Muud › Muud hagiasjad

koguvõimsuseks 2000 MW. Sellest tulenevalt oleks saamata jäänud tulu kasuliku mudeli kasutamise eest 6 aasta jooksul 1 213 200 krooni. Lisaks tuleb arvestada, et auruturbiinide valmistajatehase andmetel on kasuliku mudeliga kaitstud leiutise kasutegur oluliselt suurem just suurema võimsusega turbiinidel. Kui Iru EJ kasutatava turbiini tüüp T-110 (võimsus 110MW) puhul on aasta säästuks näidatud arvestuslikult 1490 tonni aastas, on samas LMT-s valmistatud turbiini tüüp K-200-130 arvestuslik kütuse sääst 3200 tonni aastas. Sellest tulenevalt on kasuliku mudeli rakendamine turbiinidel tüüp K-200-130 efektiivsem 1,817 korda võrreldes turbiiniga tüüp T-110. Seetõttu peab nimetatud kordaja võrra olema suurem ka litsentsitasu turbiini tüüp K-200-130 puhul. Lähtudes VÕS § 127 lg 1 tuleb saamata jäänud tulu leidmisel arvesse võtta intresse, mida hageja oleks saanud, kui temaga oleks mõistliku aja jooksul sõlmitud nõuetekohased litsentsilepingud. Lähtudes AS Hansapank 16.04.2003 tõendist, oleks hageja litsentsitasu tähtajalisel hoiustamisel 01.09.1998-01.04.2003 hoiustatud summa kasvanud intresside lisandumisel vähemalt 1,483 korda. 1 433 638,45 krooni hoiustamisel oleks hageja saanud kokku 2 126 085,80 krooni, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista. KasMS § 50 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõudis hageja temale kuuluva kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise lõpetamist kostjale kuuluvates Eesti ja Balti EJ-des. Kostja hagi ei tunnistanud. V.Žitin on vastavast tehnilisest lahendusest ja tema oletatavast kasutamisest olnud teadlik juba 11 aastat enne kasuliku mudeli taotluse esitamist Patendiametile. Lähtudes kasuliku mudeli nr 00123 kehtivuse algusest kuni hagi esitamiseni Tallinn Linnakohtusse 14.09.2000 on möödunud 3 aastat ja 4 kuud. Seega on hagi esitatud hiljem seaduses sätestatud tähtajast ning vastavalt KasMS § 50 lg 4 on tegemist hagi esitamise tähtaja aegumisega. Hageja on väitnud, et tema leiutis võeti kasutusele EEJ-s ajavahemikul 1989-1992. Seega leiutis, mis oli registreeritud ratsionaliseerimisettepaneku nr 9396/NRT all, oli kasutusele võetud palju varem, kui hakkas kehtima ainuõigus hagi aluseks olevale kasulikule mudelile. V.Žitin on ise käibesse lasknud oma leiutise järgi valmistatud toote kostja territooriumil ning kostja töövahendite abil, siis leiutise kasutamine oli teostatud hageja nõusolekul. Hiljem, 1997 vormistades leiutisele kasulikku mudelit, V.Žitin aga väidab, et selle leiutise kasutamiseks peab kostja uuesti pöörduma tema poole vastava loa saamiseks ning maksma litsentsitasu, mis on vastuolus KasMS § 151. Lisaks ratsionaliseerimisettepanekule vormistatud tehniline lahendus NSVL seadusandluse kohaselt kuulus riigiettevõtte NRT Eesti Energoremont kaudu NSVL omandisse ning selle realiseerimine teises riigiettevõttes (Balti ja Eesti EJ-des) oli teostatud tol ajal kehtinud seaduse alusel ning vastavalt kehtinud reeglitele. 