Muud › Muud hagiasjad

märgitud episoodi kohta algatati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna poolt ka väärteomenetlus. Viidates menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vasturääkivusele ning süütuse presumptsioonile lõpetati 30.03.2006 hageja suhtes väärteomenetlus. Kostja vastu esitatud nõudesummat 5000 krooni on hageja põhjendanud hingeliste kannatustega, mis tuleneb hageja teadmisest, et eespool kirjeldatud sündmuste tulemusena on hageja politsei andmebaasis alatiseks fikseeritud kui kahtlustatav ühiskondliku korra rikkumises. Kostja vastuväited Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju nõue kuulub käsitlemisele lähtuvalt üldisest kahju hüvitamise skeemist. S.t. mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on hagejal kahju tekkimine, kostja süü hagejale kahju tekkimisel ning põhjuslik seos kostja süülise käitumise ning hagejale tekkinud kahju vahel. Juhul, kui puudub vähemalt üks kahju hüvitamise aluseks olevast komponendist (kahju olemasolu, süüline käitumine, põhjuslik seos süülise käitumise ja kahju vahel), siis puudub ka alus kahjude hüvitamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb hagejale tekitatud kahju või kas kostja turvatöötajate tegevusega hagejale üldse mistahes kahju on kaasnenud. Tõsiselt ei ole võetav hageja väide, et turvatöötajate tegevus hageja suhtes tõi hageja jaoks kaasa tema kui ühiskondliku korra rikkumises kahtlustava alatise fikseerimise politsei andmebaasides. Kostjale ei ole teada selliste andmebaaside olemasolu, samuti ei ole hageja millegagi tõendanud selliste andmebaaside olemasolu või tema poolt esitatud väite muul viisil paika pidavust. Samuti on meelevaldne ja tõendamata hageja väide, et kostja turvatöötajate tegevuse tõttu oli ta sunnitud tõendama oma süütust ühiskondliku korra rikkumises. Teada olevalt kehtib väärteomenetluses ning kriminaalmenetluses põhimõte, et menetlusalune isik ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Märgitud põhimõte on kajastatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduses § 22 ning väärteomenetluse seadustikus § 2. Tulenevalt Eesti Vabariigi Riigikohtu 26.05.2005 otsusest nr 3-2-1-34-05 peab moraalse kahju (võlaõigusseaduse tähenduses mittevaralise kahju) tõendatuks lugemisel olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja poolt väidetud kahju on paljasõnaline ning tõendamata, mistõttu puudub alus hageja poolt esitatud nõude rahuldamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb kostja turvatöötajate tegevuse õigusvastasus ja süüline käitumine hageja suhtes. Hageja poolt märgitud S turvateenuste osutamiseks on kostja sõlminud Valveteenuste osutamise lepingu nr MV05023-KR, mille järgselt on kostja kohustuseks nimetatud kaupluses asuva kliendi vara hävimis-, kadumis- või vargusohu avastamisel kasutada võimalikke meetmeid nimetatud vara hävimise, kadumise või varguse ennetamiseks ning vältimiseks. Nimetatud kohustuse täitmisel püüavad turvatöötajad parimal viisil realiseerida turvaseaduses § 14 sätestatud turvaettevõtja põhiülesandeid, s.o. tagada valveobjekti (vara, mida valvatakse ja kaitstakse) ohutus ja puutumatus ning hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või seda tõkestada. Märgitud ülesannete täitmiseks on tulenevalt turvaseadusest § 32 turvatöötajatel õigus: 1) valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik; 2) isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast; 3) kinni pidada isik, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Arvestades märgitut oli kostja turvatöötajatel 30.10.2005 ja 02.03.2006 õigus valveobjektil hageja kinnipidamiseks. Kinnipidamise õigus tuli seadusest ja selline kinnipidamine teenib avalikkuse

