lahusvara ning et antud korteriomand ei kuulu Y pärandvara hulka. Hageja põhistab oma nõuet asjaoluga, et enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt ei moodustanud abikaasade ühisvara vara, mille abikaasad omandasid peale abielusuhete lõppu. Hageja ja Y abielulised suhted lõppesid 2000-ndate alguses ja pooled elasid eraldi kohtades. Hageja elas 2004. a koos uue elukaaslasega (Q), kes finantseeris ka korteri ostu. 15.09.2021. a esitatud hagiavalduse täpsustusega palub hageja tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka ning palub tuvastada ja asendada kohtulahendiga kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks viisil, millega kustutataks registriosa II jaost kaasomanikuna kostja ning kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2(9)
Kostja vastus
2.Kostja asus vastuses hagile seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlusalune korteriomand omandati hageja ja Y abielu ajal. Hageja abielu vältel kehtinud seadus võimaldas abikaasadel soovi korral teha täpsustusi ühisvara koosseisu kuuluva vara osas. PKS § 18 andis abielus olevatele pooltele võimaluse abikaasade ühisvara jagamiseks abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Hageja ei ole kasutanud vaidlusaluse vara omandamisel talle õigusaktiga pakutud võimalusi. Viisteist aastat hiljem ei ole seadused muutnud abikaasade ühiselt omandatud vara ja lahusvara kontseptsiooni määral, mis annaks võimaluse hagejale abielu kestel omandatud varale anda kehtinud seadusest erinevat tõlgendamist. Hageja tuginemine tõsiolule, et vallasasjana omandatud eluruum Tallinnas, XXX on 12. mail 2005 kinnistatud ainuüksi tema nimele, püüdes seetõttu vältida ühisvara tekkimist, on vastuolus vara omandamise hetkel kehtinud õiguslikule regulatsioonile. Tollane perekonnaseadus andis selge reegli, et kui kinnisasi on õigusaktidest tulenevalt abikaasade ühisvara ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Teisisõnu perekonnaseadus tõlgendas ühe abikaasa nimele abielu vältel kinnistatud vara ühisvarana. 01.10.2021. a täiendavas vastuses hagile märgib kostja, et hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest on võimalik välja lugeda, et hageja ja Y abielusuhted lõppesid 13.04.2005. a. Sel kuupäeval esitas Y Harju Maakohtusse avalduse abielu lahutamiseks. Nimetatud kuupäeva osas ei ole vastuväiteid esitanud ka hageja. Seda tõendab hageja poolt tõendina esitatud kohtuotsus, mille selgitavas osas on kohus kirjeldanud, et X ei esitanud menetluse käigus vastuväiteid abielulahutusele ning tunnistas tema vastu esitatud hagi. Hageja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et korteri ostmise eellepingu sõlmis hageja 22.03.2004. a ja notariaalse ostu-müügi lepingu 07.04.2004. a. Riigikohus on läbivalt rõhutanud, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, kas ja kui suures ulatuses on üks või teine abielupool ühisvarasse panustanud. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva asja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Sama loogika pädeb ka vastupidises olukorras, kus üks abikaasadest omandab abielu kestel mistahes asja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja Y abielu ajal soetatud XXX korter kuulub hageja ja Y ühisvara hulka või mitte. Selleks, et otsustada kas osa abikaasade poolt abielu kestel omandatud varast võis muutuda ühisvaraks ja seeläbi osaliselt ka Y pärandvaraks, tuleb kindlaks teha ühisvara koosseis. Kohus luges hageja vande all antud ütluste ja tunnistaja Q ütlustega tõendatuks, et hageja ja Y abielusuhted lõppesid hiljemalt 1999.a lõpul, kui hageja ja Q kohtusid ja alustasid kooselu. Abielu lahutamise hagi esitamine Y poolt 13.04.2005. a kinnitab, et hiljemalt selleks kuupäevaks olid abikaasade abielusuhted lõppenud, aga hagiavalduse esitamine ei välista, et need suhted võisid olla lõppenud juba (aastaid) varem.