22.01.2002 hagimaterjalides esitatud majandusliku efekti arvutustes ja turbiinide katsetuste aktides puuduvad mistahes seosed kasuliku mudeliga nr 00123 ning neid ei saa asja arutamisel arvesse võtta. Samuti on asjasse puutumatud materjalid väljaspool kasuliku mudeli õiguskaitse kehtivuse algust. Kostja vaidlustas hageja aastase ökonoomilise efekti arvutuse Balti SEJ turbiinidel vastavalt 1988 andmetele, kus muuhulgas elektrienergia maksumus on toodud Eesti kroonides. KasMS § 50 lg 3 sätestab, et isegi kasuliku mudeli heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatusest. Samuti kinnitab hageja, et poolte vahel ei ole lepingut hageja leiutise kasutamiseks. Majandusliku tulu näitajad Iru EJ ja sellest tulenevad nõuded ei saa olla siduvad nõuetes Narva EJ vastu. Kostja leidis, et kasulikku mudelit nr 00123 ei saa AS-is Narva Elektrijaamad lugeda rakendatuks K-200-130 marki turbiinidel, kuna ei ole kasutatud kasuliku mudeli nelja eristatavat tunnust. Kostja küll möönis, et osal Balti ja Eesti EJ turbiinidel on rakendatud V.Žitini ratsionaliseerimisettepanekut nr 9396/NRT, kuid kasulik mudel nr 00123 aga erineb

nimetatud ratsionaliseerimisettepanekust nõudluses toodud oluliste tunnustega, mida ei ole vaadeldavas objektis kostja poolt kunagi kasutatud. Kostja käsutuses on materjalid, mis tõendavad, et turbiini aukude puurimine põhjustab kahju ning käesolevaks ajaks on bandaažidesse puuritud augud täis keevitatud Eesti EJ osades turbiinides rootori avariiohtlikkuse kasvu tõttu. 19.02.2002 määrusega kaasas Harju Maakohus hageja taotlusel kolmanda isikuna kostja poolel Eesti Vabariigi (Patendiameti kaudu). Patendiamet oli seisukohal, et ratsionaliseerimisettepanekus sisalduva tehnilise lahenduse on teksti läbivalt ümbernimetatud leiutiseks. Ratsionaliseerimisettepanekut ei saa kuidagi pidada samaväärseks leiutisega ja seda ei saa ka lihtsalt leiutiseks ümber nimetada. Ratsionaliseerimisettepanekutel põhinevad tehnilised uuendused kuulusid NSVL riiklikku omandisse ja autoritele maksti ettepanekute juurutamisel vastavalt kehtinud korrale üldjuhul ühekordset autoritasu kuni 5000 rubla, sõltuvalt majanduslikust efektist. Patendiamet oli seisukohal, et ratsionaliseerimisettepanekutest ei tulene selle autorile mingeid varasemal õigusel põhinevaid varalisi õigusi. Kuna leiutise kasutamise küsimusega tegelemine ei kuulu Patendiameti pädevusse ning et Patendiamet on varasemalt nõustanud nii hagejat kui kostjat, palus ennast menetlusest kõrvaldada. 02.07.2002 määrusega maakohus rahuldas taotluse. Asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määras kohus läbi viia ekspertiisi. Kohus esitas ekspertidele järgmised küsimused:

Esimese astme kohtu otsus 28.04.2005 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas V.Žitinile kuuluva kasuliku mudeli nr 00123 kasutamise õigusvastasust AS Narva Elektrijaamad poolt ajavahemikul 15.05.1997-01.04.2003. Kohus jättis rahuldamata V.Žitini nõude temale kuuluva kasuliku mudeli kasutamisega AS Narva Elektrijaamad poolt, õiglase tulu saamiseks. Vladlen Žitini õigused leiutisele algasid kasuliku mudeli taotuse esitamise kuupäevast, so 15.05.1997, hagi esitas V.Zitin Talinna Linnakohtusse 09.11.2000. V.