2-08-57602
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. detsember 2008. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-57602
Tsiviilasi
Elamu Rüütli 4 korteriomanike nimel valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS hagi I M vastu eluruumi majandamiskulude võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja elamu Rüütli 4 korteriomanike nimel valitseja Haapsalu Linnamanduse AS, registrikood 10259288, asukoht Lihula mnt 3 Haapsalu 90507 Hageja esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Ruth Sild, OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild, asukoht Posti 41a Haapsalu 90507 Kostja I M, Kirjalik menetlus
1 (3)
2-08-57602 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Hageja nõue 04.09.2008. a esitas Haapsalu Linnamajanduse AS elamu Rüütli 4 korteriomanike nimel Pärnu Maakohtule hagi I M'i vastu eluruumi majandamiskulude võlgnevuse 14 459 krooni 85 sendi nõudes. Hageja palub nimetatud võlgnevuse kostjal välja mõista Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 ja 2, § 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 alusel ja kohtukulud s.o hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni ja õigusabikulud summas 3 000 krooni palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. KOS § 13 lg 1 alusel on tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama §-i lg 2 alusel on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 alusel on valitseja õigustatud ja kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid ning valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt I M'ilt hageja Haapsalu Linnamajanduse AS-i kasuks välja mõista eluruumi majandamiskulude võlgnevus summas 14 459 krooni 85 senti.
2 (3)
2-08-57602 Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. 21.11.2008. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv summas 1 000 krooni /tl 4, 22/ ja õigusabikulud summas 2 542 krooni 37 senti, millele lisandub käibemaks 457 krooni 63 senti (õigusabikulu koos käibemaksuga 3 000 krooni) /tl 22-24/. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid summas 4 000 krooni ning hageja palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja (hageja) ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18 %-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2 542 krooni 37 senti VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud summas 2 542 krooni 37 senti. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.