huve. Sarnaselt kostja poolt 28.04.2006 hagejale saadetud vastuses märgitule selgitame, et süüteos kahtlustatava isiku kinnipidamise eelduseks ei ole kinnipeetud isiku hilisem süüteos süüdimõistmine. Samuti ei ole süüteos kahtlustatava isiku kinnipidamine automaatselt käsitletav tema süüdimõistmisena. Kuna turvaseadus sätestab turvatöötaja õigusena ka turvakontrolli teostamise õiguse, s.o. õiguse teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete kontrollimist, siis ei saa olla õigusvastane ka turvatöötajate tegevus, milles paluti hagejal ette näidata temaga kaasas olnud koti sisu. Veelgi vähem saab nõustuda hageja väitega, et turvatöötajate märgitud tegevus on käsitletav väljapressimisena. Samuti on kostja seisukohal, et hagiavalduses kirjeldatud vahejuhtumite ja nõude põhjuste tekkimisel oli märkimisväärne osa ka hageja enda käitumisel. Kostja on kindel, et kui hageja oleks võimaldanud kostja turvatöötajatele turvakontrolli teostamise, siis oleks puudunud vajadus tema edaspidiseks kinnipidamiseks, politseiametnike kaasamiseks, samuti oleks äralangenud hageja suhtes väärteomenetluse algatamine. Märgitule viitab üheselt ka hagiavalduses märgitud hageja väide, et kostja turvatöötaja R. T tegi talle ettepaneku, mille järgselt hageja näitab ette koti sisu ning seejärel võib ta takistamatult kauplusest lahkumine. Seega saab väita, et hageja enda tegevus turvatöötajatega suhtlemisel oli provokatiivne. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, milline oli kostja turvatöötajate tegevusega hagejale tekitatud kahju ning milles seisnes kostja töötajate süüline käitumine või õigusvastasus hagejale mistahes oletusliku kahju tekkimisel, siis ei saa rääkida ka põhjusliku seose olemasolust hagejale tekkinud kahju ning kostja töötajate süülise käitumise vahel. Kui arvestada hageja tõendamata väiteid, et talle põhjustatud hingelised kannatused tulenevad sellest, et ta pidi tõestama tema suhtes algatatud väärteomenetluses enda süütust ning hageja on õigusvastaselt alatiseks fikseeritud politsei andmebaasis ühiskondliku korra rikkumises kahtlustatavana, siis jääb arusaamatuks hageja poolt hagiavalduse esitamine S E AS vastu ja selle menetlemine tsiviilkorras. S E AS ei vii läbi väärteomenetlust, mistõttu ei saa S E AS rikkuda põhimõtet, et hageja menetlusaluse isikuna ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Samuti ei koosta, täienda ja valda S E AS hageja poolt nimetatud andmebaasi, mistõttu ei saa S E AS vastutada sellises oletuslikus andmebaasis sisalduvate andmete eest. Antud juhul viis hageja suhtes väärteomenetlust läbi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond, ühtlasi valdab hageja väitel tema poolt nimetatud andmebaasi politsei. Märgitust tulenevalt oleks hageja pidanud esitama kaebuse politseiametnike, kui avaliku halduse kandja, tegevuse suhtes. Tulenevalt riigivastutuse seadusest § 17 võib avaliku halduse kandja poolt avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega ei ole politseiorganite poolt avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuded mõistetavad tsiviilasjadena tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Sarnasele seisukohale on jõudnud Tallinna Linnakohus 15.10.2003 tsiviilasjas nr 2/3/21-7945/02 tehtud otsuses (M P ja I D vs. Politseiamet ja F E AS). Hageja on hagiavalduses rahalise nõude esitamisel tuginenud asjaolule, et tema suhtes algatatud väärteomenetluse käigus ei tuvastatud tema poolset väärteo toimepanemist. Kostja on seisukohal, et märgitud asjaolu ei põhista iseenesest hageja poolt väidetud mittevaralise kahju rahalist kompenseerimist. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Eesti Vabariigi Riigikohus 11.02.2004 aasta otsuses nr 3-2-1-11-04 märkides, et igale au teotamise juhtumile (mis on võlaõigusseaduse tähenduses ka mittevaraline kahju) pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega (s.o. mittevaralise kahjuga) põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks.