Žitin on tõendanud, et ta on alates 04.08.1998 korduvalt pöördunud temale kuuluva kasuliku mudeli nr 00123 ebaseadusliku kasutamisega seoses hagidega kohtusse, kuid enne käesoleva asja esitamist Talllinna Linnakohtusse ei ole toimunud asja sisulist lahendamist põhjendustel, et on keeldutud asja menetlusse võtmisest tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Seetõttu on kolmel korral katkenud aegumistähtaeg TsÜS § 121 mõttes, mis on ajaliselt rohkem kui 11 kuud. Seetõttu ei olnud tegemist hagi esitamise tähtaja aegumisega ja hagi on esitatud tähtaegselt. Poolte taotlusel määratud ekspertide arvamuse kohaselt on hageja ratsionaliseerimisettepaneku realiseerimisel kasutatud avade süsteem kooskõlas kasuliku mudeli leiutise antud süsteemiga avade puurimisel. Seejuures Valeri Borovkov ja Arnolds Zvirgzds leidsid, et ülejäänud leiutise tunnused ei ole olulised. Nimetatud seisukohale oli vastupidisel arvamusel Ott Moorlat. Kostja on väitnud, et nad ei kasuta kasulikku mudelit, sest aukude puurimise kõrval sisaldab patendinõudlus ka teisi komponente, mida nad ei ole kunagi kasutanud, ega saagi tehniliselt teha. Oma väidetes toetus kostja Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi teadlaste kasuliku mudeli 00123 rakenduse ulatuse hinnangule, millega soovis tõendada, et bandaažidesse puuritud aukude paigutus erineb täielikult kasuliku mudeli nõudlusest. Samuti soovis kostja tunnistaja tehnikakandidaat H. T. ütlustega tõendada, et kasulik mudel 00123 on vastuolus kehtestatud valmistajatehase juhendite ja ettekirjutustega, ohustades turbiini töökindlust. Kostja tootmisdirektor ja jurist koostasid ekspertide Valeri Borovkovi ja Arnolds Zvirgzdsi ekspertiisotsuse kohta analüüsi, milles märkisid, et ekspertiisiotsuses on tuginetud üksnes hageja initsiatiivil loodud dokumentatsioonile, kasuliku mudeli joonisele ei vasta tihendite harjade ja puuritud avade tegelik asukoht. Praktikas ei rakendatud kasuliku mudeli teist tunnust kunagi põhjusel, et olemasoleva patendi baasil kasuliku mudeli registreerimiseks vajalik uudsus, milleks on tihendi pilude kõrguse muutmine, sündis pärast avade puurimist turbiinidesse. Ekspertide Valeri Borovkovi ja Arnolds Zvirgzdsi ekspertiisotsust ei lükanud ümber AS-i Narva Elektrijaamad töötajate ja tunnistaja ütlused. Eksperdid ei ole esitanud täiendavaid taotlusi dokumentatsiooni saamiseks, mistõttu võis pidada toimikus olevaid materjale piisavaks. Seega oli ekspertide arvamus asjakohane ja põhjendatud ning põhines vastavalt esitatud dokumentatsioonile ja ekspertide erialastel teadmistel. Vaatamata asjaolule, et poolte taotletud ja kohtu määratud rahvusvahelise koosseisuga ekspertiisikomisjon ei esitanud kohtule ühist ekspertiisiakti ja pooled ei taotlenud täiend- ega kordusekspertiisi, tugines kohus ekspertiisikomisjoni enamuse, s.t. ekspertide Valeri Borovkov'i ja Arnolds Zvirgzds'i esitatud ühisele ekspertiisiotsusele. Sellest tulenevalt kohus järeldas, et Vladlen Žitinile kuuluva kasuliku mudeliga nr. 00123 on kaitstud kuni 15. 05. 2005 vastavalt Vladlen Žitini eskiisidele nr. O-T-l-86, O-T-2-86 ja ET115 ajavahemikul 1989-1992 tehtud konstruktsiooni muudatused AS-ile Narva Elektrijaamad kuuluvates Eesti EJ turbiinides nr. 1-6, tüüp K-200-130 ja Balti EJ turbiinides nr. 9-12, tüüp K-200-130 ja vastavad Vladlen Žitinile kuuluva kasuliku mudeli nr. 00123 nõudlusele ning olid kostjale kuuluvates Eesti EJ turbiinides nr. 1-6 ja Balti EJ turbiinides nr. 9-12, tüüp K-200-130 15.05.1997 kuni 01.04.2003 kasutusel.