3(9)
5.Hagiavalduse lisaks nr 6 olev 22.03.2004. a broneerimisleping ostu-müügilepingu sõlmimiseks (tl 13-14) punkti 1 järgi ostja s.t hageja ostab müüjalt XXX korteri 145 000 Eesti krooni eest. Ka 07.04.2004. a notariaalse müügilepingu punktis 3.1 (tl 6 pöördel) on korteri müügihinnaks märgitud 145 000 Eesti krooni ning see summa on korteri müüjale tasutud enne notariaalse lepingu sõlmimist, mida müüja kinnitab oma allkirjaga lepingul. Vande all antud seletusega kinnitas hageja, et XXX omandamiseks sõlmis ta laenulepingu oma elukaaslase Q-ga, nimetas laenu summaks umbes 40 000 eurot (tl 58 istungi protokoll). Laen on siiani tagastamata, kavatseb selle tagasi maksta, kui korter on müüdud. Tunnistaja Q ütluste kohaselt (tl 58 pöördel – 59) andis ta hagejale sularahas 35 000 krooni laenu. Ülejäänud osa korteri maksumusest olevat olnud hageja säästud. Hageja talle siiani laenu tagastanud ei ole, sest hageja lubas korteri müüa ja siis laenu tagastada.
6.Kohus loeb hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja ütlustega tõendatuks, et Q laenas hagejale XXX korteri ostmiseks 35 000 Eesti krooni. Asjaolu, et hageja nimetas laenu summaks „kusagil üle 40 000 euro“, peab kohus seda hageja keelevääratuseks, kasutatav rahaühik oli siis Eesti kroon ning 2004.a ei maksnud Põhja-Tallinna ühiselamu tüüpi majades toad (korterid) 145 000 eurot, vaid alla 10 000 euro.
7.Kohus on seisukohal, et vaidlusalune korter omandati küll abielu ajal, aga peale hageja ja Y abielusuhete lõppu. Kohus loeb hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja ütlustega tõendatuks, et hageja laenas korteri ostmiseks 35 000 Eesti krooni ning ülejäänud ostuhind tasuti hagejal olemas olnud raha arvelt.
8.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, et korteri ostmiseks kasutatud raha oli hageja teeninud peale abielusuhete lõppu Y-ga, see oleks pärinenud hageja lahusvara hulgast või see oleks omandatud muul viisil, mis välistaks selle osaliselt või tervikuna ühisvara hulka kuulumise. Käesolevas asjas on tõendatud korteri ostuhinnast 145 000 Eesti kroonist üksnes 35 000 krooni saamine laenuna Q-lt. Laenusumma moodustab üksnes 24% korteri ostuhinnast ja selle osas ei ole vaidlust, et see laen võeti peale abielusuhete lõppu Y-ga. Ülejäänud osas on korter omandatud abielusuhete ajal omandatud vahendite eest.
9.Hageja palub tuvastada, et XXX korteriomand on tervikuna soetatud peale abielusuhete lõppu Yga ja Y-l ei tekkinud hagejaga ühisvara ja seeläbi ei kuulu 1⁄2 suurune mõtteline osa nimetatud korteriomandist Y pärandvara hulka. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et hageja soetas korteriomandi peale abielusuhete lõppu Y-ga, aga ei ole tõendatud, et korteriomand oleks soetatud lahusvara arvelt. Sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
10.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja omandas vaidlusaluse korteriomandi pärast abielusuhete lõppemist ja mistõttu saigi tsiviilasjas keskseks küsimuseks olla üksnes see, millal on vaidlusalune korteriomand omandatud.
11.Käimasoleva tsiviilasja nö esemeks ei olnud ega pidanudki olema küsimus, milliste rahaliste vahendite arvelt on vaidlusalune korteriomand soetatud. Hageja juhib tähelepanu, et selline küsimus ei ole vaidluses ka tõusetunud. Hageja märgib, et kohtuotsuse põhjendused, mille kohaselt kohus eeldab, et korteriomand on omandatud ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvelt, on enam kui üllatavad. Olukorras, milles hageja on alles kohtuotsuse vahendusel saanud teada, et menetluse kestel tuli tal (kohtu jaoks) tõendada ka 4(9)
rahaliste vahendite nö tekkimist pärast abieluliste suhete lõppu, on ilmselgelt tegemist menetlusnormide rikkumisega kohtu poolt ning kaevatav otsus tuleks tühistada üksnes eeltoodud põhjendustel. Täiesti kohatud on seega ka kohtuotsusest nähtuvad etteheited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud ega esitanud ka ühtegi väidet, et osa korteri ostuhinnast (110 000 krooni) oleks ta laenanud või saanud mõnest muust allikast.
