Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-22298 03. detsember 2008, Narva
Kohtuasi
N D hagi N H vastu maatükkide nr-d 195 ja 196 vahelise puittara lammutamise nõudes ning N H vastuhagi N D vastu kahju suuruses 7000 krooni hüvitamise nõudes Pooled põhihagis: Hageja: N D (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: N H (ik XXX, elukoht XXX) Poolte esindajad põhihagis: Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksei Galkin (FIE; volikiri on tl-l 13; ik XXX, asukoht Kiriku 13-7; 20308 NARVA) Pooled vastuhagis: Hageja: N H Kostja: N D Poolte esindajad vastuhagis: Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksei Galkin Hagimenetlus 13.11.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Tatjana Artemjeva N D, N H, Aleksei Galkin ja N H nõustaja Sergei Belov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Vastavalt TsMS §
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 11.06.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooled Aiandusühistu Sillamäe “SPUTNIK” liikmed. Hageja on maatüki nr 195 omanik ja kostja on maatüki nr 196 omanik. Kostja on ehitanud nende maatükkide vahele üle kahemeetrise puust aia (tara), mis ei vasta hageja huvidele. Hageja on istutanud maatüki piiri lähedale marjapõõsad ja kostja poolt ehitatud aed varjab päiksekiiri, mis peaks langema marjapõõsastele. Esimest korda ehitas ta aia juba 2005 aastal ebaseaduslikult kuna Aiandusühistu Sillamäe “Sputnik” juhatuse istungi 12.05.2004 a protokollist selgub, et tarade (aedade) rajamine maatükkide vahel ei ole ette nähtud. Hageja võttis selle aia maha, mille eest sai karistada kui väärteo eest ja talle määrati trahv omavolilise tegutsemise eest Karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel - 6000 krooni. Selle otsuse hageja vaidlustas kohtus ja kohus vähendas trahvisummat 1200 kroonini. See trahv on hageja poolt tasutud. Peale neid sündmisi ehitas kostja uue aia. Mainitud Aiandusühistu Sillamäe “Sputnik” juhatuse istungi protokolli alusel kohustati kostjat viia aia püstitamine vastavusse seadustega või aed lammutama hiljemalt 15.06.2004 a. Kostja talle pandud kohustust siiamaani täitnud ei ole. Aiandusühistu “Sputnik” juhatuse 12.05.2007.a istungi protokolliga nr 30 on tõendatud, et aed on püstitatud ebaseaduslikult, kuid seda maha võtta aiandusühistul ei ole õigust kuna mõlemad maatükid on erastatud, siis tuleb hagejal pöörduda kohtu poole antud konflikti lahendamiseks. Hageja on arvamusel, et kostja on rikkunud Aiandusühistu Sillamäe “Sputnik” põhikirja p 9.5, millest tulenevalt peab ühistu liige hoiduma tegevusest, mis kahjustab ühistu teiste liikmete huve. Samuti ei ole kostja täitnud Aiandusühistu “Sputnik” juhatuse poolt tehtud ettekirjutisi (12.05.2004 protokoll ja 12.05.2007 protokoll nr 30). 12.05.2004 protokoll on kostjale teatavaks tehtud, kuid ta on keeldunud sellele allkirja andmast. Peale selle on hagejal (kinnisasja omanikul) asjaõigusseaduse § 144 lg 1 alusel õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Hageja on arvamusel, et mainitud aed maatükkide 195 ja 196 vahel on püstitatud ebaseaduslikult ja kuulub eemaldamisele (mahavõtmisele). Hageja palub kohustada kostjat lammutada aed maatükkide nr 195 ja 196 vahel aiandusühistus Sillamäe “Sputnik”; kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja teatas, et soovib kohutistungist osa võtta.
