Kostja õigeksvõtul põhinev
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Heino-Vello Pihlak 10. november 2008.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-65196
Tsiviilasi
Stockmann AS-i hagi V.J.’i vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Stockmann AS, registrikood 10005122, asukoht Maakri 25 Tallinn Hageja esindaja: Katrin Verma volikirja alusel, Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn 10143 Kostja: V J, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja peab tasuma hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 550 krooni ja õigusabi kulu 880.46 krooni
Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Osade kaupa tasumine, nagu seda kostja on esitanud, jääb täitemenetluse küsimuseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 18.06.2006 sõlminud kauba ja/või teenuste ostmise finantseerimise lepingu (krediiditarvelepingu), mille kohaselt hageja võimaldas kostjal osta kaupu või teenuseid Stockmanni kaubamajast ja Stockmanni koostööpartnerite ettevõtetest lepingus määratud korras ja tingimustel Krediidilimiidiks oli 3000 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kasutatud krediidi eest tasumata 7299.42 krooni. Asjaolu, et kostja jättis hagejale tähtajaks tasumata viimase poolt talle üle antud krediidi, annab tunnistust, et kostja on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt rikutud kohustuse täitmist, st 7299.42 krooni kasutatud krediidi tasumist. Hageja nõue tasumata krediidi saamiseks nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt lepingust tulenevat krediidi tasumise kohustust, annab tunnistust, et kostja on viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka siis kui lepingus viivise osas kokku lepitud ei ole. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Seisuga 16.07.2008 kuni 30.09.2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 162.05 krooni (7299,42 –st 0,03% x 74 =162,05). Hageja nõue viivise saamiseks on nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 880.46 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 550 krooni . Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks menetluskuluna 1430.46 krooni. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamtule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.