Puudus vaidlus, et poolte vahel ei ole sõlmitud litsentsilepingut, mis sisaldab omaniku luba kasuliku mudeli kasutamiseks kostja poolt ajavahemikul 15.05.1997-01.04.2003. Kostja ei ole vaidlustanud, et turbiinides on tehtud konstruktsioonilisi muudatusi. Sellest tulenevalt V.Žitinile kuuluva kasuliku mudeli 00123 kasutamine 15.05.1997-01.04.2003 on toimunud kostja poolt õigusvastaselt. Kahju arvestamisel on hageja lähtunud analoogiast AS Eesti Energia Iru EJ ja V.Žitini vahel sõlmitud litsentsilepingust. Arvutuste kohaselt lepingu järgi oli litsentsitasu aastaseks määraks 101,10 EEK/MW. Kostja turbiinide koguvõimsus oli 10 korda suurem, seega 2000 MW. Saamata jäänud tulu litsentsitasu näol 6 aasta jooksul oleks olnud vähemalt 1 213 200 krooni. Auruturbiinide valmistajatehaste andmetel on kasuliku mudeliga kaitstud leiutise kasutegur oluliselt suurem just suurema võimsusega turbiinidel. Turbiinidel tüüp K-200-130 on kasuliku mudeli rakendamine efektiivsem 1,817 korda, millise korrutamisel saamta jäänud tulu summaga saame 1 433 638,45 krooni. Lähtudes VÕS § 217 lg 1 sätestatust tuleb kahju suuruse arvustamisel arvestada ka intresse. Litsentsitasu tähtaegsel hoiustamisel 01.09.1998-01.04.2003 oleks hageja hoiustatud summa vastavalt Hansapanga tõendile, kavanud intresside lisandumisega vähemalt 1,483 korda. Seega oleks hagja saanud 01.04.2003 seisuga hageja kokku 2 126 085,80 krooni. Kostja on analüüsinud 200 MW turbiinide töötamise tehnilis-majanduslikke näitajaid ajavahemikul 1980-1997, kuid ei tuvastanud mingeid tunnusmäeke soojuse erikulu vähenemisest pärast hageja ettepaneku realiseerimist. Seetõttu ei ole kostja pidanud ka võimalikuks sõlmida hageja pakutud lepingut. Hageja ei ole arvestanud seda, et Balti Elektrijaama 200 MWle arvestatud turbiinid on ümber markeeritud 180 MWle, aga töötavad sellegi koormusega harva ning analüüsitud 18 aastase perioodi jooksul (1980-1997) keskmiseks koormuseks olnud 130 MW. Puuduvad andmed kagejale kuuluva kasuliku mudeli 00123 kasutamisest saadava majandusliku efekti olemasolust. Spetsiaalseid soojustehnilisi katsetusi, mille tulemustest selgub kasuteguri muutus, Balti EJ ja Eesti EJ ühelgi turbiinil läbi viidud ei ole. Sellest lähtuvalt ei ole Vladlen Žitinil kui kasuliku mudeli nr. 00123 omanikul võimalik saada õiglast tulu kasulikust mudelist saadava tulu arvel KasMS § 12 lg 8 sätestatu mõttes. Vladlen Žitini apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus V.Žitin ei nõustu maakohtu otsusega ja palub mõista AS-lt Narva Elektrijaamad välja varaline kahju summas 2 126 085,80 krooni seoses kasuliku mudeli nr 00123 õigusvastase kasutamisega alates 15.05.1997-01.04.2003 ning kohustada AS Narva Elektrijaamad lõpetama V.Žitinile kuuluva kasuliku mudeli edasine õigusvastane tegevus. Hageja leiab, et tema hagi on jäetud rahuldamata kõigis esitatud nõuetes ning ei ole läbi vaadatud kooskõlas nõuete sisuga ning esitatud tõendite alusel. On ilmne, et kohtunik usaldas ainult vastustaja põhjendusi ning rajas oma järeldused vastustaja motiividele ja paljasõnalistele argumentidele, milliseid ei ole mingite dokumentaalsete tõendite, tehniliste aktide või arvutustega kinnitatud nagu seda on hageja esitatud dokumentaalsed tõendid. Kohtuotsuse punktid 5 ja 6 on vastuolus riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4, kuna seadus vabastab hageja riigilõivu tasumisest hagide eest, mis on esitatud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohtunik keelus lahendamast hageja taotlust kostja kohustuste kohta, millised on sätestatud KasMS § 52 lg 1, samuti suusõnalist taotlust 30.05.2002 ning kahel korral kohtule saadetud preventiivsete abinõude rakendamise kohta kostja suhtes. Kohtule esitatud majanduslikud arvutused, turbiinide valmistajatehaste kirjad jt dokumendid on kohtuniku poolt läbivaatamata jäetud.

