Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm
Otsuse kuulutamise aeg ja
1. detsember 2008 a. Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-08-1913,2-08-1919, 2-08-1927, 2-08-1934
Hagi ese Menetlusosalised ja nende
Töölepingu rikkumisest tulenevad nõuded Hagejad: Paul Madison xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx Tiit Põldmaa xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xx-xx Mardo Kallaste xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx xxx.xx Anatoli Gontšarenko xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna 10 Kostja: HG Personal OÜ registrikood 11279258 asukoht: Tallinn, Pärnu mnt.10 Esindaja: Ivo Kallas, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Tallinn, Maakri 44-20
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagid rahuldada. Välja mõista HG Personal OÜ-lt (11279258) Paul Madisoni (xxxxxxxxxxx) kasuks 137 839 (ükssada kolmkümmend seitse tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) krooni ja 70 senti, millest 7745.20 krooni on saamatajäänud töötasu, 80 714.40 krooni hüvitis, 2330.50 krooni viivis ja 47 049.60 krooni töötasu tööseisaku aja eest.
Välja mõista HG Personal OÜ-lt Tiit Põldmaa (xxxxxxxxxxx) kasuks 137 839 (ükssada kolmkümmend seitse tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) krooni ja 70 senti, millest 7745.20 krooni on saamatajäänud töötasu, 80 714.40 krooni hüvitis, 2330.50 krooni viivis ja 47 049.60 krooni töötasu tööseisaku aja eest. Välja mõista HG Personal OÜ-lt Anatoli Gontšarenko (xxxxxxxxxxx) kasuks 137 839 (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) krooni ja 70 senti, millest 7745.20 krooni on saamatajäänud töötasu, 80 714.40 krooni hüvitis ja 2330.50 krooni viivis ja 47 049.60 krooni töötasu tööseisaku aja eest. Välja mõista HG Personal OÜ-lt Mardo Kallaste (xxxxxxxxxxx) kasuks 105 033 (ükssada viis tuhat kolmkümmend kolm) krooni ja 20 senti, millest 5804 krooni on saamatajäänud töötasu, 62 088 krooni hüvitis, 949.20 krooni viivis ja 36 192 krooni töötasu tööseisaku aja eest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-1913 (2-08-1919, 2-08-1927, 2-081934) kannab HG Personal OÜ. Paul Madisonil, Tiit Põldmaal, Anatoli Gontšarenkol ja Mardo Kallastel on õigus 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hagejate nõue 14.10.2007.a. sõlmisid hagejad kostjaga töölepingud /t.l.5-7,15-17, 25-27,35-37/. Lepingutest nähtuvalt asusid hagejad kostja juures tööle 15.10.2008.a. ehitaja ametikohal. Hagejate tööülesandeks oli ehitustöö Soome Vabariigis ja sinna kuuluvad lisatööd. Töölepingud sõlmiti määramata ajaks. Kostjat esindas töölepingute sõlmimisel kostja seaduslik esindaja Indrek Aro, kes tellis hagejatele lepingute sõlmimise päeval laevapiletid ja teatas, et Soomes tuleb neile vastu Copera OÜ esindaja. Hagejad asusid tööle Vaasas ridamaja ja kaupluse ehitusel, kus nende tööülesandeks oli voodri ladumine. 2.11.2007.a. sai ridamaja objekt valmis ning hagejad sõitsid koju. Suusõnalise kokkuleppe kohaselt kostjaga pidi hagejate töögraafik olema selline, et töötatakse kolm nädalat Soomes ja seejärel sõidetakse nädalaks koju Eestisse. Enne kojusõitu teatas Indrek Aro hagejatele telefoni teel, et järgmine objekt on Helsingis. Kui nädal sai täis, hakkasid hagejad Indrek Arole helistama töö jätkamise suhtes. Viimane hagejatele tööletuleku kutset ei esitanud, põhjendades seda mitmel moel - ei ole kuhugi majutada, soomlastel on iseseisvuspäev, mistõttu ei taheta eesti ehitajaid näha jms. Hagejate nõudmisele töölepingud lõpetada ja lõpparve välja maksta, kostja samuti ei reageerinud. 2.01.2008.a. saatid hagejad kostjale avaldused töölepingute lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel alates 8.01.2008.a. Tähtkirja avaldustega kostja vastu ei võtnud, kuid hagejate väitel sai Indrek Aro avalduste esitamisest ja hagejate soovist töölepingud lõpetada teada telefoni teel. Palgapäeval 15.11.2007.a. laekus hagejatele palk 40 töötunni eest, kuigi enne nädalasele puhkusele minekut 2.11.2007.a. olid hagejad töötanud 199 töötundi. Telefonivestlustel tunnistas Indrek Aro hagejatele korduvalt oma kohustust töötasu välja maksta. Osaline tasumine toimus peale seda, kui
