Hageja AL(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo, Tartu tn 9, 71004 Viljandi) Kostja KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja J Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, 10116 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
23.10.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja AL Hageja nõustaja K Lebedev Kostja seaduslik esindaja K Vanatoa Kostja lepinguline esindaja J Asari
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AL hagi KÜ vastu kahju 186 217 krooni saamiseks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista AL menetluskulud summas 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni KÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
2.Elamut haldab KÜ (tl 9-13). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista pärast hagi täpsustusi ja täiendusi kahju 186 217 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1-3, § 132 lg 3, § 136 lg 1, § 619, § 620, VÕS ptk 4, 5, 6, 7, 35, KÜS § 2 lg 1, § 151 lg 2.
4.KÜ põhikirja p. 1.3. kohaselt on kostja tegevuseks elamu majandamine. Hageja on seisukohal, et juba alates 1998.a. elamu hooldamis- ja remondikohustuste mittetäitmise tulemusena on hageja korteri tehniline seisukord muutunud sisuliselt elamiskõlbmatuks. Hageja on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu probleemidele, kuid kostja neid arvesse võtnud ei ole. 03.11.1998.a. kirjaga pöördus hageja koos korterite nr 13 ja 17 omanikega kostja poole, et korterite radiaatorid on külmad ning korterid kannatavad alakütmise all. 11.07.2001.a. hageja kirjast kostjale nähtub, et elamu haldamisel on tehtud olulisi vigu, mis on viinud tõsiste probleemide tekkimiseni hageja korteris. 07.03.2002.a. üldkoosoleku otsusest nähtub, et kostja tellis majale küttesüsteemi ekspertiisi, mis näitab kütteprobleemide olemasolu elamus tervikuna. 18.04.2002.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on korterid nr 8, 13, 17 ja 22 kurtnud pideva ventilatsioonipuuduse üle ning koosolek otsustas korrastada ventilatsioonisüsteemi summaga 4000 krooni. 02.05.2002.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et on toimunud arutelu hageja korteri küttesüsteemi ekspertiisiakti teemadel. 09.10.2002.a. pöördus hageja kostja poole, et kostja ei arvestaks hageja korteri üüri sisse septembrikuu kütteraha, kuna kõik püstikud olid umbes ja radiaatorid külmad. KÜ Esimehe allkirjaga vähendati hageja küttekulu 60 %. 07.10.2002.a. üldkoosoleku otsusest nähtub, et hageja nõudis, et ühistu kompenseeriks ühistu poolt tekitatud kahju veeuputuse eest. 12.11.2002.a. üldkoosolekul fikseeriti hageja küsimused hagejale tekkinud kahjude likvideerimise kohta, samuti edastas hageja kostja juhatusele kirja kahju hüvitamiseks. 18.11.2002.a. kostja juhatuse esimehe vastusest nähtub, et on eiratud hageja huvisid. 07.12.2002.a. hageja kiri tõendab, et korterile on torustiku lekkimisega tekkinud kahju, hallitus ja liigniiskus, mis teevad korteris elamise võimatuks. 16.08.2004.a. kirjaga tegi hageja etteheited kostjale, kostja täitmata kohustuste osas. Hageja esitas kostjale 13.01.2005.a. pretensiooni tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 7). Kostja keeldus 23.03.2005.a. vastuses.