12.Hageja soovib samas selgitada, et kohtu poolt tehtud järeldused hageja rahaliste vahendite nö tekkimise ajast, on pehmelt öeldes ekslikud. Vastuseks kohtu väitele tuleb selgitada, et hageja on tõepoolest töötanud 15 aastat kojamehena, kuid seda pärast vaidlusaluse korteriomandi soetamist. Nii on hageja selgitanud 13.10.2021.a. toimunud kohtuistungil, et töötab viimased 15 aastat (so alates 2006.a.) kojamehena. Varasemalt töötas hageja meremehena ja on seesugused selgitused kohtule ka esitanud. Kuivõrd kohus on lugenud abielusuhted lõppenuks 1999.a., kuid vaidlusalune korter on soetatud alles 07.04.2004.a, on kohtu sõnastust kasutades „eluliselt ebausutav“ hoopis kohtu järeldus, mille kohaselt pärinesid hageja säästud korteriomandi omandamiseks rohkem kui viis aastat varasemast ajast. Soovides, et ülaltoodud selgitused ei jääks paljasõnalisteks, esitab hageja ühtlasi enda pangakonto väljavõtte perioodist 01.03.2004-10.05.2004.a. ehk perioodist, millal on vaidlusalune korteriomand ostetud. Kontoväljavõttest nähtuvalt on hagejale laekunud 10.03.2004.a. (ehk ajal, millal kaevatava kohtuotsuse kohaselt olid hageja abielusuhted Yga juba rohkem kui neli aastat tagasi lõppenud) 128 500 Eesti krooni ning millise summa arvelt ongi hageja tasunud nn omaosaluse vaidlusaluse korteriomandi soetamisel. Mh nähtub kontoväljavõttelt ka see, et enne ostutehingu sõlmimist on hageja võtnud kontolt sularahas välja enam kui 110 000 krooni ja mis „haakub“ ka tunnistaja ja hageja enda poolt vande all antud ütlustega ostuhinna tasumisest sularahas. Vastus apellatsioonkaebusele 13.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 15.Asja materjalidest nähtub: - hageja ja Y olid abielus 12.12.1996. a - 05.09.2005. a, mida tõendavad abielutunnistus (tlk 4) ja 23.08.2005. a kohtuotsus abielu lahutamise kohta (tlk 5); - 22.03.2004. a sõlmis hageja broneerimislepingu ostu-müügilepingu sõlmimiseks (tlk 1314), mille punkti 1 järgi ostja s.t hageja ostab müüjalt XXX korteri 145 000 Eesti krooni eest. - hageja sõlmis 07.04.2004. a Tallinnas XXX asuva korteri kui vallasasja müügilepingu, vallasasjana ostetud korter kanti korteriomandina kinnistusraamatusse 08.08.2005. a, mida tõendab 07.04.2004. a notariaalne korteri müügileping (tl 68) ning kinnistusraamatu väljavõte registriosa nr XXXXXXX kohta (tlk 9-11); - Y suri XX.XX.XXXX. a ja tema ainupärijaks on Tallinna linn, mida tõendab 08.01.2019. a pärimistunnistus (tlk 12).
5(9)
16.Maakohus tuvastas, et hageja ja Y abielusuhted lõppesid hiljemalt 1999.a lõpul, kui hageja ja Q kohtusid ja alustasid kooselu. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Asjaolu, et kostja maakohtu poolt tuvastatuga ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Nõustuda ei saa kostja vastuses apellatsioonkaebusele avaldatuga, et maakohus on hinnanud hageja vande all antud seletusi ja tunnistaja ütlusi ebaõigesti. Kostja väited nimetatud seletuste ja ütluste puudulikkuse kohta, millest võib järeldada kostja arvates nimetatud tõendite ebausaldusväärsus, ei ole kooskõlas maakohtu kohtuistungi protokollis kajastatuga. Maakohus analüüsis poolte esitatud väiteid ning hindas asjas esitatud tõendeid seaduskohaselt, mistõttu puudub vajadus apellatsioonimenetluses korrata juba maakohtu poolt väljendatut.