Indrek Aro sai teada töölepingu lõpetamise avalduste esitamisest. Kuni käesoleva ajani on Paul Madisonil, Tiit Põldmaal ja Anatoli Gontšarenkol saamata töötasu summas 7745.20 krooni ja Mardo Kallastel summas 5804 krooni. Hagejad taotlevad saamatajäänud palga ja PaS § 35 ettenähtud viivise väljamõistmist kostjalt. Kuna hagejad on töölepingud lõpetatud TLS § 82 lg.1 alusel seoses tööandja poolse lepingutingimuste rikkumisega, taotlevad nad hüvitusena kahe kuu keskmise palga väljamõistmist kostjalt. Kuna hagejad olid ajavahemikul detsember 2007.a. kuni jaanuar 2008.a sunnitud töölt puuduma,st kostja ei kindlustanud neid tööga, kuid ei lõpetanud töösuhet, mistõttu ei saanud hagejad ka mujale tööle minna, taotlevad nad töötasu väljamõistmist kostjalt sunnitult tööl puudumise aja eest vastavalt töögraafikule. Hagejad toetuvad oma nõuetes TLS §-dele 49 p.1,2 , 82 lg.1,2 ja PaS § 35. Kostja seisukoht Kostja hagisid ei tunnista ja palub need jätta rahuldamata. Ebaõige on hagejate väide, et kostja ei ole neid tööga kindlustanud. Hagejad ei ilmunud 29.10.2007.a. alates tööle, kuigi kostja on korduvalt püüdnud nendega kontakteeruda. Kuna kostjale ei ole siiani teada, miks hagejad tööle ei ilmunud, ei ole ta töölepinguid lõpetanud ja lõpparvet välja maksnud. Hagejate avaldused töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel sai hageja kätte koos hagi materjalidega. Kuna nimatatud avaldused on tingimuslikud, ei vasta need seaduse nõuetele, mistõttu kostja leiab, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud töölepinguid TLS § 82 alusel lõpetatuks lugeda ei saa ja hüvitise nõuded on alusetud. Alusetud on ka hagejate poolt esitatud töötasu nõuded. Kostja on hagejatele välja maksnud töötasud hagiavaldustes märgitud ulatuses. Täiendava töötasunõude olemasolu hagejad tõendanud ei ole. Hagejate poolt esitatud Copera OY töötundide arvestus viitab sellele, et hagejad on töötanud Soome Vabariigis kolmanda isiku kasuks. Töölepingute p.-s 2.2 on sätestatud, et tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult juhatuse liige Indrek Aro. Seega ei saa hagejate poolt esitatud töötundide arvestused tõendada kostja kohustusi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtul puudub alus kahelda hagejate poolt esitatud väidete tõesuses töölepingute sõlmimise ja kokkulepitud töökorralduse asjaolude suhtes, samuti selles, et peale 2.11.2007.a kostja hagejaid enam tööga ei kindlustanud. Hagejate väited on kooskõlas nende poolt esitatud tõendite ja üldteada asjaoludega, millised puudutavad tööjõudu vahendavate firmade töökorraldust. 14.10.2007.a. sõlmis hagejatega töölepingud /t.l.5-7, 15-17, 25-27, 36-37/ HG Personal esindajana Indrek Aro. Tööleasumise kuupäevaks oli lepingutes märgitud 15.10.2008.a., millisel päeval sõitsid hagejad Indrek Aro poolt tellitud sõudupiletitega Soome Vabariiki, kus võttis neid vastu, majutas ja näitas kätte töö objektid Copera OY firma esindaja. Hagejad lõpetasid töö 2.11.2007.a. kell 16.00 /t.l.134,137,140/ ja sõitsid koju tööandjaga kokkulepitud nädalasele puhkusele. Kuigi Paul Madisonil töötundide arvestus viie päeva, so 29.10.-2.11.2007.a. puudub, sest ta unustas oma eksemplari objektimeistri käest võtta, puudub kohtul alus kahelda, et ka tema töötas koos teistega 2.11.2007.a. kella 16.00-ni. Samal päeval, so 2.11.2007.a. teatas Indrek Aro hagejatele telefoni teel, et nädala pärast asuvad nad tööle uuel objektil, milline asub Helsingis. Õige on kostja seisukoht, et telefonikõnede väljavõtte põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kõnede