5.Kostja poolt tellitud OÜ E 08.12.2004.a. eksperdiarvamuse nr C-5104 p 4.3.9. kohaselt on hoone katuse seisukord korteri nr. 22 kohal defektiderohke. Katuse puidust kandekonstruktsioon on kriitiliselt läbi vajunud ja avariiohtlikus seisukorras. Korstna pitsid on olnud aastaid nn. mütsiga katmata ja on varisemisohtlikud. Ekspertarvamuse p. 4.3.10. ja 4.3.11. kohaselt on hoone pööningul toimunud vee avariid andnud märku seal paikneva torustiku avariiohtlikkusest ning millede tagajärjel on lagunenud katuse puitkonstruktsioonid. Samuti on niiskus vahelaes tekitanud väga soodsa keskkonna seente levikuks ning viimased on aktiivselt kasvanud, lagundades seejuures konstruktsioone ja tekitades veel teadmata kahju inimeste tervisele. Eelnevast tulenevalt on asutud seisukohale, et tuleks parandada pööningu tuulutust, kuivõrd see pidurdab puidu bioloogiliste kahjustuste arengut. Ekspertarvamuse p. 4.3.12. kohaselt ei täida hoone Pärnu mnt. poolse otsaseina ja pikiseina nurgas olev vihmavee koguja täielikult oma funktsiooni ning osa veest märgab fassaadi, mis on ka põhjuseks miks just sinna piirkonda on korteris tekkinud ulatuslik hallituse laik. Lisaks ülaltoodule ei funktsioneeri korralikult elamu küttesüsteem (ekspertarvamuse p. 4.3.14.). Arvamuse p. 4.3.16. kohaselt on kõik eelpoolnimetatud probleemid (küttesüsteemi avariid, läbijooksnud katus ja korstna ümbrused, puudulik ventilatsioon, alakütmine, välisseinte pragude ja difusiooni probleemid, vihmaveesüsteemi mitteterviklik funktsioneerimine) andnud oma panuse korteri nr. 22 ulatuslike niiskuskahjustuste ja sellest põhjustatud seenkahjustuste tekkele. Kokkuvõtvalt on ekspert asunud seisukohale, et kostja tegevusetusest tulenevalt on elamu, asukohaga Tallinn, halvas seisukorras (osaliselt avariiohtlikus seisukorras) ning korter nr. 22 on seetõttu muutunud elamiskõlbmatuks (ekspertarvamus p. 5.1., 5.2., 5.3., 5.4). Ekspert on leidnud, et selleks, et vältida olukorra halvenemist
2-05-2038 eluruumis oleks olnud vajalik koheselt alustada ulatuslike remonttöödega. Vajalike remonttööde maksumusena on ekspertarvamuses märgitud 170 628 krooni (tl 14-35). OÜ E poolt 01.06.2006.a. koostatud töö nr C-5104 täiendustele kulub parandusele 186 217 krooni (tl 88).
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ei vasta tõele kostja väide nagu oleks hageja sulgenud ventilatsiooniavad ja rikkunud sellega korteris vajaliku tuulutuse. Maja külgmisel välisseinal võib tõesti näha tuulutusresti, kuid arvestades otsaseina paksust ca. 70 cm, siis puudub igasugune tuulutuskanal korterini. Hageja leiab, et tegemist on ehituspraagiga ning tuulutusava sulgemises ei saa süüdistada teda. Hageja leiab, et ventilatsiooniavad olid ja on avatud olekus. Hageja on aastate jooksul korduvalt remontinud oma korterit, likvideerinud katusest läbisadava vee. Käesoleval ajal eksisteerib elamu pööningul olukord, kus katus jookseb läbi. Samuti on isoleerimata pööning, milline kohustus lasub kostjal ning antud olukord tingib korteri ülekuumenemise suveperioodidel.
7.11.02.2008.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja leiab, et KÜ ja selle liikmete vahelised suhted sarnanevad kõige enam VÕS ptk 35 sätestatud käsunduslepingu tunnustele ning soovib põhjendada haginõuet nimetatud õigussuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmistega kostja poolt, mis on toonud endaga kaasa kahju tekkimise hagejale. Kohtuistungil hageja selgitas, et kostjal lasub seadusest tulenev kohustus maja terviku korrashoid ja kahju on tekkinud perioodil 1998 kuni 2004.
Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata.
9.Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja ei ole selge, mis alusel on hageja korteris kahjud tekkinud. Kostja on seisukohal, et OÜ E ei ole objektiivne ja ei kajasta tegelikku olukorda. Ekspert tugines ainult hageja poolt antud seletustele ning ei kaasanud kostjat selle läbiviimisesse. Kostja on seisukohal, et ekspert esitab juriidilisi järeldusi, mida tema käest käsitud ei ole. Ekspert on leidnud, et aastatel 1998 ja 1999 toimusid pööningul küttetoru lõhkemised ja uputused korteris on põhjustanud korteri halva seisukorra. Kostja leiab, et seitsme aasta möödumisel ei saaks väidetavad uputused kuidagi korteri 22 seisukorda mõjutada. Korteris on teostatud asjatundmatu ümberehitus, mille tagajärjel suleti projektikohased ventilatsioonilahendused. Sellest on tungitud ka hallitus ja seened.