Narva politseiosakonna poolt läbiviidud väärteomenetlus ning selle raames tehtud määrus väärteomenetluse lõpetamiseks on piisav hageja poolt väidetud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Samuti sätestab võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärgi. Märgitust tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esitatud määratlusest tuleneb ka see, et kahju hüvitamine ei saa kanda kahju kannatanu jaoks eraldi rikastumise vahendit. Narva politseiosakonna poolt hageja suhtes väärteomenetluse lõpetamisega on hageja seatud täpselt samasse olukorda, kui enne tema suhtes väärteomenetluse algatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka hageja poolt esitatud täiendavate kahju nõuete hüvitamine. Arvestades eespool märgitut ning juhindudes võlaõigusseadusest § 127 lg 1, turvaseadusest § 32 lg 1 p 2, 4 palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja kirjaliku arvamuse (tlk 37-38) kohaselt hageja on täiesti nõus kostja arvamusega põhjusliku seose kohta valvetöötajate käitumise ja hagejale moraalse kahju tekitamise vahel. Hageja on nõus ka sellega, et AS S töötajate tegevuste tulemusena on hageja sissekantud politsei andmebaasi. See asjaolu alati negatiivselt kajastub ühiskondlikus teadvuses. Demagoogiline on kostja väide sellest, et väärteomenetluse põhimõtteks on see, et menetlusalune isik ei ole kohustatud tõendama oma süütust. Tegelikkuses menetlusalune isik on sunnitud esitama tõendid, on sunnitud üle elama situatsiooni, on sunnitud kaotama oma aega protsessimiseks. Kostja töötajate käitumise ebaseaduslikkus on selles, et nad rikkusid oma kohustusi vara kaitstes. Hageja ei kippunud kellegi vara kallale, mida valvetöötajad kaitsesid, aga valvetöötajad pidasid hageja kinni. Hageja loeb ebaarukaks kostja väite, et hageja kinnipidamine kaupluses 30.10.05. ja 02.03.06. toimus ühiskondlikes huvideks. Hageja on kindel, et ühtegi isikut ei tohiks omavoliliselt kinni pidada. Mingeid objektiivseid või subjektiivseid põhjusi lugeda hagejat ohtlikuks Säästumarketi varale kostja töötajatel ei olnud. Seda enam, nad pidasid hageja kinni mitte varale tekkinud ohu tõttu, vaid ühiskondliku korra rikkumise eest. Hinnates hageja keeldumisi 30.10.05. ja 02.03.06. näidata kotti valvetöötajatele, kostja silmanähtavalt loeb, et kaupluse külastajad on kohustatud alati alluma valvuritele. Hageja on aga kindel, et vaba kodanik vabas riigis ei ole kohustatud ühiskohas välja keerama oma taskuid ja kotte valvurite jaoks ilma põhjusteta. Kui isiku auväärne ja sõltumatu käitumine ühiskohas loeb kostja provokatsiooniliseks, siis AS S E seab võrdseks S valve ja vangla valve. Kaks või kolm korda viitas kostja sellele, et hageja ei pea tõendama politseile oma süütust ja ei märka, et valvetöötajate nõue näidata neile hageja koti sisu on nimelt sund tõendada kostja töötajatele hageja süütust kahtlustatavana toiduainete varguses. See on silmakirjalikkus. Hagejal ei ole mingeid pretensioone politseitöötajatele, kes täitsid oma ülesandeid kui tulid valvetöötajate kutsel. Aga kostja kutse politseile oli vale. Samuti oli vale nende avaldus hageja poolt ühiskondliku korra rikkumise kohta. Ilmaaegu püüab kostja edastada hagejat hagi esitamiseks politseitöötajate vastu. Hageja rahaliste nõuete summa on nii väike, et peaaegu võrdne vabandamisega. Kompensatsiooni eesmärgiks on väike materiaalne rahuldamine hageja moraalsete üleelamiste eest oktoobris 2005 ja märtsis 2006. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes hagi rahuldada ja kostja vaidles sellele vastu, paludes kohtul jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused I. Hageja on esitanud kostja vastu hagi mittevaralise kahju 5000 krooni hüvitamiseks. Hagi alusena on hageja märkinud järgmised asjaolud (tlk 1-2; 37-38): - kostja turvatöötaja R. T tegevus 30.10.2005 Narvas, xxx asuvas S. Hageja väidete kohaselt soovis kostja turvatöötaja hageja nõusolekuta avada ja läbi vaadata hagejaga kaasas olnud kotti. Kuna hageja keeldus koti sisu ettenäitamisest, siis peeti hageja kuni politseiametnike sündmuskohale jõudmiseni kinni. Hageja leiab, et teda ei olnud alust kahtlustavana kinni pidada; - kostja turvatöötaja A. J tegevus 02.03.2006 Narvas asuvas S. Hageja väidete kohaselt soovis kostja turvatöötaja tutvuda hagejaga kaasas olnud koti sisuga. Kuna hageja keeldus koti sisu ettenäitamisest, siis peeti hageja kuni politseiametnike sündmuskohale jõudmiseni kinni. Hagiavalduse kohaselt viimati märgitud sündmuse järel alustati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna poolt ka väärteomenetlus hageja kohta avaliku korra rikkumises. Viidates menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vasturääkivusele ning süütuse presumptsioonile lõpetati 30.03.2006 hageja suhtes väärteomenetlus. Hageja leiab, et teda ei olnud alust kahtlustavana kinni pidada, politsei kutsumine ja avaldus väärteomenetluse alustamiseks oli vale (tlk 38). Hageja esitas enne kohtumenetlust kostjale pretensiooni (tlk 7) moraalse kahju hüvitamise nõudega, millest kostja keeldus (tlk 8). Kostja vastu esitatud nõudesummat 5000 krooni on hageja põhjendanud hingeliste kannatustega, mis tuleneb ka hageja teadmisest, et eespool kirjeldatud sündmuste tulemusena on hageja politsei andmebaasis alatiseks fikseeritud kui kahtlustatav ühiskondliku korra rikkumises. II. 02.03.2006 alustati hageja suhtes väärteomenetlust ja koostati väärteoprotokoll KarS § 262 järgi (tlk 68-69), hageja avaldas politseile, et menetlus lõpetataks (tlk 76-77) ja väärteomaterjalide kohaselt kuulati üle hageja kui menetlusalune isik (tlk 70-71, tõlge tlk 80). Väärteoasja toimikust on kostja taotlusel võetud asja materjalide juurde ka tunnistaja A. J ütlused (tlk 72-73; tõlge tlk 79), politsei töötaja N P raport (tlk 74-75; tõlge tlk 78). Kohus jätab eelnimetatud dokumendid TsMS § 251 lg 2 alusel tähelepanuta, kuna tegemist ei ole kohtumenetluses ülekuulatud isikutega. Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt (tlk 6) lõpetati menetlus seetõttu, et hageja vastu oli vaid üks tõend – tunnistaja ütlused ja seda ei peetud küllaldaseks. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et tunnistaja A. J ütlusi selle kohta, et A. Ki kasutas ebasündsaid väljaütlemisi, ei ole kellegi kolmanda isiku ütlustega kinnitatud. Samuti nähtub, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on antud väärteoasjas vasturääkivad ja täiendavaid tõendeid kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik saada. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et hageja A K oli menetlusaluseks isikuks ja menetlus lõpetati väärteos piisava tõendatuse puudumise tõttu. Hageja motiveerib oma moraalset kahju ka sellega, et väidab, et ta ei ole kunagi toime pannud õigusrikkumisi (tlk 119). Kohus rahuldas hageja taotluse pärides Karistusregistrist andmeid hageja kohta, 25.03.2008 seisuga ei olnud hagejat karistusregistrisse kantud (tlk 46). Narva politseiosakonna 31.03.2006.a. õiendi (tlk 81) kohaselt hagejat KarS § 262 järgi ei ole karistatud, hagejat on küll varem, 11.05.2005 karistatud LS § 74-35 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni. Seega hageja väited selles osas, et ta ei ole kunagi toime pannud süütegusid, ei vasta tõele.

