Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-08-9345/24
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.12.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1832

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Õigusbüroo ASPEKT OÜ10352355(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-9345

Tsiviilasi

Õigusbüroo Aspekt hagi Carplus OÜ ja Riko Muttiku vastu 45 313.80 krooni nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riko Muttiku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Riko Muttik (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Liana Raave

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja (hageja): Õigusbüroo Aspekt OÜ (registrikood 10352355), esindaja Toomas Kiisk Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 30. septembri 2008 otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas kohtule hagi, milles taotles kostjatelt Carplus OÜ-lt ja Riko Muttikult mõista hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlg summas 43 313.80 krooni ja viivis summas 45 300 krooni, samuti mõista Riko Muttikult hageja kasuks välja võla sissenõudmiseks tehtud kulutused summas 5 000 krooni, leppetrahv summas 5 000 krooni ning intress 15 569.10 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2008 vaheotsusega hagi aegumise kohaldamata ja lõpetas menetluse Õigusbüroo Aspekt OÜ hagis Carplus OÜ vastu. Otsuse kohaselt ei ole nõuded aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Pooled olid müügilepingu p-is 1.2 kokku leppinud ostja kohustuse tasuda müügieseme eest 5 kalendripäeva jooksul, arvates esitatud arvel olevast kuupäevast. 19.11.2004, 09.12.2004 ja 11.01.2005 esitatud arvete maksetähtaeg oli 5 päeva. Järelikult muutusid nõuded sissenõutavaks vastavalt 25.11.2004, 15.12.2004 ja 17.01.2005. Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas hagi 12.03.2008. Hagi ei ole aegunud, kui aegumine on vahepeal katkenud või peatunud. 17.02.2005 sõlmis AS Vallai kostjaga 2 kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta, mille alusel ühines kostja 2 võlgniku poolel arvete tasumata jätmisest tulenevate kohustustega. 23.10.2007 loovutas AS Vallai nõuded kostja 1 ja 2 vastu Õigusbüroo Aspekt OÜ-le. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 17.02.2005 ühines võlgniku poolel kohustusega R. Muttik. Lepingu p 1.3 järgi kinnitas solidaarvõlgnik, et on ka ise vastutav võlgnevuse tekkimise eest. Järelikult katkes 17.02.2005 nõude aegumine. Nõude aegumine algas uuesti solidaarvõlgniku kohustuse sissenõutavaks muutumisega 18.03.2005. Nõude aegumistähtaeg on sellisel juhul 18.03.2008. Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas hagi 12.03.2008. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Seega peatus hagi aegumine 12.03.2008 ning seetõttu pole hagi aegunud. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohtule on