AS-i Narva Elektrijaamad vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. AS-i Narva Elektrijaamad apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub tühistada harju Maakohtu 28.05.2005 otsese osas, millega hagi loeti esitatuks tähtaegselt ning tunnistati V.Žitinile kuuluva kasuliku mudeli nr 00123 kasutamise õigusvastasust AS-i Narva Elektrijaamad poolt ajavahemikul 15.05.1997-01.04.2003. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi argumendid, et õigus kasulikku mudelit kasutada võib tuleneda ka varemkasutusõigusest või kasuliku mudeli omaniku õiguste ammendumisest. Kohus ei ole nimetatud argumente analüüsinud ega põhjendanud, miks need antud asjas tähtsust ei oma. Ratsionaliseerimisettepaneku nr GU-470-85 alusel puuriti Balti EJ ja Eesti EJ turbiinide bandaažidesse augud ajavahemikul 1989-1992. Kasuliku mudeli õiguskaitse tekkis 15.05.1997. Seega olid need augud olemas kasuliku mudeli õiguskaitse tekkimise ajahetkel. Apellant ei saanud ei tahtlikult ega ettevaatamatusest rikkuda aukude puurimisega veel mitteeksisteeriva kasuliku mudeli omaniku õigusi. Hageja on ise osalenud aukude puurimisel bandaažidesse, kinnitanud kirjalikult nende vastavust ratsionaliseerimisettepanekust ning ei ole kuidagi vastu vaielnud ratsionaliseerimisettepaneku juurutamisele. Seega oli nimetatud aukude puurimiseks kostjal hageja nõusolek. Lisaks hageja ei ole kunagi töötanud AS-is Narva Elektrijaamad. AS Narva Elektrijaamad asutati AS Eesti Energia poolt, kellele ei tulnud aga üle ühtegi õigust ega kohustust seoses hagejaga. Seetõttu ei saanud ühtegi õigust ega kohustust üle minna AS-ile Narva Elektrijaamad mistõttu ei ole apellandi varemkasutusõigus ka välistatud. Seega juhul, kui tegemist on uue leiutisega, siis on kostjal varemkasutusõigus KasMS § 16 lõike 1 alusel. Kostja on esitanud peamiste vastuargumentidena väited, et kostja ei kasuta kasulikku mudelit ega saa kasulikust mudelist tulu. Asja materjalide hulgas on tõendid, mis näitavad, et puuritud aukude asend ei vasta kasuliku mudeli nr 00123 nõudlusele. Seega ei ole praktikas kasuliku mudeli nr 00123 kõiki olulisi tunnuseid kasutatud. Puudub ka vajadus kasulikku mudelit nr 00123 kasutada, sest kasulik mudel ei täida oma eesmärki. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et soolade ladestumine jätkus ka pärast aukude puurimist. Hageja on esitanud teoreetilised ja ebakorrektsed arvutused kasuliku mudeli nr 00123 majandusliku efekti kohta. Tegelikkuses majanduslik efekt puudub, mida tõendavad kostja poolt asjas esitatud materjalid. Aukude puurimine kujutab endast ohtu turbiinide töökindlusele, mistõttu on kõik augud ka kinni keevitatud. Kohus on asunud seisukohale, et TsMS § 129-136 mõttest tulenevalt ei saa poole töötajate kommentaaridega ega tunnistajate ütlustega ümber lükata ekspertide Valeri Borovkov'i ja Arnolds Zvirgzdsi arvamust. Sellega on kohus andnud ekspertide arvamusele ette kindlaks määratud jõu, mis ületab teiste tõendite jõudu. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 95 lg 2. Ebaõige on Borovkov/Zvirgzdsi arvamuse eelistamine ekspert Ott Moorlati arvamusele ka seetõttu, et tegelikkuses ei olnud ekspertide käsutuses ühesuguseid algallikaid. Ekspertiisi määramisel ei arvestanud kohus kostja vastuväiteid ekspertidele esitatavate küsimuste osas. Ekspertidele esitatud küsimustele vaidles vastu ja pidas neid mittekohaseks ka kolmanda isikuna protsessis osalenud Patendiamet. Kostja on kogu aeg taotlenud, et ekspertidelt küsitakse, kas ekspertiisi tegemise ajal esinevad võimalikud muudatused turbiinide konstruktsioonides vastavad kasuliku mudeli nr 00123 nõudlusele. Antud asjas ei ole oluline tuvastada seda, kas muudatused vastavad hageja eskiisidele ega seda, kas eskiisid vastavad kasuliku mudeli nõudlusele, vaid seda, kas kasuliku mudeli kehtivuse ajal esines kostja elektrijaamade turbiinide konstruktsioonides muudatusi, mis vastasid kasuliku mudeli nr 00123 nõudlusele. Borovkov/Zvirgzds arvamuses on tuvastatud, et avade süsteemi puurimisel on tehtud muudatusi. Seega ei vasta faktiliselt puuritud avad kasuliku mudeli nõuetele. Seejuures on

