Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija ning võlgniku lepinguline esindaja esitasid 03.10.2008 avalduse aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 13.10.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks joogivee tootmine. Peamiselt müüdi kogu toodang võlgniku emaettevõttele OÜ EGteisele tütarettevõttele BT ASle. Võlgniku majandustegevus lõppes veebruaris 2008. Likvideerimismenetluse käigus on selgunud, et kokku on nõudeid, mille rahuldamist võlgniku enda võlausaldajad ja võlgnikule kuuluva vara arvelt hüpoteekidega tagatud nõudeid omavad ÜVja RR, nõuavad summas 4 542 227.19 krooni, kuid vara seevastu väärtuses 4 030 657.33 krooni.

2-08-64797 Seoses erinevate võlausaldajate poolt täitemenetluse algatamisega on tekkinud olukord, kus likvideerimismenetluses ei ole võimalik vara võõrandada, võlgniku nimel avatud pangakontol olevad vahendid on arestitud. Eelnimetatud põhjustel on võlgnik olukorras, kus tuleb seadusest tulenevalt esitada pankrotiavaldus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) on äriregistrisse kantud 21.10.1996. Võlgniku aktsiakapitali suurus on 650 000 krooni. Alates 01.01.2006 on kapitali ainuomanik OÜ EG. 07.05.2008 on ainuaktsionär vastuvõtnud likvideerimisotsuse ja algatanud AS GV likvideerimismenetluse ning määranud likvideerijaks JS. Äriühingu peamiseks tegevuseks on alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt lõppes võlgniku tegevus 2007.a talvel. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et äriühingu käibevara alla kuulub raha arveldusarvel aktsiaseltsis Swedbank 12.63 krooni ja AS SEB Pank 28 krooni. Võlgnikul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Varusid on 108 777.70 krooni ulatuses ning kahju hüvitamise nõudeid summas 2 785 809.41 krooni. Materiaalset ja immateriaalset vara on summas 1 950 000 krooni, nimelt kuulub äriühingule kinnistu 538802, asukohaga Loksa, Kaluri tee 3. Võlgniku kohustuste summa on kokku 4 906 102.62 krooni, s.h RRu pandiga tagatud nõue summas 222 538 krooni, ÜV’i pandiga tagatud nõue summas 1 422 838 krooni, võlad tarnijatele summas 626 536.90 krooni, võlad töötajatele summas 148 011 krooni, maksuvõlad summas 111 695 krooni, aruandvad isikud 4 288.80 krooni ning emaettevõte OÜ EG nõue summas 2 370 194.92 krooni. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ettevõtte raamatupidamises esines puudujääke ning raamatupidamist ei ole vastavalt nõuetele korraldatud alates 01.11.2007. Likvideerija on esitanud vaid bilansi ja kasumiaruande perioodi 01.01.200731.10.2007 kohta ja 2006. aasta bilansi. Seega ei ole ajutisel halduril piisavalt alusdokumente, mille põhjal teha analüüse ettevõtte eelneva majandustegevuse kohta. Ettevõte on kolme aasta jooksul teeninud majandustegevuse tulemusena kahjumit 1,8 miljonit krooni. Tööjõu osakaal kogu kuludest, tööjõukulu on 2005. a ja 2006. aastal suurem kui ettevõtte müügikäive ja 2007.a moodustab tööjõukulu ca pool ettevõtte müügikäibest. 2005.a ja 2006.a on ettevõtte kõik püsikulud olnud suuremad, kui kogu ettevõtte käive, seega ei olnud võimalik antud väikse käibe juures kasumit toota. Kuna võlgnik müüs oma toodangut vaid ühele ostjale BT AS-le, siis oli ettevõtte tegevus otseses sõltuvuses oma ostjast. 2007.a novembris saatis BT AS võlgnikule teate toodangu ostmise lõpetamise kohta, seega lõppes võlgniku majandustegevus, sest ühtegi teist toodangu ostjat neil ei olnud. Äriühingu netovara on olnud negatiivne alates 2006.a lõpust, põhjuseks see, et müügikäive ei olnud piisav majandustegevuses tekkivate kulude katmiseks. Võlgnikul on täitmata suurimad kohustused äriühinguga seotud isikutele summas 2 920 098.79 krooni, muud nõuded 890 531.70 krooni. Lähikondsete nõuete tagamine AS GV(likvideerimisel) varaga ei ole kooskõlas heade kommetega. Lähikondsed ÜVja RR andsid laene võlgniku emaettevõttele, kuid tagasid enda

2-08-64797 laenud võlgniku varaga. Taolise teoga kahjustati otseselt võlgniku majanduslikke huve, sest võlgnik ei saanud enda likviidsuse parandamiseks tagada enda varaga laenukapitali. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetus tingitud peamiselt alljärgnevatest teguritest: toodangut müüdi vaid ühele ostjale; püsikulud on liiga kõrged kasumi teenimiseks; ÜV’i ja RR’u seatud hüpoteek võlgniku kinnistule emaettevõtte kohustuste täitmiseks.

IV Kohtuistung 07.10.2008 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku lepinguline esindaja ning võlgniku seaduslik esindaja likvideerija pankrotiavalduse juurde ja palusid võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut.

Aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 03.10.2008 avalduse aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 2008.a veebruaris ning ettevõte on muutunud maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2-08-64797 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; põhivara nimekiri ja jääkväärtused; laenulepingud; eksperthinnang; vastused järelepärimistele krediidiasutustelt; Maksu- ja Tolliameti teatis; registriväljavõtted; võlgniku 2006.a majandusaasta aruanne, 2007.a bilanss ja kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetamata. Võlgnikul on vara kokku 1 950 000 krooni ja kohustusi kokku 4 906 102.62 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku varast jätkub vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab aktsiaseltsi juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad aktsionärid võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 222 kohaselt peab aktsiaseltsi aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 650 000 krooni. Seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud – 301 990 krooni (tl 132), seisuga 31.12.2007 on võlgniku omakapital olnud – 765 796 krooni (tl 142). Järelikult ei vastanud võlgniku omakapital alates 2006.a seaduse ja põhikirja nõuetele. Võlgniku aktsionärid ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 306 31 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku likvideerija seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juhtimisvead. Võlgnik ei suutnud kasumlikult oma ettevõtet käivitada ning ettevõtte nõukogu ei andnud juhatusele majandustegevuse seisukohast olulist informatsiooni aga võtnud vastu ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisi otsuseid ning ilmnesid erimeelsused juhtorganite tasandil. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetus tingitud peamiselt alljärgnevatest teguritest: toodangut müüdi vaid ühele ostjale; püsikulud on liiga kõrged kasumi teenimiseks; ÜV’i ja RR’u seatud hüpoteek võlgniku kinnistule emaettevõtte kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kuna ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et talle pole esitatud piisavalt alusdokumente, mille põhjal teha analüüse ettevõtte eelneva majandustegevuse kohta, siis tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjused välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Nimetatu väljaselgitamise teeb kohus ülesandeks pankrotihaldurile. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus selgitama välja vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused.

Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi GV(likvideerimisel) pankrotihalduriks.

2-08-64797

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.