lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-60057/4

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-60057/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2008.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-60057

Tsiviilasi

OÜ H pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik H Osaühing (registrikood xxx, asukoht xxx), juhatuse liige R M Ajutine pankrotihaldur T V (postiaadress xxx)

Resolutsioon Lõpetada H Osaühing (registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks R M (isikukood xxx). Välja mõista H Osaühingult ajutine pankrotihaldur T V kasuks ajutise halduri tasu summas 17 000 (seitseteist tuhat) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.

Asjaolud

Viru Maakohtu 29. septembri 2008.a määrusega algatati H Osaühingu pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V. 04.11.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri aruanne võlgniku H OÜ pankrotimenetluses

1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes võlgnikuga sai pankrotihaldur võlgnikult nõutud andmed majandustegevuse kohta viimase 3 aasta kohta. Võlgniku juhatuse liige esitas raamatupidamise bilansiandmed 31.08.2008 seisuga. Kõigi soovitud andmetega ei ole ajutine haldur saanud tutvuda, kuna võlgniku seadusliku esindaja väitel on võlgniku osa raamatupidamise dokumente endise raamatupidaja käes, kes hetkel välismaal. Ajutine haldur loeb siiski saadud andmeid piisavaks, et esitada käesolev ettekanne. Ajutine haldur on samuti kogunud andmed võlgnikust kolmandatelt isikutelt ja registritelt.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarvet – SEB pank, jääk 2,63 krooni, Hansapank, jääk 0 krooni (teenustasuvõlg 75 krooni). Kohustused pankadele puuduvad.
2.Maksu- ja Tolliameti seis: võlgnikul on 29.09.2008.a seisuga maksuvõlg 79 842 krooni, intressid 13456 krooni, kokku võlad 93298 krooni.
3.ARK andmetel on võlgniku omandis kaubik Ford Transit väljalaskeaasta 2001 ARK märk 990AXE, registris keelumärge Maksu- ja Tolliamet kasuks.
4.Muude vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnud).
5.Pankade liisingfirmade andmetel kohustused puuduvad.
6.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole.
7.Kohtutäituritel täitmisel nõuded – Maksu- ja Tolliamet nõue.
2.Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 07.02.2005.a. Osakapital 40000 krooni. Juhatuse liige oli esmalt A H. Osanikud A H ja P K OÜ. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Alates detsembrist 2007 ainuomanik M I OÜ ja juhatuse liikmeks R M. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles Eestis (peamiselt Tallinnas) ehitustööde osutamisega. Äriühingu tegevjuhiks/juhatuse liikmeks on olnud A H. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt puudub äriühingul aktiivne tegevus alates 2007.a 4. kvartalist, mil Maksuja Tolliamet alustas võla sissenõudemenetlust.
3.Võlgniku varaline seisund Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud bilansiandmed 31.08.2008 seisuga, võlgniku kinnitusel ei ole peale seda toimunud olulisi muudatusi (muudatused: intressivõlgade lisandumine). Ettekande esitamisel on samuti tuginetud ka 3-datelt isikutelt kogutud infole. Varad Haldurile esitatud ja iseseisvalt kogutud andmete kohaselt äriühingul pankades 3 krooni, kassas rahalisi vahendid 0 krooni. Võlgnik bilansis kajastanud mitmesuguseid nõudeid summas 39 902 krooni. Ajutine haldur ei saa hinnata nõudeid, kuna on puudunud võimalus tutvuda nõuete alusdokumentidega. Konservatiivselt hinnatuna nõuete väärtus võib olla 0 krooni. 2(6)

Võlgniku varaks on kaubik Ford Transit vl.a. 2001, mil bilansiandmetel jääkmaksumus 0 krooni. Ajutine haldur ei ole näinud sõidukit, seetõttu teadmata tema seisukord. Interneti andmetel nimetatud sõiduki väärtus võib olla ca 40000 kr (tegelik väärtus selgub müügil). Muu vara puudub Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku võlgnikul varasid ca 40000 EEK. Võlgnikul kohustusi erinevatele hankijatele summas 783728 krooni. Nimetatud summadele võivad lisanduda veel VÕS-s sätestatud intressid. On veel kohustused pankadele teenustasude osas, seda summas 75 krooni. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Võlgnikul 29.09.2008.a seisuga maksuvõlg 79 842 krooni, intressid 13456 krooni, kokku võlad 93 298 krooni. Maksuvõlgade osas toimub sissenõudemenetlus, EMTA on olnud ka ainuke kreeditor, kes alustanud sissenõudemenetlust. Muid kohustusi ei ole tuvastatud. Ükski võimalik võlausaldaja ei ole võtnud ajutise halduriga ühendust peale teate avaldamist pankrotimenetluse algatamisest. KOKKU Võlgnikul teadaolevaid kohustusi ca 990 000 krooni. Seega konservatiivse hinnangu kohaselt võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid, seda ca 950 000 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Võlgnikul puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks ning puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse esitamisega on võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiseaduse § 31 lõike 4 järgi seda ka eeldatakse. Hinnates eeltoodut on pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti põhiosas ehitustööde tegemisega (kaevetööd). Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents selles sektoris. Ajutine haldur nõustub osaliselt nimetatud hinnanguga. Kuid suure negatiivse omakapitali peapõhjuseks võiks lugeda juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse mittetäitmist ja viivitamist pankrotiavalduse esitamisel. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. 3(6)

Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku pankroti väljakuulutamisel võlgnikul (kui ka välja kuulutama jätmisel võlausaldajatel) võimalik esitada haginõuet endise juhatuse liikme vastu. Samas ajutine haldur ei pea reaalseks, et õnnestuks sisse nõuda juhtimisvigadest tulenev kahju endiselt juhatuse liikmelt A H. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise alused, kuid vastavate nõuete esitamisel ajutisel halduril puudub kindlustunne, et vasta haginõue leiaks positiivse lahenduse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 50000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, püsiv maksejõuetus võib tuleneda juhtimisvigades. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub pankrotihaldur:

1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige, kelleks Raul Markov,
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis;
5.vabastada ajutine haldur oma kohustustest Menetluse käik 05.11.2008.a.kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, arvab pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetluse on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seoses võlausaldajate paljusega, peab ajutine haldur vajalikuks teha ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda OÜ H pankrotimenetluskulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni. Viru Maakohtu 06.11.2008.a määruse alusel 07.11.2008.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ettemaksu tegemise ettepanek. Teates määratud tähtajaks 21.11.2008.a ei ole keegi huvitatud isikutest ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku 4(6)

vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata H OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige R M. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulunud ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 17 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1 000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 17 000 krooni, samuti pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 4 500 krooni. Pankrotimenetluses on vara, mille müügist on võimalik saavutada ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur:

1.Välja mõista võlgnikult ajutise haldurile ajutise halduri tasu 17 000 krooni ja kulutuse hüvitis 4 500 krooni. PankrS §-st 11 tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu määramise taotlus on põhjendatud, vastavuses ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööga ja kuulub rahuldamisele. Kuna osaühingul on vara, mille müügist võib saada ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamiseks vajalikud summad, siis tuleb mõista ajutise halduri tasu summas 17 000 krooni ja kulutuse hüvitis 4 500 krooni välja võlgnikult. 5(6)

Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja