Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-50627
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.12.2008.a. Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
S AS avaldus AM`i pankroti väljakuulutamise nõudes Võlausaldaja: S AS Reg.kood xxx xxx võlausaldaja esindaja: vandeadvokaat Tamber Mullari
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: A M Isikukood xxx Elukoht: xxx võlgniku esindaja: vandeadvokaat Priit Manivald Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
13.11.2008.a. võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Tamber Mullari võlgnik AM võlgniku esindaja vandeadvokaat Priit Manivald
Jätta S AS avaldus AM`i pankroti väljakuulutamise nõudes rahuldamata.
Määrata ajutise halduri P Allikvere töötasuks 15 295 krooni ja hüvitada pankrotimenetluses kantud kulud summas 650,- krooni, kokku 15 945,00 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % 2 870,10 krooni, kokku 18 815,10 krooni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.
Pankrotiavalduse kohaselt on AS S ja AMi vahel sõlmitud 31.12.2005.a. nõude loovutamise leping, mille p.1 alusel loovutas AS S oma 300 000,- krooni suuruse nõude OÜ Ü vastu A M . Nõude loovutamise lepingu p.4 alusel kohustus võlgnik nõude eest tasuma 300 000,- krooni. Maksmine pidi toimuma ositi, 10 000,- krooni kuus lõpptähtajaga 30.august 2009.a. Tegelikult on AM tasunud 60 000 krooni, tasumata on 240 000 krooni. Kuna AM jättis olulises osas nõude loovutamise lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis ütles AS S oma 18.03.2008.as. kirjaga sõlmitud lepingu üles. AS S esitas oma 18.03.2008.a. kirja p.6.5 alusel AM nõude tasuda 14 päeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamise seisuga olemasolev võlg summas 240 000 krooni. Pankrotiseaduse 10 lg1 ja lg2 alusel esitas AS S AM pankrotihoiatuse, milles palus tasuda AS S nõude loovutamise lepingus tuleneva võla summas 240 000,- krooni 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest. AM on AS S pankrotihoiatuse kätte saanud 10.07.2008.a. Kuna AM ei ole 240 000,- krooni tasunud, palub võlausaldaja välja kuulutada AMi pankrot. AMi nõue OÜ Ülemiste Juuksuri salong vastu on kustunud, kuna AM otsustas kanda nimetatud nõude maha OÜ Ü omakapitali negatiivsuse kandmiseks. Seetõttu nimetatud nõuet enam ei eksisteeri.
Võlgnik vaidleb nõudele vastu. Nõude loovutamise leping on varalise õiguse võõrandamisleping (sisuliselt müügileping) ja sellisest lepingust saab vastavalt VÕS § 116 lg 6 taganeda, mitte üles öelda. Taganemise puhul vabanevad mõlemad pooled oma lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg2) ja neil on õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu ja võlgnikul on hoopis nõudeõigus tema vastu juba makstud summa ulatuses Võlausaldajal puudub nõue, mis on PankS § 10 lg1 alusel pankrotimenetluse algatamise vältimatuks tingimuseks. Teiseks on nõude suurus ebaselge ja selle sissenõutavaks muutumise aeg ei ole põhiosas veel saabunud. Pankrotihoiatus on adresseeritud juriidilisele isikule. Kui lugeda ülesütlemisavaldus mitmeti tõlgendatavaks, on tegemist ebaselge nõudega, mis vastavalt PankS § 10 lg2 p1 tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik leiab, et tema majanduslik olukord on hea ning ta on võimeline nõuet täitma, kui nõue oleks selge. Nõude loovutamise lepingu kehtivuse korral kuuluks tema vara hulka nõue OÜ Ü vastu, mis ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet. Kuna see nõue ei ole kustunud, ei saa võlgnik olla püsivalt maksejõuetu. Lisaks kuulub võlgnikule korteriomand, mille müügi korral on võimalik nõue rahuldada. Võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara arvelt on võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet, seega pole võlgnik püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg2 mõttes ja pankroti väljakuulutamiseks pole alust.
Pankrotiseaduse § 1 lg.2 sätete kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 10 lg.1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Kohtuistungil on kohus tuvastanud , et esitatud nõue ei ole selge. Võlausaldaja peab 31.12.2005.a.sõlmitud nõude loovutamise lepingut kestvuslepinguks, mida kumbki
lepingupool võib mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda (VÕS § 195 lg3) , nõude loovutamise aluseks olevat nõuet kustunuks, kuna AM on nõude maha kannud (toimiku lk.37). Võlgnik on seisukohal, et võlanõude lepingujärgne tähtaeg ei ole veel saabunud (saabub 30.august 2009.a.)ja nõude loovutamise lepingust saab ainult taganeda (VÕS § 116 lg 6). Taganemise puhul vabanevad aga mõlemad pooled oma lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg2) ja neil on õigus nõuda lepingu alusel üle antu tagastamist (VÕS § 188 lg2). Kohus leiab, et poolte vahel on õiguslik vaidlus, võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankS § 31 lg1 sätete kohaselt võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankS § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse aluseks ei ole selge nõue, seega esineb PankS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Ajutine pankrotihaldur ei ole teisi sissenõutavaks muutunud võlgnevusi võlgnikul tuvastanud. Lepingutest tulenevaid kohustusi täidab võlgnik oma igakuiste sissetulekute arvelt või täidab neid selleks kohustatud teine isik (pangalaenu puhul kaaslaenaja) Ka juhul, kui eluasemelaen muutuks sissenõutavaks ja võlgnik koos kaaslaenajaga oleks sunnitud täitma hüpoteegi realiseerimise kohustuse, tuleb arvestada ka teise hüpoteegi – XXX korteriomandi realiseerimise võimalust. Võlgnik saab töötasu 10000,- krooni kuus, talle kuulub OÜ Ü osa, mistõttu kohus asub seisukohale, et isegi võlausaldaja nõude olemasolu korral puudub võlgnikul pankrotisituatsioon. Võlgniku majanduslik olukord võimaldaks võlausaldaja võlgnevust tasuda töötasu arvel või pangast laenu võttes. Võlausaldaja vastuväidete kohaselt ei ole AMi töötasu igakuiselt 10 000,- krooni kuus, nii on ta perioodil 01.01.2007-30.11.2007.a. saanud vaid 2000,- krooni kuus. Kohus hindab maksevõimet pankrotiavalduse esitamise aja seisuga, mitte 2007.a. seisuga. Kohus ei hinda OÜ Ü maksevõimet ja omakapitali väärtust, kuivõrd pankrotiavaldus on esitatud füüsilise isiku , mitte juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise nõudes. Füüsilise isiku AMi pankroti väljakuulutamiseks puudub seaduslik alus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 sätete kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr. 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni . Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab ajutise halduri tasuks 15 395 krooni ja pankrotimenetluse kulude katteks 650 krooni, millele lisandub käibamaks 18 % 2 870,10 krooni, kokku 18 815,10 krooni. PankrS § 150 lg.3 sätete kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kuna kohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata, tuleb pankrotimenetluse kulud välja mõista võlausaldaja S AS poolt kohtu deposiiti tasutud summast.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.