2-08-50406
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2008.a. Haapsalu
Tsiviilasja number
2-08-50406
Tsiviilasi
Elamu Vahtra põik 4 korteriomanike (Valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS) hagi M E vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elamu Vahtra põik 4 korteriomanike nimel Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288, Lihula mnt 3, Haapsalu); esindaja vandeadvokaat Ruth Sild (OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild, Posti 41a, Haapsalu 90507), kostja M E
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-08-50406
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
22.07.2008.a. esitas Elamu Vahtra põik 4 korteriomanike nimel Haapsalu Linnamajanduse AS maakohtule hagi M E vastu eluruumi majandamiskulud võlgnevuse 37 282.88 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korteriomand, mis asub Haapsalus Vahtra põik 4-X, mille kohta on tehtud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonnas registriosa nr , mis moodustab 488/10401 mõttelist osa maatükist Haapsalus Vahtra põik 4. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 ning § 21 lg 1 p 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Haapsalu Linnamajanduse AS täidab elamu Vahtra põik 4 valitseja ülesandeid vastavalt elamu Vahtra põik 4 korteriomanike 01.02.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Elamu Vahtra põik 4 kodukorra p. 4.4 järgi nõutakse majanduskulude võlad, mis ületavad 2500 krooni sisse kohtu kaudu. Kostja on maksnud talle kuuluva korteriomandi majandamiskulusid ebaregulaarselt, mistõttu tema korteri majandamiskulude võlg moodustas 22.07.2008.a. seisuga 37 282.88 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KOS § 13 lg 1 ja 2 ning 21 lg 1 p 4 ja lg 2 p 5 palub hageja:
Kostja hagile vastu ei vaidle. Oma kirjalikus vastuses kohtule teatas ta, et müüb ära oma korteri, et võlast lahti saada. /t.l. 30-31/.
Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg. 1 ja 2 ning § 21 lg. 1 p. 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Haapsalu Linnamajanduse AS täidab elamu Vahtra põik 4 valitseja ülesandeid vastavalt elamu korteriomanike 01.02.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Elamu Vahtra põik 4 kodukorra p. 4.4 järgi nõutakse majanduskulude võlad, mis ületavad 2500 krooni, sisse kohtu kaudu. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg 37 282.88 krooni. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud.
2-08-50406 Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 2250 krooni ja õigusabitasu 3000 krooni /tl 4, 5, 34-38/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 3000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 2250 krooni ja õigusabikulud 3000 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.