10.Ekspertarvamuses on toodud seisukohad, mis kinnitavad kostja väiteid. Näiteks, arvamuse p. 4.1.9 on viidatud asjaolule, et ülemiste korruste korterid on tänu soojadele ilmadele ja suletud akendele alaventileeritud ja ülekuumenud. Ekspertarvamuse p. 4.2.8 on märgitud, et otsaseina osas sein on kaetud karkassi ja selle vahel paikneva 50 mm paksuse villaga ning kipsplaadiga, mis on omakorda viimistletud tapeediga. Ekspert ei leidnud seinal ventilatsiooni avasid, kuid jättis sellele otseselt viitamata. Eksperdile esitati küsimus, milles paluti tuvastada niiskusest ja alakütmisest tekkinud korterikahjustused (p.1.2), kuid ekspert ei tuvastanud ei niiskuse olemasolu, ega ka alakütmist. Vastavalt ekspertiis p. 4.2.10, õhutemperatuur korteri viimase ülevaatuse käigus (13.11.2004) oli jahe ja eriti kõrget niiskust ei tuvastatud. Seega ekspert ei tuvastanud peamiseid asjaolusid, mis tingisid ekspertiisi läbiviimist: kordagi ei mõõtnud korteris ei temperatuuri ega ka niiskust, vaatamata sellele, et kohal käidi kolmel korral nii augustis kui novembris 2004 a. Eksperdile esitati küsimused (p.1.2) ka ventilatsiooniga seonduvalt, kuid nendel ekspert ei peatunud üldse. Kostja leiab, et ekspertiisiarvamusega ei saa tõendada hagejale tekitatud kahju suurust. Ekspertiisiakti p. 4.5.3 on märgitud, et hinnakalkulatsioon on ülevaatlik ja täpsemad hinnad selguvad peale ehitusfirmade poolt pakkumiste laekumist. Lisaks sellele, maksumuse arvutamisel kasutati arusaamatut metoodikat, mis baseerus ühe erafirma korrigeeritud baashindadel. Kalkulatsiooni on lülitatud sellised kuluartiklid nagu eelarve koostamine, ehitaja leidmiseks konkursi läbiviimine, ehitusvõtu lepingu koostamine. Kostja ei loe ülaltoodud kuluartikleid põhjendatuteks. Hinnatabelis ei
2-05-2038 ole toodud ühiku hindasid, vaid on näidatud kogu rahakulu. Lähtudes ülaltoodust leiab kostja, et OÜ E ekspertarvamus ei saa tõendada hageja nõuet.
11.28.02.2006 a. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuses koostatud seenekahjustuse eksperthinnangu (tl 57-58) kohaselt kahjustuse likvideerimise p. 2 alapunktile c, seenehallitust saab likvideerida normaalse ventilatsiooni tagamisega korteris. Antud väide kinnitab kostja seisukohta selle kohta, et korteris puudub normaalne ventilatsioon.
12.Ehituskonstrueerimise ja katsetuste OÜ ehitustehniline ekspertiisi (tl 80-81) ülesandeks oli mitte kahjustuste tagajärgede likvideerimise maksumuse kindlaksmääramine, vaid tekkepõhjuste tuvastamine. Ekspertiisiaktist ilmneb, et otsatoas kappide tagant ei käi õhk läbi ja seetõttu on hallituse tekkeks soodsamad tingimused ning akna kõrval otsaseina pool olev ventilatsiooniava oli ruumi poolt kinnikaetud (p.2 b). Ekspertiisijäreldustes on soovitatud avada suletud ventilatsiooniava, uuele CYPOC- plaatidest seina ja tellisseina vaheline pilu tuleb teha tuulutatavaks ning alla põrandaliistu kohale peab puurima 10 mm avad sammuga 300 mm (kokkuvõte p.b). Soovituste täitmine oleks täielikult vältinud kahjustuste tekkimist hageja korteris või siis neid vähemalt oluliselt vähendanud. Sellest kostja järeldab, et hageja ei võtnud midagi ette väidetava kahju tekkimise vältimiseks.
13.Kostja leiab, et on põhjendamata hageja poolt hagihinna suurendamine seoses ehitushindade muutumisega. Kostja kohustuste hulka ei kuulu hageja korteri remontimine.
14.Esmases vastuses leidis kostja, et hageja nõuded kahjustuste osas, mis on tekkinud 1998.a. jaanuaris ja 1999.a. juunis on aegunud vastavalt TsÜS § 150. hilisemalt leidis kostja, et nõuded ei ole aegunud.
15.Käesoleva ajani ei ole hageja tõendanud, et mingi käsund, mis oleks üldkoosoleku poolt kostjale antud, oleks jäänud täitmata või oleks täidetud mittekohaselt. KÜ liikmed saavad anda käsundi vaid siis, kui selleks on vahendid olemas ja vastavad kulud ette nähtud. Kulutuste tegemist reguleerib põhikirja p.6.11.4 ning see kuulub üldkoosoleku kompetentsi. Seega leiab kostja, et hageja peaks tõendama, mitte ainult käsundi olemasolu, vaid ka selle täitmise võimalikkuse, vastavate vahendite eraldamise näol. Alles peale seda oleks võinud hakata analüüsima kahju olemasolu ja selle seost kostja tegevusetusega.
16.Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja ei ole märkinud, kes tema arvates peab olema käsunditäitja. Lähtudes hagiavaldusest, hageja loeb käsunditäitjaks KÜt, mis ei saa õige olla. Vastavalt põhikirja p. 1.3 ühistu on korteriomanike ühendus. Seega antud liiki õigussuhetes ühistu peaks olema käsundiandjaks. Käsundi saajaks on aga ühistu juhatus. Vastavalt põhikirja p. 6.11.1, juhatuse kompetentsi kuulub üldkoosolekute otsuste täideviimise tagamine. Juhatuse liikmete vastutus on sätestatud põhikirja p. 6.14, mille alusel nemad vastutavad oma pädevuses olevate kohustuste täitmatajätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Kostja juhatuse liikmete vastutusel lähemalt ei peatu, kuna nõuet nende vastu esitatud ei ole.
17.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole kohased ja ei tõenda käsundi olemasolu. Käsundiks ei saa olla hageja kirjad ühistule ja/või juhatusele, samuti üldkoosolekute protokollid, milles ei ole tehtud otsuseid hagejasse puutuvates küsimustes. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi üldkoosoleku otsus mis oleks käsitletav käsundina ning oleks täitmata jäänud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, milles väidetav käsund seisnes ja mis konkreetselt jäi kostja poolt tegemata. Kohtuotsuse põhjendus
2-05-2038
18.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
21.KÜS § 2 lg 1 järgi KÜ on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. VÕS § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Juhinduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2007.a. otsusese põhjendustest on poolte vahel ühelt poolt lepingusarnane suhe, mis sarnaneb KÜ korteriomanike ühise tegutsemise lepingule ehk seltsingule ja teiselt poolt sarnaneb ühistu tegevus elamu hooldamisel ja remondil käsundi täitmisega, kus käsundisaajaks on KÜ ja käsundiandjaks(teks) korteriomanikud (tl 145-151).
22.Vaidlust ei ole selles, et hageja eluruum on saanud kahjustada 1998.a. ja 1999.a. toimunud uputuste ajal ja et lisaks hageja korterile hoone asukohaga oli ehitustehniliselt võrdlemisi halvas seisukorras (tl 14-35). 15.01.2003.a. AS Kommunaalprojekti teade (tl 180) ja fotod kahjustuste kohta (tl 181-183). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja korteris ja pööningul on mitmeid liike seenkahjustusi (26.01.2004.a. analüüsi protokolli nr 001/20040126UK tl 57- 66, ehitus-tehniline ekspertiis tl 80-82). KÜ juhatuse 25.02.2008.a. otsus 02/08 hallitustõrje läbiviimiseks (tl 197). Pooled vaidlevad selle üle kas kahju on hagejale põhjustanud KÜ oma tegevusetusega.
