Tsiviilasi 2-08-55486
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-55486
Tsiviilasi
V. P. hagi L. Z. vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja üürivõla 9600 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Kostja: L. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx ) Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Välja nõuda L. Z. valdusest V. P. valdusse xxxxx linnas, xxxxxxx-xxx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx. Kohustada L. Z. vabastama korteriomand hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral L. Z. välja tõsta koos temaga elavate isikutega korteriomandist xxxxxxx-xx, xxxxx linnas ilma teist eluruumi vastu andmata. Välja mõista L. Z. V. P. kasuks üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevus summas üheksa tuhat kuussada (9 600) krooni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud
kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 17.11.2007.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Valga linnas xxxxxxx-xxx korteriomand (registriosa number xxxxxx). 21.02.2007.a. sõlmitud üürilepingu alusel sai kostja L. Z. nimetatud korteriomandi oma kasutusse kuni 31.12.2007.a. Üürilepingu p. 7.1, 7.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuuliselt üüri 1 200 krooni ning maksma kõik kommunaalmaksed. Lepingu p. 1.4 kohaselt leppisid pooled kokku et, üürileping ei pikene tähtaja möödumisel automaatselt, vaid lepingut pikendatakse lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega /tl.11/. Üürilepingu tähtaja lõppedes hageja lepingut pikendada ei soovinud. Samas keeldus kostja eluruumi vabastamast. Kostja ei ole lepingu lõppemisest 01.01.2008.a. kuni 26.08.2008a. tasunud üürimakseid ega kommunaalteenuste eest, mistõttu võlgneb hagejale 8 kuu üürimaksed 7 200 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevus 2 000 krooni. Kostjale saadeti ülesütlemisteade 05.07.2008.a. ning paluti korteriomand vabastada. Kostja kasutab korteriomandit ilma seadusliku aluseta, kuna üürileping on kostjaga üles öeldud ning tal puuduvad seaduslikud alused korteri kasutamiseks. Hageja palub AÕS § 80 alusel välja nõuda kostja valdusest korteriomand xxxxx linnas, xxxxxxx-xxx kohustada kostjat sealt lahkuma ja korteriomandi vabastamise kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja koos temaga elavate isikutega korteriomandist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Menetluse käik 26.08.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.23-25/. Kostjatele on hagiavaldus edastatud 05.09.2008.a. /tl. 26/. Kuni käesoleva ajani
kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu viitab kohus otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja esindaja ja L. Z. vahel oli sõlmitud tähtajaline üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi xxxxxx, xxxxxxx-xxx. 11-12 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 7.1, 7.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuuliselt üüri 1 200 krooni ning maksma kõik kommunaalmaksed. Lepingu p. 1.4 kohaselt, üürileping ei pikene tähtaja möödumisel automaatselt, vaid lepingut pikendatakse lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega. Asja materjalidega on tõendatud, et kuna kostja peale üürilepingu lõppemist korterit ei vabastanud ja kasutas korteriomandit edasi. Kostja ei ole lepingu lõppemisest 01.01.2008.a. kuni 26.08.2008a. tasunud üürimakseid ega kommunaalteenuste eest, mistõttu võlgneb hagejale 8 kuu üürimaksed 7 200 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevus 2 000 krooni. . 26.08.2008. a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk ( tl 5) tõendavad, et V. P. kuulub korteriomand xxxxx linnas, xxxxxxx-xx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxx. Korteriomand on käesoleval ajal kostja valduses. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik.
Kostja valdab hagejale kuuluvat korterit ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjaga 05.07.2008.a. (tl. 19) üles öeldud ning kostjal puuduvad õiguslikud alused korteri kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue korter kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat korter vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja sealt välja tõsta. Hageja on nõudnud 05.07.2008.a. et kostjad vabastaks korteriomandi. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjale otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Seega, kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus korteri kasutamiseks, kuulub korteriomand kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 8 kuu üürimaksed 7 200 krooni ja kommunaalmaksete võlgnevus 2 000 krooni.
Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
A.Pellja Kohtunik 17.11.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.