Kostja vastuse kohaselt (tl 28-31) 20.09.2007.aastal Viru Maakohus võttis asja oma menetlusse. Kostja vastuväiteid asja menetlusse võtmise vastu ei oma, kuna hageja on pöördunud kohtusse 2(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
seoses tema omandiõiguse, mida eeldatavalt on rikutud, kaitseks. Samas kostja ei tunnista haginõudeid täies ulatuses. Kostja tunnistab hagis toodud asjaoludest üksnes seda, et pooled on hagiavalduses märgitud kinnistute omanikud. Kostja on kinnistu nr 196 omanik. Kostja on püstitanud aiamaa kruntide vahele (vahetult kinnistute külgnemise kohale) segatüüpi tara, mis kujutab endast puidust ja metallvõrgust rajatist. Tara puidust osa kõrguseks (koos äärekiviga) on 1,5 m. Puidust osa pikkus on 13,8 m, võrgust osa pikkus 90,06 m. Asjaõigusseadus ei keela omanikul kinnisasja oma kinnistu piiride ulatuses piirata (AÕS § 142 lg 1). Seoses sellega on kostja kinnistu territoorium piiratud nii tee, kui ka kinnistu 197 poolt maakivist äärisega, mille kõrgus on 30 cm. Samasugune äärekivi eraldab kostja kinnistut ka kinnistust nr. 195. Kostja põhjendab tara püstitamist sellega, et hageja ei tunne oma kinnistu kasutamise korda ning selle kasutamisel rikub kostja omandiõigust kinnistule. Hageja kasutab ebaseaduslikult ühte osa kostja kinnistust (maast). Hageja paigutas kostja kinnistu nimetatud osale mahuti komposti hoidmiseks, mis levitab jubedat haisu kostja kinnistule ja raskendab selle kasutamist. Samal pool asub ka sissepääs kostja aiamajasse läbi veranda. 08.08.2003.aastal pöördus kostja aiandusühistu „Sputnik” juhatuse poole avaldusega, milles tõi esile hageja poolsed rikkumised. Juhatus soovitas kostjal mahuti kinni katta ja teiseks keelas hagejal kostja territooriumile ilmumise. Peale selle soovitas juhatus suuliselt kostjal võtta tarvitusele abinõud oma kinnistu tõhusaks kaitseks. Samuti ei soovi kostja, et hageja ilmuks AÕS § 142 lõikes 1 sätestatud piiranguteta kostja kinnistule. Hageja oma hagiavalduses ei eita, et poolte vahel on vaenulikud suheted. Kostja tegutses oma kinnistu säilitamise huvides tulenevalt juhatuse soovitustest, hageja kallalekippumisest kostja kinnistu (maa) osale, samuti lähtudes olemasolevatest vaenulikest suhetest poolte vahel. 2004.aasta kevadel kostja piiras projekti alusel oma kinnistu krundi 195 poolselt küljelt täiendavalt puittaraga kõrgusega 1,20 m, kasutades ära ka olemasolevat äärekivi (30 cm). Samal ajal paigaldas kinnistu samale poolele võrkaia. Hagejal pretensioonid võrkaia suhtes puuduvad. Piirdeaed on, ühelt poolt, kasvõi mingisugune takistus kompostimahutist, mille hageja kostja kinnistu osale (maale) paigaldas, leviva haisu vastu. Teiselt poolt, oli tara paigaldatud lihtsalt esteetilistel kaalutlustel. Kostjale ei meeldi väljuda verandalt oma hooldatud territooriumile nii, et pilk langeks otse solgimahuti peale, mille hageja kostja maale paigaldas. Vastavalt Sillamäe Linnavalitsuse ehitus- ja maakorraldusosakonna 09.10.2007.a. tõendile, asub puitpiire kostja kinnistul ning selle kõrgus (koos äärekiviga) on 1,5 m, aga mitte 2 m, nagu hagis märgitud. Samuti hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks pretensioone äärekivi vastu, millega kostja varem oma kinnistu piiras. Kostja on seisukohal, et püstitades oma kinnistu territooriumi naabri poolsele küljele sellise kõrgusega puitpiirde järgis ta oma kinnisomandi kaitsega seotud huve. Kinnistu piirde püstitamine eelnimetatud põhjustel on kooskõlastatud aiandusühistu ,,Sputnik” juhatuse ja tuletõrjeinspektsiooniga. Piirdeaed on rajatud vastavalt kinnitatud projektile. Selle koosseisu kuuluvad nii puit-, kui ka võrkdetailid, kusjuures äärekivi ja puidust osa vahele on jäetud tuulutusava, see tähendab, et piirde rajamisel kostja arvestas ka naabri kinnistu huvidega. Niisiis, kostja kinnistu piire on seaduslik rajatis. 