Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja P M Kostja: K R (isikukood xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K R vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista K Rlt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 70 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja K R kanda.
4.Mõista kostjalt K Rlt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) tuleb kostjal K Rl tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 14.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Rlt 70 euro saamiseks. Kohus tegi 17.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.12.2021. Võlgnik K R esitas 23.12.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 05.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 01.02.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 70 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.03.2022 ning kohustas kostjat esitama vastuse 14 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 315 lg 7 alusel. Kostja aadressil on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kostjaga ühes eluruumis elavale isikule 15.12.2022, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 315 lg 7 kohaselt võib menetlusdokumendi ätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist, so 29.12.2022. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 312 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 160 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
7.TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19136682 p 12.2). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses.
8.Kohus leiab, et asja vähest keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 60 eurot käibemaksuta. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Tegemist on hageja igapäevatööd puudutava nö tüüphagiga ja kohtu hinnangul ei oleks 60 eurot ületav tunnitasu põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär võiks olla eeldatavalt kõrgem. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud hageja õigusabi ajakuluks (sh hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine) lugeda 2 tundi. Seega hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses 120 eurot (2 x 60). Hageja on märkinud menetluskulud koos käibemaksuga, samas ei ole hageja esitanud kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega mõistab kohus välja menetluskulud käibemaksuta.
9.Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 240 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
10.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.