Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-20408
Tsiviilasi
Peter Voecksi hagi ABF Baltic AS-i vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ABF Baltic AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Peter Voecks (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x, xxxxxxx xxxxx), tema lepinguline esindaja Monica Pihlak; Kostja ABF Baltic AS (reg.kood 10099382, asukoht Kuusalu tee 41, Kuusalu alevik, Kuusalu vald, Harjumaa), tema seaduslik esindaja Raoul Jakobson ning lepinguline esindaja Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2008 otsus osas, millega kohus mõistis ABF Baltic AS-ilt Peter Voecksi kasuks välja lõpparve kinnipidamise eest 28 779, 45 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud ABF Baltic AS-i kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.02.2007 töölepingu, mille alusel asus hageja alates 12.03.2007 kostja juures tööle ABF Engeneering Produktion Wood OÜ ärijuhi ametikohale. Hagejal oli sõlmitud töölepingu kohaselt kohustus täita kostja juhatuse poolt antud tööülesandeid ning anda nende kohta ka aru kostja juhatusele. Töölepingus puudub viide selle kohta, et tööandjaks ei olnud mitte kostja vaid kostja tütarettevõtja OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis).
2.Tööleping lõpetati 23.04.2007 kostja algatusel, mille kohta sai hageja teate tähitud kirjaga 26.04.2007. Teate kohaselt lõpetas tööandja töölepingu ilma etteteatamistähtajata, kuna töötajale ettenähtud ametikohta kadus seoses OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) maksejõuetusega.
3.Hageja leiab, et kuna töölepingu kohaselt on tööandjaks kostja mitte OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis), puudus hagejale esitatud teates töölepingu lõpetamiseks sätestatud koosseis ning töölepingu lõpetamise teates toodud formuleering ei vasta seaduses sätestatule. Teatest järelduvalt on tegemist koondamise tunnustele iseloomuliku situatsiooniga ning seetõttu tuleb töölepingu lõpetamise alust muuta ning lugeda leping lõpetatuks koondamise tõttu.
4.Hageja palub eelneva põhjal mõista kostjalt välja koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 57 600 krooni ja 177 600 krooni hüvitusena keskmise päevapalgana koondamisest teatamisega puudujääva 6 kuu ja 5 päeva eest. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja seni tasumata 2007.a aprillikuu töötasu 24 960 krooni ja hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest.
5.Hageja hüvitusnõuded kokku moodustavad 260 160 krooni, millele lisandub hüvitus kasutamata puhkuse eest. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagis toodud väidete alusel ei ole kostja poolt hageja õiguste rikkumine võimalik ning esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik ka oma õiguste kaitset võimalik saavutada.
7.Kostja on äriseadustiku mõttes kontserni emaettevõte. Tema tütarfirmadeks on teiste hulgas ka OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis). Kostja on osaühingu ABF Baltic Produktion (pankrotis) ainuosanik, kellele kuulub õigus võtta tööle oma äriühingu juht. Kostja võttiski hageja tööle OÜ-sse ABF Baltic Produktion (pankrotis) ärijuhi ametikohale. Seda kinnitab ka poolte vahel sõlmitud tööleping. Töötasu on maksnud hagejale samuti OÜ ABF Baltic Produktion.
8.Kostja ja OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) on kaks juriidiliselt iseseisvat äriühingut. Ühes äriühingus (ka tütarettevõttes) töötamine ei ole samastatav emaettevõttes töötamisega. Hageja töötas OÜ-s ABF Baltic Produktion (pankrotis), täitis selle äriühinguga seotud tööülesandeid ja sai ka tasu sellelt äriühingult. Töösuhet hageja ja OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) vahel kinnitab ka hageja enda poolt allkirjastatud andmete ankeet ja Statoili krediitkaardi üleandmis-vastuvõtmisakt.
9.Hageja viited, et tema suhtes tuleks kohaldada koondamise kohta käivaid sätteid on ainetu. Koondamise puhul kaob struktuurimuudatuse tõttu ära konkreetne töökoht, kuid äriühing jääb alles. Antud juhul ei kadunud ära mitte OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) ärijuhi ametikoht, vaid äriühingu suhtes kuulutati välja pankrot. Seega on hagejaga õigesti tööleping lõpetatud TLS § 86 p 2 järgi. Kuna OÜ ABF Baltic Produktion
2(5)
(pankrotis) on pankrotis, oli kostjal õigus tööleping lõpetada. Nimetatud alusel ei pea järgima töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaega ega maksma hageja nõutud hüvitisi. Kõik nõuded töötasu osas tuleb esitada hagejal pankrotimenetluses. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus muutis töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja luges töölepingu lõpetatuks 23.04.2007 tööandja algatusel TLS § 86 p 3 alusel seoses töötaja koondamisega. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvituse TLS § 90 lg 1 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 57 598,90 krooni ja TLS § 87 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 30 tööpäeva eest 39 270 krooni. Lisaks sellele mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2007 aprillikuu 15 tööpäeva eest summas 19 635 krooni, PuhkS § 3 ja § 25 alusel kasutamata puhkuse eest hüvitise 6 099,95 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine kuupalga 28 779,45 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
11.Kohus tuvastas, et hagejal oli töölepinguline suhe kostjaga. Kohtu arvastes nähtub see poolte vahel 12.02.2007 sõlmitud töölepingust ja 23.04.2007 saadetud töölepingu lõpetamise teatest, mille kohaselt lõpetas hagejaga töölepingu kostja. Kostja väidet, et hageja tööandja oli mitte kostjaga vaid OÜ-ga ABF Baltic Produktion (pankrotis), pidas kohus on alusetuks. Asjaolu, et märgitud osaühing oli kostja tütarettevõte, kelle kaudu toimus hagejale palga maksmine, ei muuda teda kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu pooleks ega tööandjaks TLS mõttes.
12.Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu juhatuse liikme 23.04.2007 kirjaga, milles kostja teatas töölepingu lõpetamisest põhjusel, et hagejale ettenähtud ametikohta ei ole enam olemas. Seega lõpetati hagejaga tööleping töötajate koondamise põhjendusel. Kostja vastuväidet, et hagejaga lõpetati tööleping seoses tööandja pankrotiga, pidas kohus põhjendamatuks. Kostja ei ole pankrotis ja viide töölepingu lõpetamise teatises osaühingu ABF Baltic Produktion (pankrotis) poolt oma maksejõuetusest teatamise kohta ei oma seetõttu tähtust. Lisaks sellele ei olnud ABF Baltic Produktion (pankrotis) pankrotti töölepingu lõpetamise ajal veel välja kuulutatud.
13.TLS § 90 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus kahekuisele hüvitusele seoses töölepingu lõpetamisega koondamise tõttu. Kohus lähtus hagejale 2007.a märtsikuus makstud töötasust ning kahekuine hüvitus on seega 57 598,90 krooni. Töölepingu p-s 9.1 olid pooled kokku leppinud, et mõlemad pooled on kohustatud kinni pidama lepingu lõpetamisest etteteatamise kuue-kuulisest tähtajast. Tulenevalt TLS § 87 lg 1 p 3 ja lg 2 mõistis kohus sellel alusel hagejale välja hüvituse 39 270 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et talle pole makstud palka 2007.a aprillis töötatud aja eest, samuti kasutamata puhkuse kompensatsiooni ega lõpparvet, mistõttu luges kohus TsMS § 231 lg 4 alusel hageja nimetatud väited tõendatuks ning mõistis välja saamata palgana 19 635 krooni. PuhkS § 3 ja § 25 alusel on hagejal õigus hüvitusele kasutamata puhkuse eest 6099,95 krooni. TLS § 119 lg 2 alusel mõistis kohus kostjalt hagejale välja keskmise kuupalga 28 779,45 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 151 382,40 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata ja kohtukulud hageja kanda.
3(5)
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu järeldus, et poolte vahel oli töösuhe ebaõige ja ei vasta esitatud tõenditele ning asjaoludele.
16.Kostja asus tööle OÜ-sse ABF Baltic Produktion (pankrotis). Lepingu sõlmis tööandja poolt nimetatud äriühingu ainuosanik ehk kostja. Originaalleping on sõlmitud saksa keeles, mille p-s 3.1 on sätestatud, et hageja asub tööle kui „Geschästsführer“, mis tähendab juhatust. Seega on hageja tõlkinud töölepingut eksitavalt. Pooltel oli ka suuline kokkulepe, et hageja vormistatakse OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) juhatuse liikmeks, kuid hageja vältis seda. Palga väljamakse kviitungist nähtub, et hageja on OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) töötaja arhiveerimistunnusega 10593, kellele on nimetatud kviitungi järgi makstud juhatuse liikme töötasu. Kohus on selle järgi arvestanud töötasu suurust, kuid leidnud, et palga maksmine toimus läbi tütarfirma. Selline väide pole millegagi põhjendatud. Hageja on täitnud omakäeliselt andmete ankeedi, kus ta märgib, et on asunud 2007.a märtsis OÜ ABF Baltic Produktion (pankrotis) juhatajaks. Seda tõendit pole kohus hinnanud. Lisaks sellele on hageja andnud allkirja, et on saanud OÜ-lt ABF Baltic Produktion (pankrotis) kasutamiseks Statoili krediitkaardi, kuid mida kohus pole hinnanud.
17.Hageja töötas OÜ-s ABF Baltic Produktion (pankrotis) natuke rohkem kui kuu aega, kui ettevõtte pankrotistus. Hagejal oli võimalus esitada oma nõue pankrotimenetluses, mida ta aga ei teinud. Kuuajalise töötamise eest on praegune hüvitise nõue ebamõistlik. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, kuna pankrotimenetluses ei oleks selliste summade nõudmine võimalik olnud. Kostjal ei ole olnud hageja tööraamatut ning hageja ei ole selle saamiseks ka kunagi kostja poole pöördunud. Kostjale on teadmata, miks hageja ei pöördunud pankrotihalduri poole oma nõuetega. Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu ja tulnuks jätta läbivaatamata. Kohus on sellega rikkunud TsMS § 442 lg 8.
18.Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Maakohus on teinud otsuse nõude osas, mida hageja ei ole esitanud.
21.Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on maakohus otsustanud lisaks hageja poolt esitatud nõuete osalisele rahuldamisele mõista resolutsiooni viimase punktina kostjalt hageja kasuks välja ka TLS 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 28 779 krooni. Hagiavalduses (tl 4-7) ega selle täpsustuses (tl 22) ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Lõpparve kinnipidamisest ei ole juttu ka hageja poolt kohtule saadetud kirjas (tl 42) ega kohtuistungi protokollides (tl 44 ja 46). Kuna TsMS § 439 keelab kohtul ületada otsuses nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 4 alusel kõnealuses osas tühistada.
22.Muus osas on maakohtu otsus aga seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti ja leiab endiselt, et hageja tööandjaks tuleb
4(5)
pidada OÜ-t ABF Baltic Produktion (pankrotis). Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt õigesti leidnud, et töösuhe oli sõlmitud poolte vahel. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingule. Seega tuleb sarnaselt muudele kahepoolsetele kokkulepetele ka töölepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (VÕS § 29). Maakohus on õigesti leidnud, et poolte ühist arusaamist omavahelise töölepingu sõlmimise kohta väljendavad nii sõlmitud tööleping ise, mille poolteks on selgesõnaliselt märgitud hageja ja kostja (tl 8-13) kui ka töölepingu lõpetamise teade, milles kostja on selgelt väljendanud, et ta on sunnitud lõpetama poolte vahelise töösuhte hageja ametikoha kadumise tõttu (tl 14-15). Asjaolu, et lepingu p 3.1 kohaselt oli hageja töö sisuks tööandja tütarettevõtte juhtimine või et palka maksti hagejale juhitud ettevõtte kontolt (tl 34), ei välista poolte vahelist töösuhet. Seda, et töölepingu tüüpiliste tunnuste puudumine või nende tavapäratu reguleerimine ei tarvitse igal juhul tähendada töölepingu puudumist, on rõhutanud Riigikohus 31.03.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08 tehtud otsuse p-s 10.
24.Kostja poolt esitatud hageja andmete ankeet (tl 36-36) ja akt Statoili krediitkaardi üleandmise kohta (tl 37) kolleegiumi hinnangul pooltevahelist töösuhet ümber ei lükka. Nimetatud tõenditest esimeses on viide, et hageja teenistuskäiku on kuulunud OÜ ABF Produktion (pankrotis) juhatamine, mis vastab pooltevahelise töölepingu p-s 3.1 silmaspeetud töö sisule. Teine aga kinnitab üksnes krediitkaardi üleandmise fakti ega väljenda midagi vaidlusaluse töösuhte kohta.
25.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tehtud hüvitiste arvestuse õigsust kahtluse alla seadnud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsust selles osas kontrollida. Oma ettekujutust, et maakohtu poolt hageja kasuks välja mõistetud hüvitised on töötatud ajaga võrreldes ebamõistlikud, ei ole kostja millegagi põhjendanud. Maakohus on hüvitised arvestanud seadusele ja poolte vahelisele töölepingule tuginedes. Et kohus oleks hüvitiste arvestamisel seadust ekslikult kohaldanud või mõistnud vääralt hüvitisi puudutavaid poolte kokkuleppeid, ei ole kostja kaebuses väitnud.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.