Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.detsember 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-0808-5802 58024
Tsiviilasi
AS SEB Pank Pank hagi A A vastu võlgnevuse 22 573 krooni ja 53 senti nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Pank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe esindajad 2, Tallinn, volitatud esindaja Hedi Arukaevu, isikukood xxxx, xxxx, asukoht Turuplats Turuplats 2, Rakvere linn 44308, LääneLääne-Virumaa. Kostja: A A , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, alates 01.10.2008.a. xxxx. xxxx. tegemine e Menetlustoiming tagaseljaotsuse tegemin Eelmenetluses
05.1 05.12 .12.2008 2008.a. .a
AS SEB Pank Pank hagi A A vastu võlgnevuse 22 573 krooni ja 53 senti nõudes rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega tagaseljaotsusega. ega. Välja mõista A A ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 22 573 (k (kakskümmend kaks tuhat viissada seitsekümmend seitsekümmend kolm) kolm) krooni ja 53 senti. senti. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista A A ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank Pank (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks 1 500 (üks (üks tuhat viissada viissada) sada) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kaja samale kohtule menetluse taast taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli
hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 26.08.2006.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, praegune ärinimi AS SEB Pank, ja kostja Magnet krediitkaardi kasutamise lepingu nr. A060026783, mille kohaselt kostja sai kasutusse krediidilimiiti 25 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimaksesummaga 1 042 krooni kuus iga kuu 15-ndal kuupäeval. Kostja kasutas magnetkaarti kuni 30.10.2007.a. Maksevõlgnevuse tõttu hageja 01.11.2007.a. blokeeris kaardi kasutamise ning vastavalt hinnakirjale võttis tasu 100 krooni. Hageja 14.04.2008.a. saatis kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teatise ja palus võlgnevuse tasuda. Kostja võlgnevust ei tasunud. Seisuga 05.09.2008.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 22 573 krooni ja 53 senti, millest põhiosa 19 879 krooni ja 55 senti, intress 2 361 krooni ja 28 senti, viivis 332 krooni ja 70 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 22 573 krooni ja 53 senti ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS §de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 113 lg. 1 ja § 401 lg. 1 alusel. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 22.09.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid rahvastikuregistris ning saatis hagimaterjali uuesti kostjale tema elukoha järgi Soome Vabariiki. Ühtlasi andis kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 30 päeva hagimaterjali kättetoimetamisest arvates. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 29.10.2008.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 28.11.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS
§ 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 401 sätestab krediidilepingu mõiste, § 402 sätestab tarbijakrediidilepingu alused ning § 407 vastavalt arvelduskrediidilepingu mõiste. VÕS § 407 lg. 5 sätestab, et VÕS § 407 lg. 1-4 sätestatut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 407 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, 147, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 30. jaanuaril 2009.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.