Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja 18.november Rohuaia 8 koht
2008.a.,
Rakvere
Kohtumaja,
Rakvere
Tsiviilasja number
2-08-57153
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu hagi V M ja K S ’i vastu 3 300 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu, reg.kood xxxx, asukoht Tallinna 30, esindajad Rakvere 44311, Lääne-Virumaa. Kostjad: V M , isikukood xxxx, elukoht xxxx K S , isikukood xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses
18.11.2008.a.
Resolutsioon:
Rahuldada Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu hagi V M ja K S ’i vastu 3 300 krooni nõudes osaliselt V M vastu. vastu. Välja mõista V M ’lt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi kasuks ja võlgnevuse katteks 1 650 (üks tuhat kuussada kuussada viiskümmend viiskümmend) kümmend) krooni. Jätta hagi rahuldamata K S ’i vastu. Jätta kõik menetluskulud kostjate kostjate kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. täitmisele. Kohtuotsuse peale on õigus õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 26.04.2006.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-06-4107 mõisteti kostjad süüdi kuriteo toimepanemises. Kuriteo tagajärjel suri V L . N L esitas Virumaa Pensioniametile hüvitise taotluse lähtuvalt ohvriabi
seadusest (edaspidi OAS). Virumaa Pensioniameti direktori 10.01.2006.a. otsusega nr. 1 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju summas 3 300 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lg. 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Volitused on antud pensioniameti direktorile. Hageja palub riigile regressi korras tagastatava hüvitise kostjatelt välja mõista summas 3 300 krooni ja summa üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul viitenumbriga 1200003194. Hagi on esitatud OAS § 31 lg. 1 alusel. Kohus 22.09.2008.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali kostjate elukoha järgi ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja V M kohtule 13.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega, peab võimalikuks asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kostja K S kohtule 14.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et on 06.10.2008.a. tasunud 1 650 krooni ja palub tema suhtes nõue lõpetada. Kohus saatis kostjate vastused hagejale arvamuse esitamiseks. 31.10.2008.a. kohtule saabunud arvamuses hageja teatab, et kostja K S on 06.10.2008.a. tasunud 1 650 krooni ja hageja loobub hagist tema vastu. Kostja V M käis Virumaa Pensioniametis ning avaldas soovi maksta 1 650 krooni, kuid pole seda summat siiski tasunud. Hageja palub V M ’lt hüvitis summas 1 650 krooni välja mõista. Kohus 04.11.2008.a. saatis hageja arvamuse kostjale teadmiseks ja palus summa tasuda 10-ne päeva jooksul. Kostja teatas, et on nõus 1 650 krooni tasumisega, kuid ei jõua seda teha antud 10-ne päeva jooksul. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostjad mõlemad on hagi õigeks võtnud sellega, et kostja K.S on osaliselt nõude hüvitanud ja kostja V.M on hagiga nõustumisest teatanud kirjalikult nii terve summa kui ka poole sellest osas. Järelikult tuleb hagi rahuldada osaliselt ja ühe kostja suhtes. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti
Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas OAS § 31 sätteid ning juhindus TsMS § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 23. detsembril 2008.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.