Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3250 krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 48 krooni. Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Välja mõista solidaarselt Jüri Kapralilt ja Virko Tiitsult Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 3298 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni. Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja apellatsioonkaebust esitada ei saa. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hagejal on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostjad, vaatamata hoiatusele, jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjatele isiklikult allkirja vastu ja elukaaslasele. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Asjaolud ja kohtu seisukohad Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Jüri Kaprali (põhivõlgnik) vahel 11.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0603658/95kt, mille alusel on Jüri Kapral saanud 60 000 krooni krediiti intressimääraga 25% aastas. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 150499.20 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid hageja ja Virko Tiits 11.09.2006 käenduslepingu. Käendaja vastutus on käenduslepingu alusel 270499 krooni ning käenduse tähtajaks 01.10.2018. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud ning hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, tagastamata krediidisumma 57638.12 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 8797.87 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 8797.87 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0603658/95kt on kokku lepitud intressi määras. Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 25 % tähtaegselt tagastamata summalt. Perioodi eest 27.06.2007 kuni 05.09.2007 summalt 73085.74 krooni 25% 70 päeva eest summas 3504.11 krooni, perioodi 5.09.2007 kuni 5.10.2007 summalt 71335.74 krooni 25% 30 päeva eest summas 1465.80 krooni ja perioodi eest 5.10.2007 kuni 6.03.2008 summalt 67389.74 krooni 25% 153 päeva eest 7062.08 krooni, kokku viivis kogusummas 12048.74 krooni. Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 16.75 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (VÕS § 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2008 oli 4,0. Eelneva alusel on viivise nõue, mis on arvutatud enne lepingu ülesütlemist summas 16.75 krooni, kooskolas seadusega, kuid pärast lepingu ülesütlemist on hageja arvestanud viivist määras, mis ei ole kooskõlas ei lepingu ega seadusega, seetõttu rahuldab kohus hageja nõude viivise osas osaliselt ja seda kokku summas 5310.72 krooni. Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on 16.75krooni ning perioodi eest : 27.06.2007 – 5.09.2007 73085.74 x 11% : 365 x 70 = 1541.75 krooni; 5.09.2007 – 5.10.2007 71335.74 x 11% : 365 x 30 = 644.94 krooni; 5.10.2007 – 6.03.2008 67389.74 x 11% : 365 x 153 = 3107.28 krooni.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 59738.12 krooni, on hageja nõue 11947.62 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 25% tagastamata krediidisummalt aastas alates 06.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel seadusega kehtestaud määras (VÕS § 94) tasumata krediidisummalt aastas. Hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis tasumata intressilt 25 % tasumata intressi summalt kuni selle täieliku tasumiseni ei ole põhjendatud, kuna pooled on üldtingimuste punktis 6.2 kokku leppinud, et tasumata viiviselt ja intressil viivist ei arvestata. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 06.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (25%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25% viivist tagastamata intressi summalt kuna nõue on vastuolus lepingu üldtingimuste punktiga 6.2. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja Virko Tiits on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja põhinõude, millelt hageja tasus ka riigilõivu 3250 krooni, seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud riigilõivu osas kostja kanda. Hageja on menetluskuluna esitanud tasutud riigilõivu. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 24 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 48 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku 3298 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.