Kohtuasja number
2-07-50623
Otsuse kuupäev
24.11.2008.a., Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
AS H hagi E F ja LF vastu 1 000 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS H (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Ox Harlamova (xxx) Kostja 1 E F (isikukood xxx, elukoht xxx), tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Nx Lausmaa Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, xxx), Kostja 2 LF (isikukood xxx, xxx), tema esindaja RÕS sätestatud korras advokaat P Simm (Advokaadibüroo Digesta, xxx).
Asja läbivaatamise kuupäev ja istungil osalenud isikud
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista LF 500 000 krooni AS H kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta LF kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS F laenulepingu nr 05-081957-JI, mille lisaga 2 muudetud punkti 2.1. alusel väljastas hageja laenusaajale laenu kokku summas 191 734,94 EUR-i. Laenusaaja kohustus vastavalt lepingu punktile 2.7 tasuma intressi määras Euro 6 kuu
EURIBOR + 3 % aastas ning vastavalt lepingu punktile 2.15 tasuma kohustuse täitmisega viivitamisel viivituses olevalt summalt viivist 0,15 % päevas. Laenusaaja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis laenusaajale 02.04.2007.a. teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta, milles informeeris laenusaajat võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises nimetatud tähtajaks. Kuna laenusaaja ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seisuga 30.11.2007.a. võlgneb laenusaaja hagejale lepingu alusel 3 642 036,20 EEK (so. kursiga 1 EUR= 15.65 EEK 232 717,96 EUR, millest laenu põhiosa 174 908,41 EUR, viivis 57 809,56
Hageja ja E F sõlmisid käenduslepingu nr. 05-081957-KÄ2, mille kohaselt vastutab kostja E F lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuse kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Hageja on kostja E F võlgnevusest teavitanud 02.04.2007.a. ning 11.07.2007.a. ja palus võlgnevust tasuda hiljemalt teatises märgitud tähtajaks, kuid kostja E F ei ole võlgnevust kustutanud. Hageja ja LF sõlmisid käenduslepingu nr. 05-081957-KÄl, mille kohaselt vastutab kostja LF lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuse kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Hageja on kostjat LF võlgnevusest teavitanud 02.04.2007.a. ja palus võlgnevust tasuda hiljemalt teatises märgitud tähtajaks, kuid ka kostja LF ei ole võlgnevust kustutanud Kostjad oli teadlikud lepingu lõppemisest ning sellest tulenevalt kohustusest tasuda kogu võlgnevus. Sellest hoolimata ei ole kostjad oma käenduslepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud ega näidanud üles huvi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja palub välja mõista kostja E F käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 500 000,00 krooni ja kostja LF käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 500 000,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostja LF tunnistab hagi osaliselt. Aprillis 2005 aastal Hansapanga ja OÜ F vahel sõlmiti laenuleping summas 3 000 000 krooni tähtajaga 10 aastat. Seoses majandusraskustega palus OÜ F Hansapangalt laenupuhkust. H keeldus sellest. Hansapanga esindajale AL oli OÜ F poolt esitatud kogu dokumentatsioon ja informatsioon firma seisust. Sellele vaatamata aprillis 2007.aastal saadeti panga poolt kiri, milles teatati lepingu erakorralisest ülesütlemisest ja nõuti kogu lepingusumma tagastamist 3 nädala jooksul. Selleks et tasuda võlasummat, pani kostja müüki korteri aadressil Xxx Tallinn. 28.06.2007.a teatas kostja AS Hansapanga esindajale AL sellest, et ta soovib korterit müüa hinnaga 1 100 000 krooni võla osalise tasumise eesmärgiga tema poolt leitud ostjale. A.L kinnitas saadud informatsioon kättesaamist, kuid tehingu vormistamisele ei ilmunud. 09.10.2007.a. kohtutäitur P.Lantin arestis korteri aadressil xxx Tallinn. 