17.Asjas leidis tõendamist, et vaidlusalune eluruum osteti 07.04.2004. a notariaalse müügilepinguga, müügihinnaks oli 145 000 Eesti krooni. Notariaalses müügilepingus oli müügilepingu poolte kinnitus, et müügisumma on korteri müüjale tasutud enne notariaalse lepingu sõlmimist. Maakohus tuvastas, et Q, kes oli sel ajal hageja elukaaslane, laenas hagejale XXX korteri ostmiseks 35 000 Eesti krooni. Eelnimetatuga tuleb, arvestades asjas esitatud tõendeid, nõustuda. Ka selle maakohtu poolt tuvastatud asjaolu vaidlustas kostja vastuses apellatsioonkaebusele, kuid veenvaid väiteid mis maakohtu poolt tuvastatu ümber lükkaks, kostja ringkonnakohtu arvates ei esitanud. Ainuüksi püstitatud kahtlused, kas müügisumma tasumiseks hageja ikka laenu sai, ei väära maakohtu poolt tõendite alusel tuvastatut.
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole tõendanud ega esitanud ka ühtegi väidet, et ülejäänud osa korteri ostuhinnast s.o 110 000 Eesti krooni, oleks ta laenanud või saanud mõnest muust allikast. Kohus eeldas, et hageja omaosalus korteri ostuhinnast võis sisaldada ka abielu kestel omandatud rahalisi vahendeid.
19.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohtu eelnimetatud seisukoht otsuses oli üllatuslik, kuna menetluse ajal ei tõstatatud küsimust selle kohta, millise raha eest korteriomand osteti.
20.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses maakohtule esitatud etteheitega. Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et maakohtu menetluses oli keskseks vaidlusküsimuseks, kas vaidlusalune korter omandati hageja ja tema tolleaegse abikaasa abielusuhete ajal või olid abielusuhted selleks ajaks lõppenud. Kuigi hageja tõi esile, et korteri ostmiseks andis talle laenu tolleaegne elukaaslane, kes asjas kuulati üle ka tunnistajana, olid need väited esitatud seetõttu, et põhistada hageja abielusuhete lõppemist. Asja materjalidest ei nähtu, et asja eelmenetluses või sisulise menetluse jooksul oleks kostja esitanud väite või kohus selgitanud hagejale, et juhul, kui leiab tuvastamist hageja abielusuhete lõppemine enne korteri müügilepingu sõlmimist, siis tuleb hagejal tõendada, et korter omandati hageja lahusvara arvelt. 21.Maakohtus toimus kohtuistung 13.10.2021 ning ka seal ei tõstatatud küsimust selle kohta, milliste varaliste vahendite arvelt (peale elukaaslaselt laenu saamist) hageja korteri omandas.
6(9)
Kohtuistungi protokolli järgi avaldati istungil toimiku materjalid, maakohus määras esitada vaidluse teesid hiljemalt 29.10.2021 ja repliigid teesidele 08.11.2021. Lahendi kuulutamise ajaks määrati 28.11.2021.a. Kostja esitas kohtukõne teesid alles 01.11.2021 (tlk 75-76), st hilinenult ning alles nendes teesides tõi kostja esile, et tõenäoliselt kasutas hageja korteri ostmiseks abielu jooksul ühiselt abikaasaga kogutud rahalisi vahendeid. Maakohus tegi otsuse 01.04.2022, jättes hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ostis korteri oma lahusvara arvelt. Maakohus eeldas, et korter osteti abikaasade ühisvara arvelt. Seega tugines maakohus otsuses vastuolus TsMS § 436 lg-ga 4 asjaoludele, mida pooled eelmenetluses ega sisulise arutamise käigus ei esitanud. Kui kohus leidis, et asja lahendamiseks on vaja hagejal lisaks abielusuhete lõppemisele tõendada, et ta omandas korteri lahusvara arvelt, siis tulnuks tal seda hagejale selgitada. Kuna kohus seda ei teinud, jättis ta täitmata selgitamiskohustuse.