4.Riko Muttik taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 30. septembri 2008 vaheotsuse tühistamist osas, mis puudutab käendatava kohustuse, st põhinõude 45 313.80 krooni, viivisnõude 45 300 krooni ja võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude 5000 krooni aegumist, ning menetluse lõpetamist OÜ Carplus suhtes ja tsiviilasja saatmist esimese astme kohtule aegumise osas uueks läbivaatamiseks ning menetluse lõpetamise osas nõuetekohase menetluse lõpetamise määruse tegemiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on eiratud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 5) ja rikutud TsMS § 442 lg-t 8. Kohus on arvestanud üksnes apellandi kirjalikes menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja jätnud arvestamata kohtuistungil esitatud seisukohad. Samas on kohus arvestanud nii vastustaja kirjalikes menetlusdokumentides toodud kui ka vastustaja kohtuistungil esitatud seisukohtadega; 2) on jäetud arvestamata, et apellandi vastu esitatud nõue on aegunud, kuna nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. 17.02.2005 kokkulepe on sõlmitud AS Vallai ja apellandi vahel, mitte AS Vallai ja põhivõlgniku OÜ Carplus vahel, mistõttu ei saanud nimetatud kokkulepe katkestada põhivõlgniku OÜ Carplus vastu esitatud nõude aegumist. Tulenevalt VÕS §-st 8 tekivad lepingust õiguslikud tagajärjed üksnes lepingupooltele. TsÜS § 158 lg-st 1 tulenevalt peab aegumise katkemiseks nõuet tunnustama kohustatud isik. OÜ Carplus ei ole 17.02.2005 kokkuleppes nõuet tunnustanud; 3) on jäetud lahendamata küsimus nõude aluseks oleva kokkuleppe sisu (liigi) osas. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-8-06 juhindudes oleks võinud kohus kujundada ka oma seisukoha sõlmitud kokkuleppe liigi osas. Apellant selgitas kohtuistungil, et 17.02.2005 kokkuleppest ei tulene, et apellant omandaks mingi hüve, mistõttu on ka kohtupraktikast tulenevalt tegemist käenduslepinguga. Eeltoodu tõttu ei ole kaevatavast otsusest väljaloetav ka asjaolu, kas kohus luges 17.02.2005 kokkuleppe p-st 1.3 tulenevalt nõude katkenuks põhivõlgniku OÜ Carplus või apellandi suhtes, st kas kohus nõustus apellandi või vastustaja poolt esitatud väidetega. Nii ühel kui teisel juhul puudub kaevatavas otsuses kohtu põhjendus. Seega on jäetud arvestamata, et võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõue tuleneb käendatavast kohustusest, st OÜ Carplus ja AS Vallai vahel sõlmitud müügilepingust. Võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kahju hüvitamise nõue VÕS § 145 lg 2 tähenduses, mistõttu kohaldub ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõudele VÕS § 149 lg 1. Apellant nõustub, et leppetrahvinõue ja intressinõue ei tulene käendatavast kohustusest ja nimetatud nõuete näol on tegemist üksnes AS Vallai ja apellandi vahelise erikokkuleppega, millest tuleneva nõude aegumine ei ole seotud käendatava kohustuse aegumisega; 4) on põhjendamatult lõpetatud menetlus otsusega, mitte määrusega, mistõttu on tehtud lahend vastuolus TsMS § 431 lg-ga 1; 5) on põhjendamatult jäetud menetluskulud menetlusosaliste vahel jaotamata, mistõttu on tehtud lahend vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1.

apellandi vahel, siis ei saanud nimetatud kokkulepe katkestada põhivõlgniku OÜ Carplus vastu esitatud nõude aegumist. TsÜS § 162 alusel aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kokkulepe p 3.5 alusel algas aegumine uuesti alates 18.03.2005 ning kuna hagi esitati kohtusse 12.03.2008, siis jättis maakohus põhjendatult aegumise kohaldamata. Kuivõrd apellant muutus 17.02.2005 kokkuleppe alusel kohustatud isikuks ning TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkes, siis ei ole iseenesest tähendust asjaolul, kas 17.02.2005 kokkuleppe näol on tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 järgi või käenduslepinguga. Seetõttu on põhjendamatu apellandi seisukoht, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et 17.02.2005 kokkuleppe sisust ja eesmärgist nähtuvalt oli tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 järgi ning seetõttu olid pooled ka pealkirjastanud nimetatud dokumendi kui kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta. Seda, et apellant soovis kohustusega ühineda, kinnitab ka asjaolu, et ta oli OÜ Carplus ainuosanik ja juhatuse liige, ta oli sõlminud äriühingu seadusliku esindajana vaidlusaluse lepingu ning sellest tulenevalt oli tal õiguslik huvi kohustuse täitmise vastu. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-95-08 leidnud, et eelmärgitud sätet tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arve esitamisega. Vaidlusaluse lepingu p-s 1.2 leppisid pooled kokku, et ostja maksekohustus on sõltuvuses arve esitamisega. Eelnevast järelduvalt on maakohus ebaõigesti leidnud, et nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt 25.11.2004, 15.12.2004 ja 17.01.2005. Samas ei ole nimetatud ebatäpne seisukoht viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Kuivõrd maakohus jättis aegumise kohaldamata, siis TsMS § 449 lg 3 alusel menetlus jätkub ning menetluskulude jaotuse otsustab kohus asja sisulise lahendamise käigus.