sisu, küll aga on nähtav, kes kellele helistas. Kohus on tõendina vastu võtnud RM nimele registreeritud telefonilt võetud kõnede väljavõtte perioodist 1.11.2007.a. kuni 30.12.2007.a. /t.l.141144/. Tõendist nähtuvalt on hageja Paul Madison helistanud Indrek Aro telefonile nr.xxxxxxxx 5.11., 7.11, 15.11., 27.11., 29.11 ja 7.12. kahel korral. Samuti on kostjale korduvalt helistanud hageja Tiit Põldmaa /t.l.127/, kelle kõneeristuste väljanõudmise taotluse lükkas kohus tagasi. Kostja esindaja ei ole väitnud, et nimetatud telefoninumber ei kuulu(või ei kuulunud) Indrek Arole. Eelkirjeldatud kõneeristustega loeb kohus tõendatuks hagejate väited, et peale nädalast puhkust hakkasid nad küsima uue töö järele, mille alustamist Indrek Aro mitmesugustel põhjustel edasi lükkas ja kummutatuks kostja seisukoha, et peale 29.10.2007.a ei ole ta hagejatega kontakti saanud. Kostja väide, et hagejad ei ilmunud alates 29.10.2007.a. talle teadmata põhjustel tööle on vastuolus ka hagejate poolt esitatud töötundide arvestusega /t.l.130-140/, millest nähtuvalt on hagejad 15.10.2007.a. alates kuni 2.11.2007.a. töötanud ühel ja samal objektil Soome Vabariigis. Indrek Arot hagejad oma töötamise ajal Soomes ei näinud, kuid hagejatele tedaolevalt vormistas objekti meister töötundide arvestuse neljas eksemplaris, millest esimene jäi Copera OY-le, teine objektimeistrile, kolmas saadeti kostjale ja neljas anti töötajale. Kostja on töötundide arvestuse kättesaamist hagejatele telefoni teel kinnitanud ja selle alusel osa töötasust ka välja maksnud. Kuna kostja hagejaid tööga ei kindlustanud, vormistasid nad 2.01.2008.a. avaldused töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel (s.o tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu) ja postitasid need samal kuupäeval tähtkirjana /t.l.105/. Tähtkiri jõudis Tallinna 4.01.2008.a., aga kuna HG Personal aadressil Tallinn, Pärnu mnt.10 keegi kirja vastu ei võtnud, saadeti see aadressaadile tagasi 23.01.2008.a. /t.l.107/. Vastavalt TLS § 82 lg.1 peab töötaja töölepingu nimetatud seaduse alusel lõpetamisest teatama tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Kuna antud asjas on tõendatud, et kostja tähtkirja avaldustega selleks ettenähtud ajal vastu ei võtnud ning sai töötajate avaldused koos kohtudokumentidega 29.01.2008.a. /t.l.44 ja 126/, tuleb poolte vahel sõlmitud töölepingud lugeda lõppenuks 4.02.2008.a. Kostja väide, et hagejate avaldused töölepingute lõpetamiseks on õigustühised, kuna need on tingimuslikud, jääb kohtule arusaamatuks. Seaduses ettenähtud korras kostja töölepingute lõpetamist hagejate poolt näidatud alusel vaidlustanud ei ole. Samuti jääb kohtule arusaamatuks kostja esindaja väide, et hagejad oleks pidanud tööle ilmuma Soome Vabariiki Seinäjoki või siis vähemalt kostja registreeritud aadressile Tallinn, Pärnu mnt.10. Hagejate selgituste kohaselt asus Seinäjokis kostja Soome-poolse partneri Copera OY registreeritud asukoht, töö tegemise kohaks oli Vaasa ja järgmine tööobjekt pidi kostja väitel asuma Helsingis. Hagejad ei saanud kuhugi ilma vahendaja, so kostja suuniste ja korralduseta kohale ilmuda. Päeval, millest alates hagejad kostja väitel tööle ei ilmunud (ja esindaja seisukohast lähtudes oleksid pidanud ilmuma Seinäjoki või Tallinna kostja registreeritud aadressile) olid hagejad Vaasas tööl. Põhjendamatu ja pahatahtlik on kostja esindaja väide, nagu tõendanuks hagejate poolt kohtule esitatud töötundide arvestus /t.l.130-140/ nende töötamist kolmanda isiku, mitte kostja juures, mistõttu ei saa need dokumenid olla kostjale palga maksmise aluseks. Hagejad on selgitanud, et töötundide arvestus vormistati objekti meistri poolt 4 eksemplaris, millest üks edastati kostjale. Seda on kostja esindaja 5.06.2008.a. toimunud eelistungil ka tunnistanud, soovides „üle kontrollida töölehed, et kas meie omad kattuvad hagejate esitatutega“ /t.l.128/. Samal eelistungil veidi hiljem märgib kostja esindaja, et „sooviks esitada omapoolsed tööaja arvestuse tabelid, sest see on tööandja kohustus pidada tööaja tabelit. Eeldan, et selle koostamise aluseks on Copera antud arvestusdokumendid“ /t.l.128/. Vastavasisulisi tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole, kuigi taotles 18.09.2008.a. toimunud eelistungil „tähtaega mingite tõendite esitamiseks, mis tõestaks töötajate tööl käimist ja töötundide täitmist“ /t.l.159/ 6.11.2008.a. toimunud kohtuistungil asus kostja esindaja seisukohale, et hagejad oleksid pidanud „muretsema selle eest, et töö oleks vastu võetud ka kostja poolt, võtma töölehtedele kostjapoolse kinnituse näiteks“. Samuti püüdis hageja esindaja kohtuistungil väita, et kostja puhul on tegemist ehitusfirmaga, kes reaalselt tegeleb objektide ehitusega ja seega ka töö vastuvõtmisega. Kostja registrikaardi B-osast /t.l.41/ nähtuvalt on siiski