Hageja suhtes tehtud väärteomenetluse lõpetamise määrus kätkeb endas kohtuvälise menetleja otsustust, millega taastati endine olukord ja menetlusaluse isiku A.K suhtes lõpetati menetlus avaliku korra rikkumises. Seega ei saa A. K suhtes varem alustatud väärteomenetluses ta enam olla menetlusalune isik, sest tema suhtes menetlus lõpetati. Süüteo kahtlustus ja süüteo tõendatus ei ole samuti kattuvad mõisted. Kahtlustused tõlgendatakse alati menetlusaluse isiku kasuks ja kahtlustuseks võib piisata ühest tõendist ning tõendid võivad olla vaieldavad ja vasturääkivad, see ei välista veel kahtlustuse olemasolu puudumist. Kohus on seisukohal, et menetluse lõpetamine tõendamatuse tõttu kõrvaldab antud juhul kindlasti küllaldaselt negatiivsed tagajärjed hageja suhtes ja nii on ka politseis fikseeritud antud asjas väärteomenetluse lõpetamise määruse näol, mitte kui alatiseks politsei andmebaasides fikseeritud ühiskondliku korra rikkumises kahtlustav – nagu on oma hagis märkinud hageja. Kuna hageja suhtes väärteomenetlus lõpetati, ei saa nimetatud asjaolu hagejat kuidagi stigmatiseerida ega olla moraalseks kahjulikuks tagajärjeks, kui nimetatud lõpetamised on fikseeritud vastavas andmebaasis. Riigikohtu 26.05.2005 otsuse nr 3-2-1-34-05 kohaselt peab moraalse kahju (võlaõigusseaduse tähenduses mittevaralise kahju) tõendatuks lugemisel olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Lisaks, sarnaselt on isiklike õiguste rikkumise korral ka Riigikohus märkinud lahendis nr 3-2-1104 punktis 17, et isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kohus leiab, et politsei määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta on kindlasti küllaldane õigusliku olukorra taastamise osas, sh küllaldane moraalne hüvitis. VÕS § 127 lg- s 1 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi – diferentsihüpoteesi. Märgitust tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esitatud määratlusest tuleneb ka see, et kahju hüvitamine ei saa kanda kahju kannatanu jaoks eraldi rikastumise vahendit (VÕS § 127 lg 5). Narva politseiosakonna poolt hageja suhtes väärteomenetluse lõpetamisega on hageja seatud samasse olukorda, kui ta oli enne tema suhtes väärteomenetluse alustamist – hageja ei ole enam kahtlustatav, teda ei ole süüdi tunnistatud ja menetlus on lõpetatud. III. Kohus leiab, et paljasõnaline on hageja väide, et kostja turvatöötajate tegevuse tõttu oli ta sunnitud tõendama oma süütust avaliku korra rikkumises (tlk 1). Hageja leiab, et ka nimetatud asjaolu on üks tema moraalse kahju osa. Väärteomenetluses ning kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, et menetlusalune isik ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Seega kohus leiab, et nimetatud hageja väljatoodud asjaolu ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja nimetatud väidetava asjaolu alusel ei saa selles osas hagejal kostja tegevuse läbi moraalset kahju tekkida. Kohus möönab, et politseimenetluses osalemine võib olla isikule küll mõnevõrra koormav ja tema isikuvabadusi piirav, kuid see kõik toimub reeglina seaduse alusel. Samas kohus peab ka vaagima sellisel juhul asjaolu, milline oli hageja enda käitumise mõju, et turvatöötajad kahel korral hageja kinni pidasid ja politseisse teatasid. Hageja õigusi saab piirata üksnes seaduse alusel ja korras.

