2-08-12432
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12432
Tsiviilasi
xxx hagi xxx, xxx ja xxx vastu üüritud eluruumi tagastamiseks
Hagi hind
13 767.92 krooni
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (registrikood xxx asukoht xxx Tallinn) • Hageja esindaja Angelina Aaman • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) • Seaduslik esindaja xxx 28.10.2008.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
xxx esitas xxx ja xxx vastu hagi vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 14.06.2005.a xxx asuva korteriomandi omanik. Kostjad kasutavad korteriomandi reaalosaks olevat korterit nr 25 suulise tähtajatu üürilepingu alusel. 12.12.2007.a ülesütlemisavaldusega ütles hageja üürilepingu üles alates 31.03.2007.a ning palus samast kuupäevast korter vabastada. Kostjad said hageja teate kätte 18.12.2007.a ning ei ole seda vaidlustanud ega eluruumi hagejale tagastanud. Kostjatel on olnud piisavalt aega vaidlusaluse eluruumi vabastamiseks ja endale teise eluruumi leidmiseks. Alates 14.06.2005.a ei ole kostjad tasunud üüri ega pöördunud hageja poole üürilepingu sõlmimiseks. Kuna kostjatel puudub alates 31.03.2008.a seaduslik alus eluruumi edasiseks kasutamiseks, palub hageja välja nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest xxx asuv eluruum hageja valdusesse. Hageja oli kohtuistungil nõus, et kostjad vabastavad korteri 6 kuu möödudes. Hageja oli nõus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Kostjad vaidlesid hagiavaldusele kohtuistungi vastu ning teatasid, et ei ole nõus korterit vabastama. Kostja xxx selgitas, et tema alaealine laps on nägemispuudega invaliid ja nad ei saa välja kolida. Kostjatel üürilepingut ei ole.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • hagejale kuulub xxx asuv korteriomand ning selle reaalosana korter nr 25 (tl 8-9); • kostjad kasutavad korteriomandit suulise tähtajatu üürilepingu alusel; • hageja ütles 12.12.2007.a teatega üürilepingu üles alates 31.03.2008.a (tl 4-5) ning saatis kostjatele 27.10.2006.a tähitud kirjaga sellekohase ülesütlemiseavalduse (tl 6-7). Ülesütlemisavaldus sisaldas selle vaidlustamise korda ja tähtaega; • üürnikud ei ole ülesütlemisavaldust vaidlustanud ega korterit vabastanud. Kostjad kinnitasid kohtuistungil, et neil ei ole vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks kehtivat üürilepingut. VÕS § 312 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Hageja ütles üürilepingu 12.12.2007.a avaldusega üles alates 31.03.2008.a, järgides seega VÕS § 312 lg 1 sätestatud tähtaega. Hageja esitatud ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 lg 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kostjad ei ole näidanud, et nad oleksid üürilepingu ülesütlemise seaduses sätestatud korras vaidlustanud (VÕS § 329). Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et poolte vahel kehtinud suuline üürileping Tallinnas Peterburi tee 26-25 asuva eluruumi üürimiseks lõppes 31.03.2008.a. Korteri kasutamiseks ei anna õigust kostja xxx väide, et tal on laps, kes on nägemispuudega invaliid ja nad ei saa välja kolida. Asjaolu, et peres on puudega isik, loob kohustusi kohalikule omavalitsusele, mitte eraõiguslikule juriidilisele isikule. VÕS § 334 lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges pooltevahelise üürisuhte lõppenuks ning kostjatel ei ole seaduslikku alust vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, on kostjatel kohustus eluruum hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja nõude ning
kohustab kostjaid tagastama hagejale xxx asuva eluruumi. Hageja teatas kohtuistungil, et ta soovib korteri vabastamist kuue kuu jooksul ning pärast seda soovib kostjad välja tõsta kohtutäituriga. Kuivõrd xxx selgituste kohaselt on tema alaealine laps nägemispuudega invaliid, teavitab kohus kostjate elukohajärgset omavalitsust kohtuotsusest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja palus kohtuistungil jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtul põhjust jätta hageja menetluskulusid kostjate kanda.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.