Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

AS Saare Kütus esitas 22.08.2008.a. maakohtule hagi K S, AL ja KP vastu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt 11. augusti 2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas mõisteti süüdi K S KarS § 199 lg.2 p.-de 4 ja 7 järgi ning 209 lg.2 p.-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 14.märtsil 2006.a. kella 14.36 paiku grupis koos KPaga Kuressaare linnas Pihtla teel asuvast AS Saare Kütus kuuluvast tanklast varastas salaja 45,15 liitrit bensiini BE95 väärtusega 604,40 1(3)

2-08-55488 krooni, mille tankisid registreerimismärkideta sõidukisse ja lahkusid tanklast bensiini eest tasumata. K S mõisteti veel süüdi viidatud kohtuotsusega, et tema ühiselt ja kooskõlastatult ALga otsustas varalise kasu saamiseks kasutada 26.mai 2005.a. õhtul Kuressaare kesklinnas T H varastatud Hansapanga deebetkaarti kelmuste toimepanemiseks ja andis deebetkaardi AL kätte, kes pettis deebetkaarti kasutades 27.mail 2005.a. kella 00.23 ajal Kuressaare linnas AS Saare Kütus Pihtla tee tanklas operaatorit, luues viimasele ebaõige ettekujutuse sellest, et T Hi nimele väljastatud deebetkaardi omanik on tema alkoholijoobes abikaasa, kes andis nõusoleku tehingu teostamiseks, mistõttu eksitusse viidud operaator, kasutades maksevahendina T Hu deebetkaarti, teostas müügitehingud koguväärtuses 3193 krooni. Seejärel pettis K S eelneval kokkuleppel ALga varalise kasu saamise eesmärgil 27.mail 2005.a. kella 01.51 ajal Saare maakonnas Kaarma vallas asuvas AS Saare Kütuse Roonimäe tankla operaatorit, kus AL lõi viimasele ebaõige ettekujutuse selles, et deebetkaardi omanik T H andis nõusoleku tehingu teostamiseks ja hetkel ise magab autos, mistõttu eksimusse viidud operaator, kasutades maksevahendina T Hu deebetkaarti, teostas müügitehingud koguväärtuses 2794 krooni. Pärnu Maakohus oma 11.augusti 2006.a. otsusega jättis AS Saare Kütus tsiviilhagid läbi vaatamata. Seega on kostja K S kuriteoga- vargusega grupis kostja KPaga tekitanud hagejale materiaalset kahju 604,60 krooni ja kelmusega grupis ALga 5987 krooni. Kahju tuleb välja nõuda kostjatelt solidaarselt vastavalt teo toimepanemise isikulisele koosseisule kooskõlas VÕS § 137 lg. 1. Hageja palub käesolev tsiviilasi läbi vaadata kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja avaldusele lisatud jõustunud kohtuotsuse ärakirjaga, millega tõendab toimepandud tegu, tagajärge, põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ning kostjate süüd. Juhindudes VÕS §-dest 137 lg.l ja 1043 palub hageja: l. Välja mõista K Slt ja KPalt solidaarselt AS-le Saare Kütus kuriteoga tekitatud kahju summas 604,60 krooni ja K Slt ja ALlt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju AS Saare Kütus kasuks 5987 krooni suuruses summas; 2. Välja mõista kostjatelt kohtukulud. Pärnu Maakohtu 24.10.2008.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus /t.l. 26/ ja 27.11.2008.a. määrusega lõpetati asjas osaliselt menetlus AS Saare Kütus nõudes KP vastu 604.60 krooni nõudes seoses hageja poolse hagist loobumisega KP vastu /t.l. 33/.

KOSTJATE PÕHJENDUSED

Kostja K S ei ole hagile vastuväiteid esitanud /t.l. 22/. Kostja AL võtab hagi õigeks, kuid palub 5987 krooni mõista välja mitte solidaarselt vaid konkreetselt kummaltki pool summat ning on nõus kirjaliku menetlusega /t.l. 23/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Pärnu Maakohtu 11. augusti 2006.a. jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas 1-06-8651 /t.l. 611/ nähtub et: 1) K S mõisteti selle kriminaalasja raames muuhulgas süüdi ka KarS § 209 lg 2 p -de 1 ja 3 järgi ning AL mõisteti selle kriminaalasja raames süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult otsustasid varalise kasu saamiseks kasutada 26.mai

2(3)

2-08-55488 2005.a. õhtul Kuressaare kesklinnas T Hilt varastatud Hansapanga deebetkaarti kelmuste toimepanemiseks. K.S andis deebetkaardi AL kätte, kes pettis deebetkaarti kasutades 27.mail 2005.a. kella 00.23 ajal Kuressaare linnas AS Saare Kütus Pihtla tee tanklas operaatorit, luues viimasele ebaõige ettekujutuse sellest, et T Hi nimele väljastatud deebetkaardi omanik on tema alkoholijoobes abikaasa, kes andis nõusoleku tehingu teostamiseks, mistõttu eksitusse viidud operaator, kasutades maksevahendina T Hu deebetkaarti, teostas müügitehingud koguväärtuses 3193 krooni. Seejärel pettis K S eelneval kokkuleppel ALga varalise kasu saamise eesmärgil 27.mail 2005.a. kella 01.51 ajal Saare maakonnas Kaarma vallas asuvas AS Saare Kütuse Roonimäe tankla operaatorit, kus AL lõi viimasele ebaõige ettekujutuse selles, et deebetkaardi omanik T H andis nõusoleku tehingu teostamiseks ja hetkel ise magab autos, mistõttu eksimusse viidud operaator, kasutades maksevahendina T Hu deebetkaarti, teostas müügitehingud koguväärtuses 2794 krooni; 2) Kannatanu AS Saare Kütus nõue jäeti läbivaatamata. Esitatud hagis soovib hageja K Slt ja ALlt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 5987 krooni suuruses summa väljamõistmist. Kostja K.S ei ole hageja kahjunõudele vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid esitanud. Kostja A.L on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et asjas on piisavalt tõendatud kostjate poolt hagejale kahju tekkimine ja selle suurus. Kostjalt tuleb solidaarselt välja mõista hagejale tekkinud kahju summas 5987 krooni. Hageja palub jätta kohtukulud kostjate kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.