Kohus analüüsides asjaolusid, peab vaagima ka hageja enda käitumist 30.10.2005 ja 02.03.2006 poes, kus töötasid kostja turvamehed. Hagejat kahtlustati kostja turvatöötajate poolt kahel korral poevarguses ja ka avaliku korra rikkumises ja nende toimepanemised hageja poolt ei leidnud lõppkokkuvõttes tõendamist. Süüteo kahtlustus ja süüteo tõendatus ei ole kattuvad mõisted. Kahtlustused tõlgendatakse aga menetlusaluse isiku kasuks. Seega kahtlustavaks olemine ja kahtlustatavana isiku kinnipidamine ei tähenda veel, et kahtlustatavat saaks veel väärteo toimepanemises süüdi olevaks isikuks enne süüdimõistvat otsust pidada, seda ka turvaseaduse (TurvaS) tähenduses, teda üksnes veel kahtlustatakse selles. Kahtlustuse olemasoluks piisavad ka turvatöötajate ütlused. Asjaolu, et hiljem kahtlus ära langeb, ei tähenda seda, et kahtlus võis tekkida. Vaidlust ei ole selles, et turvatöötajatel tekkis kahtlus, et hageja on toime pannud poevarguse ja hageja keeldus kostja turvatöötajatele oma koti sisu kahel korral näitamast. TurvaS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. Kahtlustatav ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Kuid kahtlustav peab aga arvestama sellega, et kui tema käitumine on andnud alust tema kahtlustamiseks, saab ta võimaluse korral kahtlustuse ise kiiresti kummutada, püüdes olukorda rahulikult ja mõistlikult lahendada- antud juhul näitama turvatöötajatele oma koti sisu - või sellest keeldumisel, lasta süüteos kahtlustuse kontrollimiseks kohale kutsuda politseiametnik. Viimati nimetatu võib olla isiku jaoks aga paljuski koormavamaks, kuid see on isiku enda vaba valik. Hageja on väitnud, et kostja toimis valesti, sest temale politsei kutsumine oli vale (tlk 38). Hageja on aga ise öelnud, et ta soovis ise, et politsei kohale kutsutaks (tlk 1; 50; 51; 70-71, tõlge tlk 80), ta keeldus oma kottide sisu turvatöötajale näitamast ja politsei kontrolliski tema kotte (tlk 52). Turvafirma poolt politsei kohale kutsutigi (tlk 105). Kui hageja oleks võimaldanud kostja turvatöötajatele turvakontrolli teostamist mõlemal korral poes hageja poevarguses kahtlustamise ajal, siis oleks puudunud vajadus tema edaspidiseks kinnipidamiseks, politseiametnike kaasamiseks, samuti oleks äralangenud hageja suhtes väärteomenetluse alustamine. Eeltoodule viitab üheselt ka hagiavalduses (tlk 1) märgitud hageja väide, et kostja turvatöötaja R. T tegi talle ettepaneku, et hageja näitaks ette koti sisu ning seejärel võib ta takistamatult kauplusest lahkuda. IV. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on muuhulgas kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. Kohtuistungil lisaks hagiavalduses kirjeldatule on hageja põhistanud (tlk 52) oma moraalset kahju, mis väidetavalt tekkis kostja süül ka sellega, et pärast poest koju minekut oli tal seisund jube ja ta oli sunnitud ennast purju jooma ning ta seisund ei paranenud, siis ta sõimles ja tagus rusikatega vastu seina, näitas lastele murtud luud ja ütles, et kondid murduvad ilma valuta. Kohus leiab, et kostja tegevus ei ole hageja poolt väidetava moraalse kahju tekkimise kui tagajärjega adekvaatne, s.t. reeglina antud situatsioon ei saa kaasa tuua kostja süül hageja poolt väidetavaid seisundeid ega üldse sääraseid mittevaralisi kahjusid. Sealjuures ei ole tõendamist leidnud, et kostja turvatöötajad oleksid öelnud või teinud midagi sellist ebaseaduslikku või isiku õigusi sellisel viisil riivavat, millest üldse saaks järeldada mõistlik isik mingeid selliseid kahjulikke tagajärgi isikule nagu seda on põhistades hageja oma avaldustes ja kohtuistungil kirjeldanud ja seostada püüdnud. V. