Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuu avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

MENETLUSE KÄIK

Kohtu menetluses on OÜ P G hagi A IAS-i vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks ja A IAS-i vastuhagi OÜ P G vastu 4 367 529,00 krooni tagasinõudmiseks. 04.01.2007.a kohtule A IAS-i poolt esitatud vastuhagiavalduse kohaselt sõlmisid A IAS ja OÜ P G 31.03.2005.a vahendusteenuste osutamise ja ettemaksu tasumise kokkuleppe. Pooltevahelise kokkuleppe eesmärgiks oli vastavalt kokkuleppe punktile 1.1 OÜ P G poolsed toimingud, et A HCE OÜ ja HC F OY vahel sõlmitaks hiljemalt 31.07.2005.a Tallinnas, aadressil xxx asuvatele kinnistutele rajatavale objektile rendileping. Nimetatud 31. märtsi 2005.a kokkuleppe punkti 2.2. kohaselt pidi OÜ P G poolsete kohustuste nõuetekohasel täitmisel ja kokkuleppes nimetatud edasilükkavate tingimuste saabumisel OÜ-le P G kui vahendajale makstama tasu maksimaalselt A HCE OÜ ja HC F OY vahel sõlmitava rendilepingu 1 kuu rendi ulatuses. A HCE OÜ ja HC F OY vahel sõlmiti 29. aprillil 2005.a. rendileping, mille ühe kuu rendi suuruseks oli kokku lepitud Eesti kroonidesse ümberarvutatult 5 748 265 krooni. Pooltevahelise 31. märtsi 2005.a. kokkuleppe punkti 2.2. kohaselt pidi OÜ-le P G kui vahendajale tasu maksmine toimuma kolmes etapis (edasilükkav tingimus), kusjuures 1/3 tasust tuli maksta rendilepingu sõlmimisel, 1/3 tasust objekti ehitustööde alustamisel ja 1/3 objekti üleandmisel rentnikule. Kaks viimatinimetatud tingimust pole saabunud ega saabugi (planeeritud objekti ehitustöid pole kunagi alustatud ning objekti, mille ehitamist pole alustatud, ei saa rentnikule üle anda; veelgi enam, rendileping on käesolevaks hetkeks lõpetatud), siis on selge, et OÜ-l P G puudus õigus saada tasu vähemalt 2/3 ulatuses A HCE OÜ ja HC F OY vahel kokkulepitud 1 kuu rendisummast. Kuna OÜ P G oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja rikkus olulisi lepingulisi kohustusi, siis 29. septembril 2006.a. hageja taganes pooltevahelisest 31. märtsi 2005.a. kokkuleppest, nõudes ühtlasi OÜ-lt P G seni makstud tasu tagastamist hiljemalt 30. novembriks 2006.a. Lepingust taganemisega on pooltevaheline kokkulepe (leping) lõppenud. Seega puudub OÜ-l P G õigus saada tasu ka 1/3 ulatuses. A HCE OÜ ja HC F OY vahel 29. aprillil 2005.a. kokkulepitud 1 kuu rendisummast. OÜ-l P G puudub igasugune õigus saada tasu pooltevahelise 31. märtsi 2005.a. kokkuleppe alusel ka seetõttu, et OÜ P G ei ole teinud pooltevahelise 31. märtsi 2005.a. kokkuleppe punktis 1.1. nimetatud vajalikke toiminguid rendilepingu sõlmimiseks; läbirääkimised rendilepingu sõlmimiseks toimusid HC F OY-ga poolte enda initsiatiivil ja juhtimisel, ilma kostja OÜ P G vahenduseta. 08. detsembril 2006.a. lõpetas A HCE OÜ lõplikult rendisuhted HC F OY-ga ja peab seoses sellega maksma HC F OY-le kompensatsiooni kokku 4 700 000 eurot ehk üle 72 000 000 krooni. OÜ-l P G puudub igasugune õigus saada tasu pooltevahelise 31. märtsi 2005.a. kokkuleppe alusel ka seetõttu, et OÜ P G on leppinud sama asja eest kokku kahekordse tasu

saamise, saades tasu nii OÜ-lt P G kui ka HC F OY-lt, kellega lepingu sõlmimist pidi OÜ P G hageja esindajana vahendama. Seega tegutses OÜ P G otseses huvide konflikti situatsioonis ega oma õigust saada hagejalt tasu. Hageja arvates oleks ilmselt ebamõistlik ja hea usu põhimõtte vastane, kui hageja peaks OÜle P G üldse midagi maksma nn vahendusteenuse eest olukorras, kus OÜ P G on oma kohustused rendilepingu sõlmimise vahendamisel täitmata (tegutsedes muuhulgas selges huvide konflikti olukorras); nn. vahendustegevusega pole saavutatud soovitud eesmärki; rendileping on lõpetatud ning A HCE OÜ on kandnud rendilepingu lõpetamise sanktsioonidena kokkuvõttes kahju vähemalt 4 700 000 eurot (e. üle 72 000 000 krooni). Samuti oleks asjas võimalik kohaldada ka pooltevahelise 31. märtsi 2005.a. kokkuleppe sõlmimise kehtivuse ajal kehtinud võlaõigusseaduse § 666, mille kohaselt "kui pooled on kokku leppinud ebamõistlikult suure maakleritasu, võib kohus seda käsundiandja taotlusel vähendada mõistliku suuruseni." Hageja arvates on 31. märtsi 2005.a. kokkuleppes kokku lepitud tasu ilmselt põhjendamatu ja ebamõistlikult suur. Hetkel hageja aga vastavat taotlust tasu vähendamiseks ei esita, kuna hageja arvates on käesolevas hagis esitatud argumente ja tõendeid arvestades selge, et OÜ-l P G puudub igasugune õigus ja alus hagejalt tasu saamiseks sõltumata kokkulepitud tasu suurusest. Vaatamata eeltoodule on hageja tasunud OÜ-le P G kokku ekslikult ja alusetult 4 367 529 krooni. OÜ P G on seni keeldunud talle alusetult makstud tasu tagastamisest, kuigi hageja on vastavaid nõudeid korduvalt esitanud. Seoses eeltooduga A IAS rahuldada vastuhagi ja mõista OÜ-lt P G välja 4 367 529,00 krooni. A IAS asjas kantud menetluskulud mõista välja OÜ-lt P G. OÜ-le P G on kohtukutse 06.10.2008.a toimunud kohtuistungile kätte toimetatud OÜ P G asukohas aadressil xxx Tallinn, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Hageja (vastuhagis kostja) OÜ P G 06.10.2008.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Vastuhagis kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja (vastuhagis hageja) taotles istungil hagi läbivaatamata jätmist ning vastuhagis tagaseljaotsuse tegemist. 06.10.2008.a määrusega jättis kohus OÜ P G hagi A IAS-i vastu läbi vaatamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et vastuhagi on vastuhagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud VÕS § 668 lg 1 sätestab, kui maakler on vastuolus maaklerilepinguga olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole kasuks, ei või ta käsundiandjalt nõuda ei maakleritasu maksmist ega kulude hüvitamist. VÕS § 1028 lg l kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 3 p 6 järgi võib võlasuhe tekkida muust seaduses tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et vastuhagi on õiguslikult põhjendatud ja OÜ-lt P G kuu A IAS-i kasuks väljamõistmisele 4 367 529,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuu tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna vastuhagi kuu rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ P G (vastuhagis kostja) kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist tagaseljaotsuses A IAS 06.10.2008.a toimunud kohtuistungil ei taotlenud, mistõttu esitab kohus käesolevas tagaseljaotsuses vaid menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.