Asjaõigus › Omandiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja lõpetada Xxxasuva korteriomandi (registriosa nr xxx) kaasomand ja anda nimetatud korteriomand hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostjale välja tema osa kaasomandist rahas summas 250 000.00 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks isiklikult allkirja vastu üleandmisega, mis on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud TsMS § 422 mõttes. Kohtuotsuse põhjendus Vastavalt TsMS §-le 410 ja § 413 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mittetulemise mõjuvast põhjusest ei teatanud ega põhistanud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

/allkiri/ Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.