jõudnud eksperdid ilma igasuguse analüüsita tulemusele, et muudatused ei ole olulised. Kuna Borovkov/Zvirgzds arvamuses on tuginetud olematutele andmetele on apellandi arvates ekspertide arvamus olulises osas puudulik. Ekspertide Borovkov/Zvirgzdsi arvamuse vastus teisele küsimusele on samuti täiesti ebausaldusväärne, kuivõrd vastuse aluseks võetud dokumentidest ei saa tuletada ekspertide poolt tehtud järeldusi. Ekspert Moorlat oma arvamuse resolutiivosas järeldanud, et kostja poolt Eesti Elektrijaamas ja Balti Elektrijaamas tehtud konstruktsioonilised muudatused vastavad kasuliku mudeli nr 00123 nõudlusele, kuid oma arvamuse motiveerivas osas ei ole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta. Seega leiab kostja, et ei saa pidada ühegi eksperdi vastust esimesele küsimusele usaldusväärseks, mistõttu peab vajalikuks korraldada kordusekspertiis. Kostja on seisukohal, et hagi ei ole esitatud tähtaegselt. Esimene hagi seoses kasuliku mudeliga nr 00123, mis võeti kohtu menetlusse, on esitatud 14.09.2000. Hageja poolt varasemalt esitatud hagid on erinevatel põhjustel jäänud menetlusse võtmata. Seega ei ole ühtegi menetlust varasemalt olnud ning ühtegi menetlust ei ole lõpetatud. Sellest tulenevalt ei ole ka aegumistähtaeg saanud olla vahepeal katkenud ning kohus on ebaõigesti jätnud aegumise kohaldamata. Vladlen Žitini vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud jätta kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus peatas 25.10.2005 määrusega menetluse seoses AS-i Narva Elektrijaamad hagi esitamisega Vladlen Žitini vastu kasuliku mudeli nr EE 97 00123 Ui registreeringu tühistamiseks. Harju Maakohtu 28.05.2007 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-14692 (jõustus 08.09.2008) tühistati Vladlen Žitini nimele registreeritud kasulik mudel EE nr 00123. Menetlus asjas uuendatud 10.09.2008. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2005 otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus. Jätta Vladlen Žitini hagi AS Narva Elektrijaamad vastu hagejale kuuluva kasuliku mudeli nr 00123 õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise kahju 2 126 085,80 krooni hüvitamiseks ja kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise lõpetamiseks rahuldamata. AS Narva Elektrijaamad esitas 30.06.2005 Harju Maakohtule hagi Vladlen Žitini vastu kasuliku mudeli nr EE 97 00123 UI registreeringu tühistamiseks (ts.asi nr. 2-05-14692). Harju Maakohus 28.05.2008 otsusega nimetatud tsiviilasjas tühistas Vladlen Žitini nimele registreeritud kasuliku mudeli EE nr 00123 registreeringu. Tallinna Ringkonnakohus 24.01.2008 otsusega jättis Harju Maakohtu 28. mai 2007 otsuse AS-i Narva Elektrijaamad hagis Vladlen Žitini vastu kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks muutmata. Riigikohus 08.09.2008 määrusega ei võtnud Vladlen Žitini kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jõustus Harju Maakohtu 28.05.2007 otsus 08.09.2008. Hageja nõue antud tsiviilasjas on esitatud KasMS § 50 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel temale kuuluva kasuliku mudeli nr 00123 õigusvastase kasutamise lõpetamiseks kostja poolt ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. KasMS § 47 lg 4 kohaselt registreeringu tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist kasuliku mudeli omaniku ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu, tühistamise alus. Kuna käesolevaks ajaks on jõustunud Harju Maakohtu 28.05.2007 otsus, millega tühistati Vladlen Žitini nimele registreeritud kasuliku mudeli EE nr 00123 registreering, siis tuleb

sellel alusel tühistada Harju Maakohtu 28.05 2005 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata nimetatud alusel. Ülaltoodu alusel tuleb jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohtule esitasid kostja esindajad taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 417180,59 krooni (IV kd, t.l. 859). Apellatsiooniastmes taotleb kostja õigusabi kulude hüvitamist summas 184 272,40 krooni. Õigusabi kulud tuleb välja mõista hagejalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p 1 alusel. Antud tsiviilasjas on esitatud kaks nõuet. Kolleegium leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ja kahju hüvitamise nõude puhul sätestatud piirangut on mõistlikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku summas 212608, 00 krooni, mis tuleb välja mõista hagejalt. Peale selle tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 75760,99 krooni hagi esitamisel ja apellatsiooniastmes riigilõiv summas 80820,00 krooni (IV kd, t.l.917). Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2005 määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 80820,00 krooni vaid apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, siis tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse.

R. Allikvere

M. Preimer

U. Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.