Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-9345
Tsiviilasi
Õigusbüroo Aspekt OÜ hagi Carplus OÜ ja Riko Muttiku vastu 45 313.80 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riko Muttiku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
menetluskulud
jätta
Määrus on lõplik.
Hageja Õigusbüroo Aspekt OÜ esitas 12.03.2008 Tartu Maakohtule hagi kostjatelt Carplus OÜ (edaspidi kostja 1) ja Riko Muttik (edaspidi kostja 2) müügilepingust ja solidaarkohustise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks solidaarselt 45 313.80 krooni põhinõude ja 45 300 krooni viivise väljamõistmiseks ning kostjalt 2 lisaks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste summas 5 000 krooni, leppetrahvi summas 5 000 krooni ning intressi summas 15 569.10 krooni väljamõistmiseks.
Kostja 1 osakapital on vaid 40 000 krooni, kinnisvara puudub ning võib eeldada, et käesoleval hetkel majandustegevust ei toimu, kuna krediidiinfo andmetel on kostjal 1 hulgaliselt täitmata kohustusi, mille sissenõudmisest on inkassoettevõtted loobunud. Kostjale 2 kuulub 10.03.2008 seisuga väikeelamumaa aadressil, XXXXX, registriosa nr XXXXX, millele on seatud hüpoteegid Nordea Bank kasuks summas 1 350 000 krooni. Kostjate senine tegevus annab põhjendatud kahtluse, et nad hoiduvad pahatahtlikult võlgnevuse tasumisest, sõlmivad kokkuleppeid, mida nõuetekohaselt ei täida ja/või võivad hagimaterjalide saamisel astuda hageja üllatamiseks samme, mis muudavad käesolevas asjas hilisema nõude rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise raskendatuks või üldsegi võimatuks. Hageja taotles kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja 2 kinnistule, registriosa nr 3395504, summas 116 180 krooni. Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2008 määrusega taotluse seada kohtulik hüpoteek Riko Muttikile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr XXXXXX kantud kinnistule (asukoht XXXXXXXX) 116 180 krooni ulatuses OÜ Õigusbüroo Aspekt kasuks. Määruse kohaselt on hageja toodud põhjendustel tema taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna hagi tagamata jätmise ning hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjal puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda ning AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohus leidis, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid. Kuna hageja täpsustatud hagi hind on 116 180 krooni, seadis kohus kohtuliku hüpoteegi hagi hinna ulatuses.
Riko Muttik taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole käesolevas asjas tegemist TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtumiga, sest hagi tagamise taotlus esitati koos hagiga 10.03.2008. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-124-04 ei oleks kohus tohtinud taotlust 13.03.2008 lahendada, sest hagiavaldust ei olnud veel menetlusse võetud. Määrus on ebaõige ka seetõttu, et puudub põhjendatud alus arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg-st 1 tulenevalt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Taotlusest ei nähtu, et hagi tagamata jätmise ning hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kaebuse esitajal puuduvad vahendid varaliste nõuete täitmiseks, nagu kohus ekslikult leiab. Vastustaja ei ole taotluses põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt on viimasel alust arvata, et kaebuse esitaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu kohtuotsuse täitmise ja/või oma maksevõimelisuse. Vastustaja oletus, et kaebuse esitaja võib astuda vastustaja üllatamiseks
samme, mis muudavad kohtuotsuse täitmise raskemaks või üldsegi võimatuks, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on põhjendamatult omistanud OÜ Carplus varalise seisu ja tegevuse kaebuse esitajale, arvestamata asjaoluga, et tegemist on erinevate isikutega.
Õigusbüroo Aspekt OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13. märtsi 2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu, kuna see täpsustab hagi tagamise põhimõtteid kehtetu seadustiku järgi. Kehtiva TsMS § 384 lg 3 kohaselt üldjuhul kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kostja väide, et määrus ei vasta TsMS § 377 lg 1 nõuetele, on põhjendamatu. Eelnimetatud sätte puhul rakendab kohus kaalutlusõigust ning kohus on vaba hindama asjaolusid või asjaolude kogumit, mille alusel ta otsuse teeb. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. TsMS 378 lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Selliste asjaoludega on kohus arvestanud. Määruses on märgitud, millistest asjaoludest lähtuvalt kohtuotsus tehti, sh viidanud asjaolule, et kostjate senine tegevus annab põhjendatud kahtluse, et nad hoiduvad pahatahtlikult võlgnevuse tasumisest, sõlmivad kokkuleppeid, mida ei nõuetekohaselt ei täida ja/või võivad hagimaterjalide saamisel astuda hageja üllatamiseks samme, mis muudavad käesolevas asjas hilisema nõude rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise raskendatuks või üldsegi võimatuks. Kohus on nõustunud hagejaga, et kostjad on oma varasema käitumisega näidanud, et nad kasutavad oma tsiviilõigusi pahauskselt ja on alust arvata, et kostja võib sellist käitumist jätkata ka tulevikus, mistõttu hagi tagamine oli põhjendatud ja hageja taotlus pole paljasõnaline. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagi tagamise taotluses peaks hageja hagi taotlemise põhjendusi tingimata ka tõendama. TsMS § 381 lg 2 kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada, millise nõude on hageja täitnud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kohus on põhjendamatult omistanud OÜ-le Carplus varalise seisu ja tegevuse kaebuse esitajale, arvestamata asjaoluga, et tegemist on erinevate isikutega. Hageja arvates ei ole seda võimalik kohtumäärusest välja lugeda. Hagiavaldus on esitatud solidaarnõuetes nii kaebuse esitaja kui ka OÜ Carplus vastu. Kuna OÜ Carplus majandustegevust ei toimu ja tegemist on varatu äriühinguga, siis taotleti hagi tagamist kaebuse esitaja vara arvelt, mida tuleb pidada põhjendatuks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Eelmärgitud sätetest tuleneb, et hageja peab hagi tagamise avalduses oma nõuet ja asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on hageja põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning õigesti leidnud, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist raskendada või selle võimatuks teha. Määruskaebuse vastupidised väited ei ole põhjendatud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et TsMS § 381 lg 2 kohaselt ei pea hageja tõendama nõuet ega tagamise aluseks olevaid asjaolusid, nagu seda on ekslikult leidnud määruskaebuse esitaja. TsMS § 384 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Käesoleval juhul on hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus saabunud maakohtusse 12.03.2008 ning maakohus on hagi tagamise avalduse lahendanud 13.03.2008. Seega on maakohus hagi tagamise avalduse lahendanud kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätetega ning ekslik on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei tohtinud hagi tagada enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist. Kuivõrd hagi esitati solidaarselt kahe kostja vastu, siis oli hagejal õigus valida, kumma kostja vara suhtes ta hagi tagamise abinõude kohaldamist taotleb ning vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks omistanud OÜ Carplus varalise seisu ja tegevuse määruskaebuse esitajale. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.