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on muuhulgas kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. VÕS § 1045 lg 2 p 1 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. TurvaS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. TurvaS § 32 lg 1 p 3 kohaselt on turvatöötajal õigus kinni pidada isik, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda. TurvaS § 32 lg 2 p-de 1 kohaselt turvatöötajal on õigus, arvestades objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi, isik objektilt eemaldada. Kostja turvatöötajate tegevuse õigusvastasuse hageja suhtes välistab TurvaS § 32 lg 1 p-d 2 ja 3 ning § 32 lg 2 p 1. Deliktilise vastutuse põhialuseks on mingi kohustusliku õigusnormi rikkumine. Seega kostja tegevus ei olnud õigusvastane, sest kostja turvatöötajad ei rikkunud oma tööülesandeid täites mingit õigusnormi ja seetõttu ei saa nende tegevus olla ka süüline. Hageja poolt väidetud kahju on paljasõnaline ning tõendamata, mistõttu puudub alus hageja poolt esitatud nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et moraalse kahju tekkimist kostja süül ei tõenda kuidagi hageja poolt esitatud laste sünnitunnistused (tlk 9-10). Asjaolu, et kostja oli ühel korral poes vahejuhtumi ajal ka oma üheksa aastase pojaga (tlk 50) ja vahejuhtumeid hageja väite kohaselt nägid pealt tema tuttavad (tlk 1), mida hageja üle elas, saanuks ta ise vältida, toimides ostjana heas usus ja kummutades koheselt turvatöötajate ekslikult tekkinud kahtlused. Vaidlust ei ole selles, et turvatöötajad tegid hagejale teatavaks, milles nad teda kahtlustavad. Samuti leiab kohus, et asjasse on täiesti puutumatu hageja poolt esitatud KÜ O tõend, mille kohaselt hageja kasvatab üksinda kahte last (tlk 115) ja väljavõte hageja tööraamatust (tlk 116). Kohus leiab, et moraalse kahju tekkimist kostja süül ei tõenda kuidagi hageja poolt esitatud tema enda konto väljavõte (tlk 113-115) ja asjasse mittepuutuv on hageja väide selle kohta, et hageja oli mitu aastat korteriühistu esimees (tlk 119). Hageja on leidnud (tlk 50), et turvatöötajate valveobjekti eeskiri (ametijuhend) tõendab (tlk 6266), kas turvatöötajad tegutsesid vastavalt eeskirjale või mitte. Kohus leiab, et antud eeskiri ei puutu käesoleva vaidluse esemesse, sest vaidlus ei ole kostja ja tema töötajate vahel, vaid kostja ja hageja vahel. Kostja turvatöötajate tegevus hageja poolt vaidlustatud asjaoludel on kooskõlas turvaseadusega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Arvestades märgitut oli kostja turvatöötajatel 30.10.2005 ja 02.03.2006 õigus valveobjektil hageja kahtlustamiseks, kinnipidamiseks ja politsei kohale kutsumiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1045 lg 2 p-st 1 jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotus kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.