lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-33632/22

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-33632/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. aprill 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-33632

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX, sündinud XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Tõnu X , e-post [email protected] Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17. aprillil 2014, millel osales hageja lepinguline esindaja Tõnu Metsäär

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Tuvastada kostja XXX (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXX (Tallinnas aadressil XXX asuv korteriomand) kostja või tema õiguseellase kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja XXX(sündinud XXX) kandmiseks kinnistusraamatusse ainuomanikuna; kohustada kostjat eelnevas nimetatud nõusolekut andma ja asendada see käesoleva kohtuotsusega. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda, välja arvatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu täis- ja soodusmäära vahe, mis jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-13-33632 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates. Hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX(hageja) esitas 16. juulil 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse XXX (kostja) vastu nõudega tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXX (Tallinnas aadressil XXX asuv korteriomand, edaspidi „korteriomand”) kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse ainuomanikuna.
2.Kohus võttis hagiavalduse 5. augusti 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
10.oktoobril 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 21. oktoobril 2013 arvamuse kostja vastuse kohta. Kohus selgitas 5. veebruari 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Kostja esitas seejärel 27. veebruaril 2014 täiendava vastuse ja koos sellega ka täiendavaid tõendeid
3.Kohus kuulas hageja ära 17. aprilli 2014 kohtuistungil. Samal istungil jättis kohus rahuldamata kostja taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4.Hageja nõuab kostja nõusoleku asendamist kohtulahendiga korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud kande muutmiseks. Hageja põhiväited on järgmised: − korteriomand on poolte kaasomandis, kusjuures kostja on saanud kaasomanikuks senise kaasomaniku XXX(edaspidi „endine kaasomanik”) pärijana; − 17. veebruaril 2009 jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-07-33069, millega poolte kaasomand korteriomandi suhtes lõpetati ja korteriomand anti kohtu otsusega hageja ainuomandisse (edaspidi „kaasomandi lõpetamise kohtuotsus”); − eelviidatud otsuse alusel ei saanud teha kinnistusraamatu kannet, sest puudus kostja kui puudutatud isiku vastav nõusolek; − kostja ei ilmunud notari juurde vajaliku nõusoleku andmiseks.
5.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

2 (4)

2-13-33632 Kostja vastuväited

6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − kostja sai kaasomandi lõpetamise kohtuotsusest teada alles 26. septembril 2013; − kostja ei ole keeldunud nõusoleku andmisest, aga ta ei ole saanud teadet notarilt ja hageja esindajate paljusus on tekitanud segadust; − hageja on kasutanud korteriomandi reaalosaks olevat korterit ja selle sisustust üüritulu saamiseks ilma kostjaga kokku leppimata.
7.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − kinnistusraamatusse on korteriomandi kaasomanikena kantud hageja ja endine kaasomanik, vastavalt 3⁄4 ja 1⁄4 suuruses mõttelises osas (tlk 6); − kostja on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse endise kaasomaniku järgi pärimiseks (tlk 11–12); − kaasomandi lõpetamise kohtuotsusega lõpetati poolte kaasomand korteriomandile ja otsus on jõustunud (tlk 7–8); − ilma kostja nõusolekuta ei ole kinnistusraamatus kaasomandi lõpetamise otsusele vastava kande tegemine võimalik (tlk 9–10); − kostja ei ole ilmunud notari juurde nõusoleku andmiseks (tlk 13–15).
10.Hageja nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja väidab, et kostja kohustus hagiga nõutava tahteavalduse andmiseks tuleneb varasemast jõustunud kohtuotsusest – sellele väitele ei ole kostja vastu vaielnud. Viidatud otsusega lõpetati poolte kaasomand. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29. septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Vastav kohtulahend asendab üldjuhul tahteavaldust, mida kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda (Riigikohtu 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas lõik). Eelnevast tuleneb, et kostjal tuleb hageja nõudele vastuvaidlemiseks tuua esile ja vaidluse korral tõendada asjaolud, mille alusel kohus saaks tuvastada kaasomandi lõpetamisega kaasneva tahteavalduse tegemise kohustuse puudumise. Vaatamata kohtu ettepanekule vastavad asjaolude esile tuua, kostja seda ei teinud.
11.Kostja hilisem teadasaamine kaasomandi lõpetamise kohtuotsusest ega ka korteriomandi reaalosaks oleva korteri väidetav väljaüürimine hageja poolt ei ole sellised asjaolud, mis takistaksid juba otsustatud kaasomandi lõpetamise osaks oleva kostja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamist ja selle kohtulahendiga asendamist. Samuti ei sõltu käesolevas asjas tehtav otsus sisuliselt sellest, kas hageja pakkus kostjale võimalust anda nõusolek vabatahtlikult notari juures. Samas on kostja ka käesolevas kohtuasjas hagile vastu vaielnud, millest võib järeldada, et kostja vabatahtlikult nõusolekut ei andnud. Hageja esindajate paljusus ja sellest tekkida võiv segadus ei takista hagi rahuldamist. Kuna kohus on 3 (4)

2-13-33632 kaasomandi lõpetamise kohtuotsusega lõpetanud poolte kaasomandi, siis ei kontrolli kohus käesolevas asjas sisuliselt, kas kostja on saanud endise kaasomaniku õigusjärglaseks. Harju Maakohtu kinnistusosakonna 30. aprilli 2009. aasta määrusest nähtub, et koos kostja nõusolekuga tuleb kinnistusraamatu kande tegemiseks esitada kostja pärimisõigust tõendavad dokumendid (tlk 10). Hageja ei ole taotlenud pärimissuhte tuvastamist käesolevas asjas. Esitatud nõudes saab kohus eelneva põhjal hagi rahuldada. Kuna kohtule esitatud kinnistusraamatu kandes on kaasomanikuna märgitud jätkuvalt senine omanik, siis sõnastab kohus otsuse resolutsiooni sel viisil, et see hõlmab nii senise omaniku kui ka kostja tehtud omanikukande kustutamist. Vastasel juhul võiks otsuse täidetavus sõltuda sellest, kas senise omaniku pärimismenetluse tulemusel tehakse (või on tehtud) kinnistusraamatusse kanne kostja kohta, mis võiks raskendada otsuse täitmist.

12.Tsiviilasja hind on TsMS § 125 ja § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
13.Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagi esitamise ajal kehtinud täismäära järgi 300 eurot, vastav soodusmäär oli 250 eurot. Riigikohus tunnistas 10. detsembri 2013. aasta otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-13 RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 20). Seega on hagejal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja