Ärakiri
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised
Viru Maakohus Maido Roots 20.11.2008.a. Rakvere kohtumajas 2-07-46706 E S hagi AS Viru Elektrikaubandus vastu AS Viru Elektrikaubandus nõukogu 10.10.2007.a. otsuse tühisuse tunnustamise nõudes Hageja: E S (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm, asukoht: Laada 27, 44310 Rakvere Kostja: AS Viru Elektrikaubandus (reg.kood: 10013630, asukoht: Mõisa 18 Piira, 44302 Rakvere)
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-46706 E S hagis AS Viru Elektrikaubandus vastu AS Viru Elektrikaubandus nõukogu 10.10.2007.a. otsuse tühisuse tunnustamise nõudes seoses hageja hagist loobumisega. Seoses hagist loobumisega tagastada hageja E S pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 8 375.(kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni E S arveldusarvele nr xxxx AS`s Swedbank. Hagejalt välja mõista kostja meneluskulud (nõustaja kulud) summas 49 914.- (nelikümmend üheksa tuhat üheksasada neliteist) krooni. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Määrusele võib esitada 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele ning määruse jõustumisel riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtuliku menetluse käik: E S esindaja vandeadvokaat Küllike Namm on 07.11.2007.a. esitanud hagi AS Viru Elektrikaubandus vastu AS Viru Elektrikaubandus nõukogu 10.10.2007.a. otsuse tühisuse tunnustamise nõudes. Riigilõivu on 07.11.2007.a. tasutud 16 750.- krooni. 30.09.2008.a. esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumise kohta ning taotluse menetluse lõpetamiseks ning tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Avalduse kohaselt palutakse tsiviilasja
menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ning avaldatakse, et menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale teada. Hagist loobumise avaldus on edastatud kostjale 30.09.2008.a. Kostja on kohtule andnud kirjaliku vastuse 07.10.2008.a. Kostja vastuse kohaselt palutakse kohtul vastu võtta hageja hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Ühtlasi avaldatakse, et kostja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest ning TsMS § 432 sisust ning palutakse menetluse lõpetamine läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kostja kirjalikus vastuses on esitatud ka taotlus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. Hageja esindaja on kostja seisukohale vastuse andnud 04.11.2008.a. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus võtab vastu menetlusest loobumise avalduse ja leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 alusel. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse Tsiviilasjas esindas hagejat vandeadvokaat Küllike Namm kokkuleppel ning kostjat Toivo Süsi volikirja alusel. Lisaks osales menetluses kostja nõustajana Jüri Allikalt (Maksukonsultandi UÜ). Kostja on esitanud taotluse tema poolt menetluses kantud kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja menetluskuludeks on nõustajale makstud tasu summas 49 914 krooni (s.h käibemaks). Hageja soovib menetluskulude jätmist poolte endi kanda ning hagejale poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 8375 krooni. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 16 750 krooni (t.l. 20). Vaidlust ei ole selles osas, et hagejale tagastada pool tema poolt makstud riigilõivust, seega kuulub hagejale tagastamisele 8375 krooni TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on seisukohal, et menetluse alustamine oli tingitud kostja otsusest, millised vormiliselt rikkusid hageja varalisi õigusi. Kuna kohtumenetluse käigus selgus, et hageja poolt vaidlustatud otsus ei kahjusta hageja kui aktsionäri varalisi huve, sest vaidlustatud nõukogu otsuse alusel ei ole teinud ega tee kostja Toivo Süsi`le väljamakseid, mille kohta on kostja andnud 04.08.2008.a. kinnituse (t.l. 82), siis on hageja nõue kohtumenetluse käigus rahuldatud, seega on põhjendatud hageja poolt taotletud menetluskulude jaotus. Kostja leiab, et hageja poolt viidatud ja esitatud kinnitust ei saa käsitleda kostja poolt hagi omaksvõtuna. Veel enam, kostja seaduslik esindaja ei ole eelpool kinnituses märkinud, et vaidlustatud otsus ei kahjusta hageja kui aktsionäri varalisi huve. Kostja ei ole ühegi kinnituse ega
menetlustoiminguga võtnud hageja hagi ega selles olevat asjaolu omaks. Kostja ei ole ka vaidlustatud nõukogu otsust tühistanud ega muutnud. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab, et kostja poolt kantud menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista, kuna kostja oma käitumisega ei andnud põhjust hagi esitamiseks ning hageja hagist loobumist ei saa põhjendada sellega, et kostja on oma nõude pärast hagi esitamist täitnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja on esitanud taotluse hagejalt välja mõista kostja poolt tsiviilasjas nr 2-07-46706 kantud nõustaja kulud summas 49 914 krooni vastavalt menetluskulude nimekirjale (t.l. 89). Hageja esindaja ei nõustu kostja menetluskulude suurusega ning leiab, et kostja poolt väidetavalt kantud menetluskulu ei vasta asja keerukusele ning sellises summas õigusabikulude tegemine ei ole põhjendatud. Hageja viitab sellele, et Maksukonsultandi OÜ arve-saateleht nr 11 kajastab, et nõustaja tutvus hagiga ja koostas vastuse kulutades selleks aega 13,5 tundi. Samas on kostja vastusele alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja mitte lepinguline esindaja. Kostja seisukoha hagist loobumise osas on allkirjastanud kostja lepingulise esindajana Toivo Süsi (esindusõigust tõendavat dokumenti ei ole esitatud), kes hagejale teadaolevalt ei ole Maksukonsultandi OÜ töötaja. Hageja leiab, et Maksukonsultandi OÜ-l ei olnud õigust kostjale arveid nr 11 ja 76 esitada. Hageja nõustub, et kostja nõustaja osales kohtuistungil 15.04.2008.a., kuid nimetatud istung kestis 15 minutit ning sisulist arutelu istungil ei toimunud. Kohtuistungil osalemise tasu ei ole arvel nr 76 kajastatud. Seega ei vasta kostja menetluskulude arvestus tegelikkusele. Samuti märgib hageja, et käsoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist ülemäära keeruka vaidlusega ning kostjal oli kohustus koostada ainult kaks menetlusdokumenti ning seetõttu ei ole kostja poolt sellises mahus kulutuste tegemine õigusabile ka põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud maakohtus õigusabikulusid kokku 49 914 krooni. Esitatud on menetluskulude nimekiri koos selle aluseks olevate arvetega (t.l. 90-91) ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (t.l.105-106). Maksukonsultandi OÜ arve-saatelehest nr 11 nähtuvalt on nõustajal kulunud tsiviilasjas hagimaterjalidega tutvumisele, analüüsile ja kostja positsiooni kujundamisele aega 2,5 h ning kostja vastuse koostamisele 11 h. Tunnihind mõlema toimingu tegemisel on 1800 krooni ning toimingu tegemise kulu on vastavalt 4500 krooni ning 19800 krooni, kokku 24300 krooni, millele lisandub käibemaks 4374 krooni, summa tasumiseks on 28674 krooni. Hageja vaidles sellele arvele vastu kuna kostja vastuse on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja mitte lepinguline esindaja. Kohus leiab, et selle alusel arvet vaidlustada ei ole võimalik, kuna arvest nähtub, et sellised toimingud nõustaja tegi ja vastav aeg tal selleks ka kulus, kuid see ei tähenda, et kui kostja vastusele kirjutas alla kostja seaduslik esindaja, siis ei teinudki arves nimetatud toiminguid nõustaja (nõustaja ei ole ise õigustatud enda nimelt kohtule dokumente esitama). Seega leiab kohus, et arve-saateleht nr 11 on arvestatav ning tulenevalt sellest kui täpne ning asjakohane oli kostja vastus, siis on põhjendatud ka arves esitatud