3(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Hagiavalduses toodud väide, et „aed on püstitatud ebaseaduslikult”, on paljasõnaline, kuna puudub viide seaduse sättele. Aiandusühistu juhatuse otsused, millele hageja viitab, ei tõenda, et kostja toimingud olid ebaseaduslikud, kuna need otsused samuti ei sisalda seaduse seisukohta ning järelikult kajastavad üksnes juhatuse liikmete isiklikke arvamusi. Peale selle, piirde rajamine oli kostja poolt aiandusühistu juhatusega kooskõlastatud. Aiandusühistu põhikiri ei ole seadus. Peale selle, kostja ei ole oma kinnistule piirdeaia püstitamisega aiandusühistu liikmetele mingit kahju tekitanud ning seetõttu on kostja süüdistamine põhikirja p. 9.5 rikkumises üksnes hageja poolt, aiandusühistu poolsete nõuete puudumisel,- põhjendamatu. Vastavalt AÕS § 144 lõikes 1 sätestatule, kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Hageja ei ole oma avalduses märkinud, millist seadusega keelatud mõjutust tekitab asjaõigusseaduses ettenähtud piirde püstitamine omaniku poolt oma kinnisasjale. See rikub kostja õigust saada selgitust nõude olemuse kohta. Hagiavalduses toodud asjaolud: „...hageja istutas kruntide piiri äärde marjapõõsad. Kostja ehitatud piire varjab päiksekiirt, mis peevad tema marjapõõsastele langema, - ei vasta tegelikult tõele. Kruntide vahelisi piire ei ole keegi seadusega kehtestatud korras paika pannud. Kostja poolt kohapeal tehtud fotolt nähtub, et hagis mainitud marjapõõsad asuvad piirdeaia juures (aga mitte krundi piiri juures, nagu hageja seda väidab). Vastavalt ehitus- ja maakorraldusosakonna tõendile on nende põõsaste (sõstra- ja karusmarjapõõsaste) kõrgus 1,5 m, st võrdne piirde kõrgusega. Samast tõendist nähtub, et hageja kinnistul oleva sõnnikuhunniku, mis asub kostja piirdeaia ääres ja põõsaste juures, on 2,02 m. Hunniku pindala on 10 ruutmeetrit. Seega on otse silmnähtav, et kompostimahutit kujutav rajatis, mis paikneb hageja kinnistul ja osalisel kostja maal, on piirdest palju kõrgem ja olulise mahuga. Kui kostja piire, mille kõrgus on võrdne marjapõõsaste kõrgusega, takistab päiksekiirte sattumist põõsastele, siis võib suure tõenäosusega järeldada, et sama kehtib ka hageja poolt oma kinnistule, põõsaste lähedale paigutatud rajatise, so komposti mahuti, suhtes (arvestades selle mahtu, kõrgust ja asukohta). Peale selle, vastavalt asendiplaanile ning Sillamäe Linnavalitsuse ehitus- ja maakorraldusosakonna tõendile, arvestades kinnistusraamatu andmeid, paikneb hageja kinnistule rajatud kompostimahuti 0,7 m ulatuses kostja kinnistul. Eeltoodust nähtub, et hageja väited selle kohta, et tema marjapõõsad paiknevad tema kinnistu piiri ääres - on tõendamatud. Vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele on alust arvata, et põõsad kasvavad kinnistu piiril, mis ei välista kaasomandi olemasolu (AÕS § 150). Selleks, et kohustada kostjat aeda lammutama maatükkide nr 195 ja 196 vahel Aiandusühistus Sillamäe „Sputnik”, ei ole hageja oma haginõude asjaoludes seaduslikku alust esile toonud.
4(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Piirde rajamine kinnistule oli tingitud kostja huvist kaitsta oma kinnisasja nii, nagu ta seda oma vastuses hagile märkis. Vastavalt AÕS § 151 lõikele 3, ei või seda piiret ilma kostja nõusolekuta kõrvaldada. Vastuses toodud põhjustel kostja ei ole nõus puitpiirde kõrvaldamisega.
