Tsiviilasi nr.2-08-14631
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-14631
Tsiviilasi
M. H. hagi I. K. vastu võlgnevuse 128 600 krooni nõudes Hageja: M. H. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx, xxxxx xxxxx ) Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi K. K. (Advokaadibüroo Valge&Uiga xxxxx osakond; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: I. K. (is.kood xxxxxxxxxxx ; elukoht: x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Rahuldada M. H.
hagi I. K.
vastu täies ulatuses.
Välja mõista I. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) võlgnevus summas ükssada kakskümmend kaheksa tuhat kuussada (128 600) krooni M. H. (is.kood xxxxxxxxxxx ) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.12.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Menetluse taastamiseks tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on M. H. hagi I. K. vastu võla 128 600 krooni nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 26.06.2006.a. sõlmis hageja X AS-iga käenduslepingu, mille kohaselt ta võttis endale vastutuse kostja I. K. kohustuste eest. Kuna kostja ei täitnud kohustusi laenuandja ees, siis 25.02.2008.a. tasus hageja kostja eest võla X AS-le. Kostja kohustus 11.03.2008.a. tasuma hagejale kogu oma võlgnevuse summas 128 600 krooni osade kaupa, igakuuliste maksetena alates a 10.04.2008.a. 2500 krooni 10-ndaks kuupäevaks /tl.18/. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista võlguolev summa 128 600 krooni ja kõik asjas kujunevad kohtukulud panna kostja kanda. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 152 lg1; 196 lg 2; 399 lg 1 p 1. Menetluse käik 30.07.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale edasiandmiseks 04.08.2008.a.(tl.25). 08.09.2008.a. kohtu määrusega pikendati kostjal hagile vastamise tähtaega kuni 22.09.2008.a./tl.26-28/. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
2 (4)
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.18/ on tõendatud, et 11.03.2008.a. on kostja kirjalik avaldus, mille alusel kostja kohustus tasuma hagejale kogu oma võlgnevuse summas 128 600 krooni osade kaupa, igakuuliste maksetena alates a 10.04.2008.a. 2500 krooni 10ndaks kuupäevaks /tl.18/. Seega eksisteerib poolte vahel kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Avalduse tingimuste kohaselt võla tagastamine pidi toimuma osade kaupa, igakuuliste maksetena alates a 10.04.2008.a. 2500 krooni 10-ndaks kuupäevaks. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole võlgnevust hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 396 lg 2 kohaselt, isik, kes võlgneb teisele rahasumma muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ning nõuda laenu kohest tagastamist kui laenu tagastamine oli kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kuna kostja ei ole laenu tagastamise kohustust täitnud, siis oli hageja sunnitud laenulepingu üles ütlema ning nõudma laenu kohest tagastamist.
3 (4)
101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 128 600 krooni Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlguolev summa 128 600 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
Aare Kaldma kohtunik 02.12.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.