23.korteriomanikud on moodustanud KÜ , mille põhikirja p. 1.3. kohaselt on kostja mittetulundusühistu, kelle tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, asuva (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku)maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (tl 9-13). KÜ põhikirja punktis 2.1. on märgitud, et ühistu liikmeskond on piiratud Tallinna asuva elamu korteriomanike ringiga. Põhikirja punktile 6.1.on ühistu juhtorganiks üldkoosolek ja juhatus. Ühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan. Põhikirja punkti 6.2 sätestab üldkoosoleku pädevuse sh laenu võtmise otsustamise ja majandustegevuse aastakava vastuvõtmise ja muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine. Põhikirja punkti 6.11.1 kohaselt juhatuse pädevusse kuulub ühistu üldkoosoleku otsuste täideviimise tagamine, elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Põhikirja punkti 6.11.4 sätestab, et Juhatuse pädevusse kuulub majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande koostamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine. Põhikirja punkti 6.14 järgi juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Seega põhikirjas on reguleeritud nn. seltsingu tegevus ja juhtimine ning käsundi andmine korteriomanike poolt KÜle. Juhinduvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et laenu võtmise otsustamise ja majandustegevuse aastakava vastuvõtmise ja muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine on KÜ üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosolekul võtavad vastu otsuseid ühistu liikmed, seega korteriomanikud. Seega korteriomanikud on otsustanud jätta üldkoosoleku pädevusse rahaliselt mahukamate tööde teostamise otsustamise. Kohtule ei ole üldkoosoleku protokolle esitatud, millest nähtuks milliste tööde teostamiseks või keeldumiseks on koosolekul otsuseid vastu võetud. Üldkoosoleku protokollide puudumine välistab võimaluse anda hinnangut, mida kostja on tegemata jätnud vastavalt korteriomanike käsundile.
2-05-2038 Kohus leiab, et hageja katuse remont, küttesüsteemi ja ventilatsiooni vahetused on rahaliselt mahukad tööd, mis eeldavad nende tööde teostamiseks üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist. Kohus leiab, et etteheited KÜ juhatusele tegemata tööde osas st, katuse remondi, küttesüsteemi ja ventilatsiooni mittevahetamine jne ei ole põhjendatud, kuna korteriomanikud ühistu liikmetena ei ole ühistu üldkoosolekul vastava sisulisi otsuseid vastu võtnud, mida KÜ juhatus ei ole täitnud. Korteriomanikud ei ole kostjale vastava sisuga käsundit andnud, mis välistab kostja õigusrikkumise.
24.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Käesoleva kohtuotsuse punktis 23 on tuvastamist leidnud, et korteriomanikud (ühistu liikmed) ei ole kostjale ( KÜle) käsundit andnud korraldada tööde teostamine, mis oleks välistanud hagejale kahju tekkimise. Seega kostja ei saanud kohustust rikkuda kuna talle ei antud vastavat käsundit. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi kohustuse rikkumine on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele õigusrikkumise tõendamatuse tõttu, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida teiste eelduste (kahju) olemasolu.
25.Kohtule esitatud tõend OÜ E 08.12.2004.a. ekspertarvamus nr C-5104 (tl 14-35) ja 01.06.2006 töö nr C-5104 täiendus parandustööde kalkulatsiooni kohta (tl 88) on tõendina asjakohane ulatuses, mis määrab ehitustehnilise seisukorra ja kahju suuruse. Ekspertide hinnang süüdlase osas on õiguslikku laadi hinnang, mille andmine ei kuulu ekspertide pädevusse. Ekspertarvamuses on eksperdid ehitustehnilise seisundi hindamisel asunud kohtuniku rolli määrates kes on tegemata jätmises süüdi. Kohus soovib rõhutada, et ekspertiisi OÜ E on tellinud 15.06.2004 KÜ nimelt juhatuse liige Sulev Lepik, kes on hageja abikaasa (tl 79). Seega hageja abikaasal oli juhatuse liikmena võimalus organiseerida KÜ tööd vastavalt üleskerkinud probleemidele ja ka tellida ekspertiis maja olukorra hindamiseks tervikuna ning korraldada vajalikke tööde teostamine. Menetluskulud
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kostja kohtukulud jätta hageja enda kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja õigusabi kulud summas 40 000 krooni (tl 202-207). Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.