toimingute ajaline arvestus ning sellest tulenevalt ka summaline kulu. Maksukonsultandi UÜ arve-saatelehest nr 76 nähtub, et nõustaja teenusteks tsiviilasjas olid: kostja nõustamine kohtuasjas ja võimaliku kompromissi leidmine ning läbirääkimiste läbiviimine (kulutatud aeg 4 tundi tunnihinnaga 1800 krooni, kokku summaliselt 7200 krooni), tutvumine hageja avaldusega hagist loobumiseks, analüüs ja kostja nõustamine seoses hagist loobumisega (3 tundi summas 5400 krooni), kostja seisukoha koostamine kohtule seoses hagist loobumisega (3 tundi summas 5400 krooni). Kokku kulutatud aeg 10 tundi summas 18000 krooni, millele lisandub käibemaks ning summa tasumiseks 21 240 krooni. Hageja leiab, et kuna kostja seisukoha hageja hagist loobumiseks on
allkirjastanud kostja lepinguline esindaja, kes ei ole arvete esitaja töötajaks, siis ei olnud Maksukonsultant OÜ-l õigust kostjale arveid nr 11 ja 76 esitada. Kohus selgitab, et kostja lepinguline esindaja ei olegi kostjale arveid esitanud, seda on teinud Maksukonsultandi OÜ (ümberkujundatud UÜks). Kostja lepinguline esindus on antud Toivo Süsi`le kostja seadusliku esindaja poolt volikirja alusel (t.l 75), nimetatud volitus on kohtule esitatud enne kohtuistungit. Seega on kostja seisukohale hageja hagist loobumise osas õigustatud alla kirjutama ka T.Süsi kui kostja lepinguline esindaja, kuid mis ei tähenda seda, et arves nr 76 kajastatud toiminguid ei ole teinud nõustaja. Hageja vastuväide selle kohta, et arves nr 76 ei kajastu nõustaja osalemist kohtuistungil, millest tulenevalt ei vasta kostja menetluskulud tegelikkusele, ei anna alust arve nr 76 mittearvestamiseks. Seega leiab kohus, et arve-saateleht nr 76 on arvestatav ning selles kajastatud ajalises mahus ning maksmisele kuuluvas summas ka põhjendatud. TsMS § 228 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Seega on kostja menetluskuludena põhjendatud käsitleda kõiki kulusid, mida kostja on nõustajale teinud käesoleva tsiviilasja menetluses tsiviilasjaga seonduvalt. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt menetluskulusid tõendavad pooled menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentide esitamisega kohtule. Käesoleval juhul on kostja sellekohased dokumendid (arved ja arvete tasumist tõendavad maksekorraldused) ka kohtule esitanud, mida kohus on eelpool analüüsinud. Arvetest nähtub selgesti, milles seisnesid nõustaja teenused kostjale ning, et need nõustaja teenused on kõik seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus asub seisukohale, et arvetes (nr 11 ja 76) näidatud toimingud on tsiviilasjas olnud vajalikud ning selleks kulunud aeg arvestades asjaolu, et tegemist ei ole advokaadiga vaid üksnes õigusteadmistega muu isikuga (nõustaja), on põhjendatud ning sellest tulenevalt ka väljamaksmisele kuuluv summa on põhjendatud. Kohus lisab ka seda, et TsMS § 175 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” alusel ei ületa kostja poolt taotletud kulud määruses esitatud piirmäärasid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt esitatud taotlus tema poolt kantud menetluskulude (õigusabikulud nõustajale) väljamõistmiseks hagejalt on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; § 173 lg 1 ja 3; 1741 lg 1; 150 lg 2 p 2; 661 sätteist. Kohtunik:
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent
Maido Roots
Lea Herne
12. mai 2009 Tartu Ringkonnakohtu r e s o l u t s i o o n: Määruskaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 20. novembri 2008 määrus osas, milles mõisteti hagejalt välja kostja menetluskulud (nõustaja kulud) summas 49 914 krooni ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta AS Viru Elektrikaubandus taotlus nõustaja kulude 49 914 krooni väljamõistmiseks E S rahuldamata.
Kohtumäärus jõustus 26. juunil 2009. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.