Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 11.10.2003 mobiilsideteenuste lepingu nr.10258266, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega temaga sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 23.04.2004 (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus 1529.71 krooni. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks osaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Ülditingimustele vastavalt kohustus kostja arveid tasuma 15 päeva jooksul nende esitamisest.Üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustunud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustes sätestatust lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamisest teade. Nõue loovutati summas 1529.71 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui kirjalikult võlgnevuse tasumist, kuid kostja hageja pöördumistele ei reageerinud. Hageja esitas 26.12.2007 Viru Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluses avalduse (ts.asi nr.2-07-57456), mis jäeti 18.07.2008 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja on arvestanud viiviseid alates 23.04.2004 kuni 11.08.2008 kokku summas 3604.76 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1528.71 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 82 lg 1 sätestatule, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis lepinguga kohustuse tasuda temae osutatud mobiilsideteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu tähtaegselt tasumise eest vastavalt arvetel märgitud tähtajale. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes poolte vahelist kokkulepet. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ning sama paragrahvi lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevu 1529.71 krooni ja viivis summas 1528.71 krooni, samuti hüvitada hageja kohtukulud summas 2500 krooni, millest 500 krooni on hageja tasunud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 250 krooni, hagi esitamisel 250 krooni) ning õigusabikulud summas 2000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – lepingu ärakiri, arved, Üldtingimused, ärakiri kostjale väljastatud lepingu lõpetamise

teatest, samuti nõude loovutamise teade, menetluskulude nimekiri ja vastavaid kulutusi tõendavad maksekorraldused ja konto väljavõte, esindaja volitus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid aadressile xxxx. Sama aadressi on kostja märkinud hagejaga sõlmitud lepingus. Materjalid tagastati kohtule korduvalt „tähtaja möödumisel“. Ida Politseiprefektuuri andmetel (kiri 24.09.2008) elab kostja aadressil: xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid on kostja kätte saanud pereliikme (ema) kaudu 15.10.2008. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastesele isikule. Seega, kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 30.10.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. Hageja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus nende kordamist vajalikuks ei pea. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu on tekkinud võlgnevus Tele2 Eesti AS ees. Nõue on loovutatud hagejale ning nõude loovutamisest on ka kostjale väljastatud teade. Kostja ei ole võlanõuet tasunud, mistõttu temaga sõlmitud leping on üles öeldud ning nõude omandajana on hagejal õigus nõuda nii põhivõlga kui ka lepingust tulebevat viivist. Seega, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 2500 krooni, millest 500 krooni moodustab

kohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv (hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku) ning 200 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt kokku summas 2500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 1741; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 5. märtsil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.