tegemist firmaga, kes muu hulgas tegeleb tööjõu vahenduse ja rentimisega ning ehitustegevus kostja tegevusalade hulka ei kuulu. Kohus kohustas kostja seaduslikku esindajat 5.06.2008.a. toimunud eelistungil isiklikult kohtusse ilmuma ja volitatud esindaja vahendusel on Indrek Aro kohtu korraldusest ka teada saanud /t.l.158/, kuid kohtusse ei ilmunud. Kostja seadusliku esindaja käitumine viitab nii soovimatusele omapoolseid selgitusi anda kui ka hagejate poolt väidetu omaksvõtule. Hagejate poolt esitatud tööaja arvestustest /t.l.130-140/ nähtuvalt on nad kostjaga sõlmitud töölepingu alusel töötanud 199 töötundi. Paul Madison, Tiit Põldmaa ja Anatoli Gontšarenko olid vastavalt nendega sõlmitud töölepingutele õigustatud saama selle eest töötasu summas 40 357.20 krooni, kuid on saanud 32 612 krooni, Mardo Kallaste oli õigustatud saama 31 044 krooni, kuid on kätte saanud 25 240 krooni. 6.11.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja volitatud esindaja, et hagejatele on töötasu makstud nende poolt hagiavalduses näidatud ulatuses. Seega on kostja jätnud hagejatele välja maksmata töötasu vastavalt 7745.20 krooni ja 5804 krooni, millised summas tuleb kostjalt, toetudes TLS § 49 p.2 ja poolte vahel sõlmitud töölepingutele /t.l.5, 15,25, 35/ välja mõista. Vastavalt TLS § 49 p.2 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töölepingute p.4.3 kohaselt oli palga maksmise päevaks palgaarvestusele järgneva kuu 15. ja 30 kuupäev ja palga maksmine pidi toimuma ülekandega töötaja pangakontole. Hagiavaldustest ja hagejate poolt kohtus antud selgitustest nähtuvalt maksis kostja ettenähtud ajal, so 15.11.2007.a. palga välja vaid 40 töötunni eest. Eelnevalt, so 6.11.2007.a. oli toimunud osaline tasumine ja sellele järgnevalt tasus tööandja veel 29.11.2007.a. ja 4.01.2008.a., kogu väljateenitud palka siiski välja maksmata. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega viivitamise korral töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast palgast. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõue viivise väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavaldustes taotletud ulatuses. Kuna hagejad on kostjaga sõlmitud töölepingud lõpetanud TLS § 82 lg.1 alusel, kuulub neile sama seaduse lg.2 kohaselt hüvitisena väljamaksmisele kahe kuu keskmine palk. Hagejate nõue töölt sunnitult puudutud aja eest tasu saamiseks vastavalt töögraafikule ajavahemikul detsember 2007.a. kuni jaanuar 2008.a. on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavaldustes esitatud nõuete ulatuses. 14.10.2007.a. sõlmis kostja hagejatega töölepingud määramata ajaks. Töötajate tööülesandeks oli ehitustöö Soome Vabariigis ja sinna kuuluvad lisatööd. Vastavalt TLS § 49 p.1 on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma talle õigeaegselt vajalikke korraldusi. Kõnesoleval juhul on kohus tuvastanud, et peale 2.11.2007.a. alanud nädalast puhkust ei kindlustanud kostja hagejaid kokkulepitud tööga, so ehitustööga Soome Vabariigis ega andnud hagejatele ka selleks vajalikke korraldusi. TLS § 66 lg.1 kohaselt on tööseisak töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Kostja poolt hagejatele antud selgitustest (majutusvõimaluste puudumine, soomlaste soovimatus teatud perioodil võõrtööjõudu kasutada vms.) lähtuvalt võib kujunenud olukorda käsitleda tööseisakuna, so töö tegemiseks vajalike tehniliste või organisatsiooniliste tingimuste puudumisena. Kuna hagejad tööseisaku tekkimises süüdi ei olnud, peab tööandja, tulenevalt palgaseaduse § 20 lg.2 maksma neile tööseisaku aja eest tasu töölepingus ettenähtud ulatuses.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.