Kohtule 15.11.2007 esitatud vastuhagis (tl 58-59) palutakse võtta vastuhagi menetlusse; jätta hageja N. D haginõuded „kohustada kostjat lammutama Sillamäe linna AÜ “Sputnik” kruntide nr 195 ja 196 vahele paigaldatud aed” rahuldamata; rahuldada vastuhagi ja mõista välja N. D kahju hüvitamiseks 7000 krooni; mõista välja N. D õigusabi osutamisega seotud kohtukulud ning riigilõivukulud. Hageja (vastuhagis kostja) esitas kohtule avalduse, milles ta palus „kohustada kostjat lammutama Sillamäe linna AÜ „Sputnik” kruntide nr. 195 ja 196 vahele paigaldatud aed”. Ta motiveeris oma hagi sellega, et hageja on kinnistu (krunt 195) omanik. Kostja on kinnistu (krunt 196) omanik. Kostja püstitas nende kruntide vahele „üle kahemeetrise puittara, mis ei vasta hageja huvidele ja mõjutab tema huve”. Kostja (hageja vastuhagis) esitas hagile vastuse, milles ta hagi omaks ei võtnud. Vastuses on märgitud, et kostja kavatseb esitada Viru Maakohtule vastuhagi hiljemalt 15. novembriks 2007.a. 11.05.2005 aastal umbes kell 19 vastuhagis kostja lammutas omavoliliselt hagejale omandiõiguse alusel kuuluva puittara, maksumusega 7000 krooni, mille ta oli Sillamäe aiandusühistus „Sputnik” oma kinnistu krundile nr. 196 rajanud. KarS § 218 lg.l ettenähtud väärteo toimepanemise eest kostjat karistati trahviga. Seoses vastuhagis kostja õigusevastaste tegudega oli hagejale tekitatud kahju, mille summa on määratud kindlaks kohtuvälist menetlust korraldava asutuse poolt ja see moodustab 7000 krooni. Niisiis, kostja süülise teo tagajärjel oli tekitatud kahju hageja omandile. Väärteo menetlemise käigus otsust hagejale tekitatud varalise kahju hüvitamise küsimuses ei langetatud. Kostja (põhihagis hageja) ei soovi kahju hüvitada. Seetõttu võib temalt kahju välja mõista kohtu korras. Vastavalt VÕS §-le 1043, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastuhagis kostja oma hagiavalduses tunnistab eeltoodud asjaolusid ja enda süüd omavoliliste tegude toimepanemises hagejale kuuluva puittara suhtes. Ida Politseiprefektuuri Narva osakonnas oli hageja poolt esitatud avalduse alusel algatatud väärteomenetlus 233005005039 KarS § 218 lõikes 1 ettenähtud väärteo tunnustel. Kostja vastuhagis tunnistab, et omavoliliste tegude eest teda karistati trahviga.
5(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Kostja vastuhagile vastuse kohaselt (tl 69) ta vastuhagi ei tunnista. Kuna puittara oli ehitatud ebaseadulikult oli kostjal õigus see maha võtta.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et põhihagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses ning vastuhagi ka ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega samuti rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nikolay Drachevi hagi Natalia Hauki vastu maatükkide nr-d 195 ja 196 vahelise puittara lammutamise nõudes Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et N D on Sillamäel, AÜ-s Sillamäe-Sputnik asuva krundi nr 195 omanik ja N H (endine T) on Sillamäel, AÜ-s Sillamäe-Sputnik asuva krudti nr 196 omanik, seega on pooled naaberkinnistute omanikud. Hageja väitel püstitas kostja naaberkinnistute vahele puittara ebaseaduslikult ja mis ei vasta hageja huvidele, kuna tekitab hageja kinnisasjale keelatud mõjutusi. Keelatud mõjutused seisnevad selles, et hageja on istutanud maatüki piiri lähedale marjapõõsad ja kostja poolt ehitatud aed varjab päiksekiiri, mis peaks langema marjapõõsastele. Kohtuistungil hageja täpsustas, et marjapõõsastele ei lange piisaval määral päikest püstitatud puittara poolelt ja marjapõõsad ei anna marju nii palju ja nii suuri kui enne puittara püstitamist, mõnedel marjapõõsastel on tekkinud hallitus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses (edaspidi RKTKo) 11.04.2005 nr 3-2-1-33-05 punktis 10 on märgitud, et naaberkinnisasjadelt tulenevaid mõjutusi ja naabritevahelisi suhteid seoses kinnisasjadele ehitamisega reguleeritakse nii avaliku kui ka eraõigusega. Eraõiguslikult on suhete sisustamisel esmatähtis asjaõigusseadusest tulenev omandi kaitse ja naabrusõiguste regulatsioon. Avalik-õiguslikult reguleeritakse ehitamisega seotud naabrusõigusi esmajoones planeerimisseaduse ja ehitusseadusega. Mõlemad regulatsioonid peavad aitama tagada nii naaberkinnisasjade omanike tasakaalustatud õigusi kui ka avalikke huve. Selliselt on naabrusõiguste kaitset käsitletud ka nt Riigikohtu 13. juuni 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-142-03 (RT III 2003, 23, 229) ja 13. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04 (RT III 2005, 1, 7). 6(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Sama lahendi punktis 11 on sätestatud, et kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui kostja kinnisasjal asuv ehitis ei vasta kinnitatud projektile või avaliku õigusega kehtestatud nõuetele (näiteks ehitusloale), saab kostja vastu sanktsioone rakendada ja nõuda kostjalt võimalike avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist ehitusjärelevalve korras. Üldkohtu pädevuses ei ole ehitise ebaseaduslikuks tunnistamine, kui see ei vasta kinnitatud projektile. Küll võib tsiviilkohtumenetluses nõuda omandi lubamatu kitsenduse, mh naaberkinnisasjalt lähtuvate keelatud mõjutuste tuvastamist ja nende kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ehitis vastab avaliku õiguse nõuetele või mitte. Seejuures võib nõude lahendamisel omada tähtsust, kas järgitud on vastavaid avalik-õiguslikke norme. Siiski ei saa eraõiguslikku nõuet põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine. Seega kohus ei saa naaberkinnisasjade vahel puittara püstitamist tunnistada ebaseaduslikuks, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse. Seda võib teha ehitusjärelevalve korras. Ehitusseaduse § 59 lg 2 kohaselt ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks üldseaduseks on Asjaõigusseadus (AÕS). Selle seaduse § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seda sätet täpsustavad AÕS §-d 143 ja 144. Gaasi, suitsu, auru jms levitamist oma kinnisasjale võib omanik keelata vaid juhul, kui see kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist või kui levitamine on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõlemal juhul peab kahju olema suurem, kui mõjutuse kõrvaldamise kulud. Esitatud hagi on oma olemuselt negatoorhagi AÕS § 89 tähenduses. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on negatoorhagi rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS § 143 ei reguleeri nn negatiivsete, s.h varjavate mõjutuste lubatavust. Negatiivsete varjavate mõjutuste all tuleb mõista sääraseid mõjutusi, mille puhul takistatakse aine, lainete või kiirguse pääs naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaade. Ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Kostja seletas, et oli sunnitud püstitama puittara, kuna hageja paigutas kostja kinnistu ühte otsa mahuti komposti hoidmiseks, mis levitas jubedat haisu kostja kinnistule ja raskendas selle kasutamist. Samal pool asub ka sissepääs kostja aiamajasse läbi veranda. Vastavalt Sillamäe Linnavalitsuse ehitus- ja maakorraldusosakonna 09.10.2007.a tõendile nr 5.21.3/1 (tl 43) N. D kuuluvad sõstrapõõsad ja karusmarjapõõsad kõrgusega 1.50, katusega (maapealiselt kõrgus 2.02m) kompostimissüvend (pindalaga 10m2) osaliselt (0.7m) paikneb katastriüksuse asukohaga: AÜ Sillamäe Sputnik krunt nr 196 (kinnistu omanik N H) piirides. Vastavalt lisatud katastriüksuse plaanile 06.10.2007.a puupiire kõrgusega 1.52 m asub AÜ Sillamäe Sputnik krundi nr 196 piirides. Vastavalt 23.08.2003 tõendile (tl 50) AÜ komisjoni liikmed käisid vaatamas olukorda pooltele kuuluvates kruntidel. Läbivaatamise tulemusena tegid kindlaks, et kompostipaagi omanikuks on D N. ja paak asub aiamaal nr 195, seoses millega otsustati: paak peab olema suletud, D ei ole õigust käia aiamaal nr 196, mis kuulub H N. 7(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
