Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Välja mõista Kaldi Plakkilt ja Aleksander Volmrelt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks riigilõiv 1048 krooni.

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p. 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, tagastamata krediidisumma 14832.75 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 27,14% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 3065.27 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 3065.27 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0604224/95kt on kokku lepitud intressi määras. Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist kahes osas, s.o õigeaegselt tasumata krediidisummalt enne lepingu ülesütlemist ja perioodi 19.06.2007 kuni 19.03.2008 eest 3840.28 krooni. Viivise määraks on intressimäär 27,14 % võlgnetavalt summalt aastas. Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 31.97 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (VÕS § 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2008 oli 4,0. Eelneva alusel on viivise nõue, mis on arvutatud enne lepingu ülesütlemist summas 31.97 krooni, kooskolas seadusega, kuid pärast lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist määras, mis ei ole kooskõlas ei lepingu ega seadusega, seetõttu rahuldab kohus hageja nõude viivise osas osaliselt ja seda kokku summas 1588.46 krooni. Perioodi eest 19.06.2007 kuni 13.03.2008 kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1556.49 krooni (18849,30 x 11% : 365 x 274 = 1556.49). Seega rahuldab hageja viivise nõude osaliselt summas 1588.46 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli

lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 14832.75 krooni, on hageja nõue 2966.55 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 27,14% tagastamata krediidisummalt aastas alates 20.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel seadusega kehtestaud määras (VÕS § 94) tasumata krediidisummalt aastas. Hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis tasumata intressilt 27,14 % tasumata intressi summalt kuni selle täieliku tasumiseni. Hageja selline nõue ei ole põhjendatud, kuna pooled on üldtingimuste punktis 6.2 kokku leppinud, et tasumata viiviselt ja intressil viivist ei arvestata. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 20.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (27,14%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 27,14% viivist tagastamata intressi summalt kuna nõue on vastuolus lepingu üldtingimuste punktiga 6.2. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja Aleksander Volmre on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja põhinõude millelt hageja tasus ka riigilõivu, seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud riigilõivu osas kostja kanda. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt (põhinõudelt) 1000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 24 lehel (kahes eksemplaris ) ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 48 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 1048 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1048 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.