2-08-50480
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2008.a. Haapsalu
Tsiviilasja number
2-08-50480
Tsiviilasi
Elamu XXX korteriomanike hagi A DD vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Elamu XXX korteriomanike nimel Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288, Lihula mnt 3, Haapsalu); esindaja vandeadvokaat Ruth Sild (OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild, Posti 41a, Haapsalu 90507),
esindajad
kostja A DD ( ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-08-50480
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
22.07.2008.a. esitas Elamu XXX korteriomanike nimel Haapsalu Linnamajanduse AS maakohtule hagi A DD vastu eluruumi majandamiskulud võlgnevuse 43 968.90 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korteriomand, mis asub Haapsalus XXX-31, mille kohta on tehtud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonnas registriosa nr 1257632, mis moodustab 665/30435 mõttelist osa maatükist Haapsalus Kuuse tn 26. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 ning § 21 lg 1 p 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Haapsalu Linnamajanduse AS täidab elamu XXX valitseja ülesandeid vastavalt elamu XXX korteriomanike 23.01.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Elamu XXX kodukorra p. 4.4 järgi nõutakse majanduskulude võlad, mis ületavad 4500 krooni sisse kohtu kaudu. Kostja on maksnud talle kuuluva korteriomandi majandamiskulusid ebaregulaarselt, mistõttu tema korteri majandamiskulude võlg moodustas 22.07.2008.a. seisuga 43 968.90 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KOS § 13 lg 1 ja 2 ning 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 palub hageja:
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 17-20/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 30.07.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 17-19/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks tema emale (Ljudmila DD) 15.08.2008.a. /t.l. 20/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Menetluskulud
2-08-50480 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 2500 krooni ja õigusabitasu 3000 krooni /tl 4-6, 24-26/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 3000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2500 krooni ja õigusabikulud 3000 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.