Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

17.12.2003.a. Tallinnas Tammsaare tee 113 juures, milles sai kannatada JL kuuluv sõiduk. Kostja poolt oli liiklusõnnetuse hetkel tasumata kindlustusmakse perioodi eest, mil toimus liiklusõnnetus. Hageja on kannatanule kahju hüvitanud 18 655 krooni ulatuses, lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käsitluskulud summas 1320 krooni. 12.05.2004.a. toimus Tallinnas Punane tänav 16 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada H AS kuuluv sõiduk. Põhja Politseipreektuuri otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2314,04,014330 põhjustas liiklusõnnetuse VŠ, kes juhtis kostjale kuuluvat sõidukit olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Hageja on kannatanule kahju hüvitanud 44 683 krooni ulatuses, lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käsitluskulud summas 1320 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 65 978 krooni ja 29.07.2008.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 24 971.83 ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 30.07.2008.a. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus saatis kostajale hagimaterjalid vastavalt TsMS §394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale hagiavalduse ja selle lisad TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks (emale) 17.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud aktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p-d 2,4,6 mille alusel on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres, kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ning kindlustusandjal ja kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 lg nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustust tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhireinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on seadusega sätestatud juhul kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlanõue summas 65 978 krooni ning 29.07.2008.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 24 971.83 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 30.07.2008.a. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks on kokku 31 035 krooni, millest 3750 krooni moodustab riigilõiv ja 27 285 krooni õigusabikulud.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.