2-08-9345
Kohus
Vaheotsus Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2008 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-9345
Tsiviilasi
X X hagi C OÜ ja R.M. vastu 45 313,80 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • • • •
Hageja: Õigusbüroo X OÜ Hageja seadulik esindaja: T.K. Kostja 1: C OÜ Kostja 2: R.M. Kostja 2 lepinguline esindaja: v.adv vanemabi Liana Raave (AB Glimstedt Straus & Partnerid, asukoht: Rävala pst 5, 10143 Tallinn).
11.09.2008.a.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
12.03.2008.a. esitas X X OÜ Tartu Maakohtule hagi C OÜ ja R.M. vastu. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlg summas 43 313,80 krooni ja viivis summas 45 300 krooni, samuti mõista kostjalt 2 (R.M.) hageja kasuks välja võla sissnõudmiseks tehtud kulutused summas 5 000 krooni, leppetrahv summas 5 000 krooni ning intress 15 569,10 krooni. Hageja esitas ka hagi tagamise avalduse. 13.03.2008.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse. Nimetatud määrusele esitas kostja määruskaebuse 01.04.2008.a. Ringkonnakohus jättis 25. aprill 2008.a. määrusega määruskaebuse rahuldamata.
Kostja oma 15.04.2008.a. vastuses hagile (tl 56) leidis, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Müügilepingu punkt 1.2. kohaselt kohustub ostja tasuma müügieseme eest 5 (viie) kalendripäeva jooksul arvates müügieseme eest tasumiseks esitatud arvel olevast kuupäevast. Seega muutus nõudele vastav põhikohustus sissenõutavaks alljärgmiselt: - 19. novembri 2004.a. arve nr 1351 25. novembril 2004.a.; - 9. detsembri 2004.a. arve nr 1588 15. detsembril 2004.a.; - 11. jaanuari 2005.a. arve nr 39 17. jaanuaril 2005.a. Käesolevas asjas ei esine hagi katkemise ja peatumise aluseid. Tuginedes TsÜS § 144 ja § 147 lg-le 1 aegusid kõik nõuded vastavalt 25. novembril 2007.a., 15. detsembril 2007.a. ja 17. jaanuaril 2008.a. Hageja esitas hagi 10. märtsil 2008.a. Seega esitas hageja hagi pärast aegumistähtaja möödumist. 11.09.2008.a. toimunud istungil jäi kostja 2 lepinguline esindaja aegumise kohaldamise nõude juurde. Samas palus ta lõpetada menetlus kostja1 C OÜ suhtes, kuna C OÜ on lõppenud, äriregistrist on ta kustutatud.
Kõigepealt lahendab kohus hagi aegumise küsimuse (I) ja seejärel menetlus lõpetamise C OÜ suhtes (II). I Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada nõudele aegumist ei ole põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Pooled olid müügilepingus (tl 13) p-s 1.2. kokku leppinud ostja kohustuse tasuda müügieseme eest 5 kalendripäeva jooksul arvates esitatud arvel olevast kuupäevast. 19.11.2004, 09.12.2004 ja 11.01.2005 esitatud arvete (tl 17-19) maksetähtaeg oli 5 päeva. Järelikult muutusid nõuded sissenõutavaks vastavalt 25.11.2004, 15.12.2004 ja 17.01.2005. X X esitas hagi 12.03.2008.a. Hagi ei ole aegunud ainult juhul, kui aegumine on vahepeal katkenud või peatunud. 17.02.2005.a. sõlmis AS V kostjaga 2 kokkuleppe võlaga ühinemise ja võlgnevuse ajatamise kohta, mille alusel ühines kostja 2 võlgniku poolel arvete tasumata jätmisest tulenevate kohustustega. 23.10.2007.a. loovutas AS V nõuded kostja 1 ja 2 vastu X X PÜ-le. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 17.02.2005.a. ühines võlgniku poolel kohustusega R.M.. Lepingu punkt 1.3. järgi kinnitas solidaarvõlgnik, et on ka ise vastutav võlgnevuse tekkimise eest. Selles lepingupunktis tunnustab solidaarvõlgnik deebitori võlga kreeditori ees. Järelikult katkes 17. veebruaril 2005.a. nõude aegumine. Nõude aegumine algas uuesti solidaarvõlgniku kohustuse sissenõutavaks muutumisega 18.03.2005.a. Nõude aegumistähtaeg on sellisel juhul 18.03.2008.a. X X OÜ esitas hagi 12.03.2008.a. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatud aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Seega peatus hagi aegumine 12.03.2008.a. ning seetõttu pole hagi aegunud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus aegumise kohaldamiseks hageja nõudele ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. II
TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohtule on esitatud äriregistri teabesüsteemist väljavõte, millest nähtub, et OÜ C on kustutatud 13.08.2008.a. (tl 77). Eeltoodust tulenevalt tuleb lõpetada menetlus OÜ C suhtes, kuna juriidiline isik on lõppenud . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Antud asjas kuulub menetlus jätkamisele. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.