Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
18. november 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-08-22950
Tsiviilasi
OÜMR hagi OÜKvastu 8104,20 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ MR (registrikood XXX, asukoht XX)
esindajad
hageja seaduslik esindaja Jaak R hageja lepinguline esindaja Monica Meristo kostja OÜK(registrikood XXX asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Aivar M
Istungi toimumise aeg
07.11.2008.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja Jaak R
ja lepinguline esindaja
Monica Meristo, kostja seaduslik esindaja Aivar M . Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem.
Hageja esitas 09.06.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhivõla 4052,10 krooni ja viivise 4052,10 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.06.2008.a maksettepaneku, millele kostja esitas 21.07.2008.a vastuväite. 22.07.2008.a andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.08.2008.a esitas hageja nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kaupa kostjale kuulunud kauplusesse Tabasalu Ehituskaup. Kostja on jätnud tasumata kaks arvet kogusummas 4052,10 krooni. Sama palju võlgneb kostja ka viivist. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Kostja on tahtlikult rikkunud tasumise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 4052,10 krooni ja viivised 4052,10 krooni, kokku 8104,20 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on aegunud. Ebaõige on hageja väide, et ta on korduvalt esitanud kostjale nõudeid võla tasumise kohta. Hageja võttis kostjaga esimest korda ühendust alles 2007.a lõpus, kuid ka siis ei saatnud hageja vastavalt kostja palvele kostjale arveid elektronpostiga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teadlikult tegutsenud selle nimel, et hagejal jääksid lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad saamata. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et hageja on tarninud kostjale kaupu. Kaupade eest on hageja esitanud kostjale 06.04.2004.a arve summas 3904,60 krooni ja 18.05.2004.a arve summas 147,50 krooni, kokku 4052,10 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole arveid tasunud. Lisaks nõuab hageja arvete tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist 4052,10 krooni. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta kauba eest tasumata. Seega ei ole TsÜS § 146 lg 4 käesoleval juhul kohaldatav. Eeltoodust tulenevalt kuulub rakendamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 2004.a lõppemisest. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 09.06.2008.a, siis esitati nõue peale aegumistähtaja möödumist. Vastavalt TsÜS § 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud nii põhinõue kui kõrvalnõue. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist
võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.