21.11.2007.a. kohtutäitur P Lantin arestis korteri aadressil Xxx Tallinn. 26.11.2007.a pidi teistkordselt toimuma korterite müük. Ostja oli olemas. Informatsioon korteri müügist edastati P Lantinile ja AS Hansapanga esindajale, kuid teistkordselt AS Hansapanga esindaja keeldus sellest. Korteri müük antud tingimustes oleks tunduvalt vähendanud AS F võlga. Kusjuures arvestades praegusel ajal pidevat hinnalangust kinnisvaraturul ei ole võimalik enam analoogset hinda korterite eest saada. Hageja poolt informatsiooni edastamine kohtule, et kostjad ei võta hagejaga ühendust, on pahatahtlik. Kostja leiab, et hageja oma käitumisega on põhjustanud võlasumma suurenemise (intressid, viivised jne). Hageja ei andnud võimalust kostjal asuda oma kohutust täitma. Kostja E F kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
Menetluse käigus sõlmisid hageja kostja E F kompromissi, mille kohus kinnitas määrusega 24.09.2008.a. ja lõpetas menetluse kostja E F vastu ja jätkas menetlust kostja LFu vastu. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde kostja LF vastu. Kostja L F vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel puudub vaidluse selles, et AS F ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping nr 05081957-JI, mille lisaga 2 muudetud punkti 2.1. alusel väljastas hageja laenusaajale laenu kokku summas 191 734,94 EUR-i. Hageja on antud laenulepingu AS F võlgnevuse tõttu üles öelnud ja seisuga. 30.11.2007.a. võlgneb laenusaaja hagejale lepingu alusel 3 642 036,20 EEK (so. kursiga 1 EUR= 15.65 EEK 232 717,96 EUR, millest laenu põhiosa 174 908,41 EUR, viivis 57 809,56 EUR). Vaidlust ei ole selles, et võlgnik oma kohustust hageja ees täitnud ei ole ja võlgniku suhtes on Harju Maakohtu 09.06.2008.a. otsusega tsiviilasjas nr 208-12150 välja kuulutatud pankrot. Hageja ja kostja LF vahel on 26.04.2005.a. sõlmitud käendusleping nr. 05-081957-KÄl, mille kohaselt vastutab kostja LF lepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga. Hageja on kostja LF võlgnevusest teavitanud 02.04.2007.a. kirjaga nr 200.103-031/013153 ja palunud võlgnevuse tasuda hiljemalt 25.04.2007.a., kuid kostja LF ei ole võlgnevust kustutanud. Hageja palub kostjalt kui käendajalt välja mõista käenduslepingu nr 05-081957-KAl alusel võlgnevuse summas 500 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul on hageja ja kostja leppinud käenduslepingu nr 05-081957-KÄ1 p 1 kohaselt kokku laenusaaja ja käendaja solidaarses vastutuses laenuandja ees. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et pooltevahelise käenduslepingu nr. 05-081957-KÄl p 1 alusel vastutab käendaja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni tasumise eest. Seega on hagejal õigus suunata oma nõue kostja kui käendaja vastu 500 000 krooni ulatuses. Käesoleval juhul ei esita hageja kostja vastu nõuet põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks, vaid üksnes põhivõlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja viide VÕS §-le 145 lg 2. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuivõrd kostja vastutus hageja ees tuleneb pooltevahelisest käenduslepingust, mille täitmine on kostjale kohustuslik. Kostja poolt esiletoodu ei saa olla aluseks käenduslepingust tulenevast maksekohustusest vabanemiseks. Kostja seisukoha kohaselt soovis ta vähendada AS F võlgnevust laenu tagatiseks olnud korteri võõrandamise teel. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja poolt märgitud korter oleks võõrandatud tingimustel, mida kostja on esile toonud, ei oleks kostja vabanenud käenduslepinguga endale võetud kohustusest, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et AS F võlgnevus hageja ees ületab mitmekordselt kostjalt käenduslepingu alusel nõutavat summat. Seisuga 30.11.2007.a. võlgneb laenusaaja hagejale laenulepingu alusel 3 642 036,20 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.