Kohtule ei ole esitatud hageja N. D poolt tõendid selle kohta, et püstitatud puittara varjab päiksekiirte sattumist marjapõõsastele, või et marjapõõsastele ei lange piisaval määral õhku püstitatud puittara poolelt ja marjapõõsad ei anna marju nii palju ja nii suuri kui enne puittara püstitamist ja mõnedel marjapõõsastel on tekkinud hallitus. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et vaidlusalune puittara on segatüüpi tara, mis kujutab endast puidust ja betoonist tehtud rajatist (tl-d 16, 44-48, 51-55, 90). Puidust ja betoonist tehtud osade vahel on vahe, mille kaudu võib vabalt õhk liikuda. Lähtudes kõigest ülalöeldust leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt püstitatud puittara tekitab keelatud mõjutusi tema omandile, seega ei kuulu N. D hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohus arvestas samuti naaberkinnistute omanike vastastikuste huvidega ja leiab, et N. D hagi rahuldamata jätmist ei mõjuta asjaolu, et kompostisüvend on kaetud või paigaldatud teisse kohta. N H vastuhagi N D vastu kahju suuruses 7000 krooni hüvitamise nõudes Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peab kohus kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamiseks olema tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustuse tekkimise vajalikud tingimused: kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Ühegi tinigimuse puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Seega lasub süü puudumise tõendamine kostjal. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et N D on Sillamäel, AÜ-s Sillamäe-Sputnik asuva krunti nr 195 omanik ja N H (endine T) on Sillamäel, AÜ-s Sillamäe-Sputnik asuva krunti nr 196 omanik. Poolte vahel puudub ka vaidlus selle üle, et N. D lammutas N. H poolt naaberkinnistute vahel paigutatud puittara, mille eest oli karistatud väärteo toimepanemise eest. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabli Tatjana Lukina poolt 12.05.2005 koostatud protokollile nr AB 714270 (väärteoasja nr 4-05-130 tl 4) N D 11.05.2005 kell 19.00 Sillamäe linnas, Ida-Viru Maakonnas AÜ-s „Sputnik“ maatükkide 195 ja 196 piiril lõhkus puidust tara, millega tekitas N H kahju 7000 krooni. Seega pani N. D toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 22.11.2006 otsusega väärteoasjas nr 4-05-130, mis jõustus 30.11.2006, tunnistati N D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni (väärteoasja nr 4-05-130 tl 45). Seisuga 22.11.2006 kehtinud KarS § 218 lg 1 nägi ette, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja 8(10)
Tsiviilasi nr 2-07-22298
väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Ülalnimetatud tõendiga ja poolte mittevaidlustatud asjaoludega loeb kohus tõendatuks kahju olemasolu hagejal, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub vastuhagis kostjaga, et hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid varalise kahju olemasolu tema poolt nimetatud suuruses. Hageja on esitanud OÜ „Monteerija“ 08.06.2005 tõendi (tl 84, 85), mille kohaselt hageja soetas kaupa üldsummas 2560 krooni. OÜ Balamton 20.06.2005 kirjaga nr 26 kohaselt (tl 86) kinnitatud, et äriühing on müünud Natalja Haukile 2003.a septembris kuivatatud ja hööveldatud saematerjali koguses 0,5 m3 summas 4600 krooni. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud veenvalt, et need materjalid olid ostetud ja kulutatud just kostja poolt lammutatud puittara taastamiseks. Hageja ise kinnitas kohtuistungil, et tal jäid üle metallkangad ja poldid, mida ta kasutas puittara taastamisel. Lähtuvalt sellest, et kohus peab kahju suuruse tõendamatuks hageja poolt, jätab kohus vastuhagi rahuldamata täies ulatuses.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna nii põhi- kui ka vastuhagi on jäetud rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Tsiviilasi nr 2-07-22298
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
vahelise puittara lammutamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.