22.Apellatsioonimenetluses esitas hageja oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et vahetult enne korteri omandamist laekus temale summa, mis võimaldas lisaks elukaaslaselt saadud laenule, korter omandada. Kostja vaidles esitatud tõendi vastuvõtmisele vastu ainult põhjendusega, et tõend on esitatud hilinenult, kuna seda oleks saanud esitada ka maakohtu menetluses ning hageja väited, et ta ei teadnud vajadusest nimetatud tõend esitada, ei ole põhjendatud, sest hagejat esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõend tuleb võtta asja materjalide juurde, sest selle tõendi esitamise vajadus ilmnes hagejal alles üllatuslikult kohtuotsusest. Kuna nimetatud tõendist nähtub, et vahetult enne vaidlusaluse korteri omandamist laekus hagejale piisav summa, et lisaks elukaaslaselt saadud laenule korter omandada, tuleb hagi rahuldada. Korteri omandamise ja kostjale korteri ostmiseks laekunud summa ajal kehtinud PerekS § 15 järgi oli abikaasa lahusvaraks mh vara, mille see abikaasa omandas peale abielusuhete lõppu. Kuna asjas on tõendatud, et korter omandati peale abielusuhete lõppu, peale abielusuhete lõppu hageja pangakontole laekunud rahaliste vahendite ning hagejale elukaaslase poolt antud laenu arvelt, siis on vaidlusaluse korteriomandi näol tegemist hageja lahusvaraga. Seda, et hageja ja tema toonasel abikaasal Yl ei tekkinud abielu jooksul ühisvara tõendab ka asja materjalidele lisatud Anna Stetsenko 13.aprilli 2005 hagiavaldus abielu lahutamiseks, milles hageja kinnitab, et abielu jooksul ühist vara soetatud ei ole.
23.Asja materjalidest nähtuvalt kuulub kinnistusraamatu väljavõtte järgi vaidlusalune korteriomand hagejale (tlk 9-11). Esitatud hagis palub hageja tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka ning palub tuvastada ja asendada kohtulahendiga kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks viisil, millega kustutataks registriosa II jaost kaasomanikuna kostja ning kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud omanikuna, siis osas, milles hageja palub kustutada kostja kui omanik kinnistusraamatust, ei ole hageja nõue põhjendatud. Rahuldada tuleb hageja nõue nn ülekinnistamiseks TsÜS § 68 lg 5, AÕS § 65 lg 1 ja KRS § 341 lg 1 alusel.
Menetluskulude jaotus
7(9)
24.Kuna kokkuvõttes hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
1.Rahuldada X 15.05.2023. a taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023. a kohtuotsuses vigade parandamiseks.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023.a otsuse resolutsiooni punktis 3.2. esinev viga ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3.2. õigeks järgnevas sõnastuses: Tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka.
3.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023.a otsuse resolutsiooni punktis 3.3. esinev viga ja lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3.3. õigeks järgnevas sõnastuses: Tuvastada Tallinna linna kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks viisil, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X ja asendada Tallinna linna eeltoodud nõusolek kohtulahendiga.
4.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023.a otsuse kirjeldava osa punkti 1 viimases lõigus esinev viga ja lugeda otsuse kirjeldava osa punkti 1 viimane lõik õigeks järgnevas sõnastuses: 15.09.2021. a esitatud hagiavalduse täpsustusega palub hageja tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka ning palub tuvastada ja asendada kohtulahendiga kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks viisil, millega kustutataks registriosa II jaost kaasomanikuna kostja ning kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2023.a otsuse põhjendava osa punktis 23 esinev viga ja lugeda otsuse põhjendava osa punkt 23 õigeks järgnevas sõnastuses: Asja materjalidest nähtuvalt kuulub kinnistusraamatu väljavõtte järgi vaidlusalune korteriomand hagejale (tlk 9-11). Esitatud hagis palub hageja tuvastada, et Tallinna linnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr XXX ja mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, on hageja lahusvara ja see ei kuulu XX.XX.XXXX. a surnud Y, isikukood XXXXXXXXXXX pärandvara hulka ning palub tuvastada ja asendada kohtulahendiga kostja kohustus anda nõusolek kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud ja Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr XXX, omanikukande muutmiseks
8(9)
viisil, millega kustutataks registriosa II jaost kaasomanikuna kostja ning kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud omanikuna, siis osas, milles hageja palub kustutada kostja kui omanik kinnistusraamatust, ei ole hageja nõue põhjendatud. Rahuldada tuleb hageja nõue nn ülekinnistamiseks TsÜS § 68 lg 5, AÕS § 65 lg 1 ja KRS § 341 lg 1 alusel.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.