2-02-45/19 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Hagiavaldus A G ’i hagis E M ’i ja AS Lilto vastu kahju hüvitamise nõudes on saabunud Narva Linnakohtu menetlusse 19.02.2002.a. ja on kandnud numbreid 2-1290/02, 2-586/05. Hagiavalduse kohaselt kostja E.M , olles töötanud kostja AS-s Lilto, juhtis viimasele kuulunud sõiduautot Suzuki Vitara, reg.nr. 736 AHB, ja põhjustas sellega 19.10.1999.a. liiklusõnnetuse, mille tulemusena sai kahjustada hagejale kuulunud sõiduauto VAZ. Narva Linnakohtu 28.04.2000.a. otsusega mõisteti E.M süüdi KrK § 204 lg. 1 alusel. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena tekitati hagejale materiaalset kahju summas 26 353 krooni, mis on tõendatud OÜ Autoeksperdi grupp, ekspert E.T , otsusega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (edaspidi ELF) poolt on osa kahjusummast hagejale hüvitatud summas 13 250 krooni, kuid ülejäänud summa palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista summas 13 103 krooni. Hagi on esitatud KrK § 458 alusel. Hagiavaldus L G ’i hagis E M ’i ja AS Lilto ning Lilto Narva OÜ vastu kahju hüvitamises on Narva Linnakohtule saabunud 08.03.2002.a. ja kandnud ka numbrit 2-1348/02. Hagiavalduse kohaselt kostja E.M , olles töötanud firmas Lilto, juhtis viimasele kuulunud sõiduautot ja põhjustas sellega 19.10.1999.a. liiklusõnnetuse, mille tulemusena sai hageja tervisekahjustusi. 08.03.2000.a. määrati hagejale invaliidsus ja töövõimekaotus 80%. Hageja keskmine töötasu oli 3 286 krooni, määratud pension oli 800 krooni. 2000.a. märtsikuust kuni 01.01.2001.a. moodustas vahe kahju hüvisena 24 860 krooni. Alates 01.01.2001.a. kuni 21.12.2001.a. pension suurenes 991 kroonile, kahjuhüvis seega moodustas 27 540 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 52 400 krooni kahju katteks. Hagi on esitatud KrK § 463 alusel. 22.12.2003.a. on Narva Linnakohtule saabunud hageja L.G ’i hagiavaldus samas nõudes, kuid kostjatena on märgitud E M ja OÜ Lilto Narva, reg.kood xxxx, Kangelaste 2a, Narvas ning nõude aluseks VÕS §-d 1054 ja 1056. Hageja L.G ’i täiendava hagiavalduse kohaselt vähendab oma nõuet ja nõuab kahju hüvitamist 40 060 krooni ja 60 senti. Kohtu 18.05.2005.a. määrusega on kostja AS Lilto Narva taotlus rahuldatud ja kolmanda isikuna protsessi kaasatud kostja poolel MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond. Mõlemad tsiviilasjad on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 10.03.2008.a. määrusega võttis tsiviilasjad menetlusse Rakvere kohtumajas ning 20.05.2008.a. määrusega liitis tsiviilasjad ühte menetlusse nr. 2-02-45 all. II. Kostjate Kostjate kirjalik vastus. Kostja E M kohtule 03.11.2003.a. saabunud kirjalikus vastuses A G ’i hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et AS-le Lilto kuulunud sõiduautol oli avarii ajal kehtiv liikluskindlustus ja

isik, kes sai liiklusõnnetuses kannatada, võis kuue kuu jooksul pöörduda kahjunõudega kindlustusandja poole. Liiklusjuhtum on fikseeritud, kindlustaja on täitnud kõik oma kohustused ja kohtuotsus on saadetud teadmiseks kindlustusandjale. Kriminaalasjas peetud kohtuistungil hagejal ega teistel kannatanutel polnud nõudeid kostja vastu. Hageja esitatud eksperdi otsus ei oma tõenduslikku tähendust, kuna sellest ei nähtu seost hüvitamata kahju ja hagejale kindlustusfirma poolt hüvitatud summa vahel. Hageja sõiduauto turuhind hüvitati kindlustusfirma poolt ja see toimus vastavalt kehtestatud korrale, mitte hageja soovi järgi. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kahju oleks talle hüvitatud osaliselt, samuti tõendeid selle kohta, kas ta üldse pöördus kindlustusfirma poole. Seega on materiaalne kahju tõendamata ja põhjendamata. ELF kirjast nähtuvalt hüvitati hagejale seadusega sätestatud korras materiaalne kahju ja auto jäeti hagejale. Seega võis hageja seda taastada või müüa. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtule 29.05.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses kostja E M L G ’i hagi tervikuna ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja esitatud VEK 08.03.2000.a. ja 18.12.2000.a. tõendid ning meditsiiniline tõend 06.01.2000.a. on vastuolus hagiavalduses esitatud motiivide ja hageja viidatud Narva Linnakohtu 28.04.2000.a. otsusega, mille kohaselt kostjat süüdistatakse L.G ’ile raske kehavigastuse tekitamises, mis seisnes vasaku käe kodarluu murrus, ei muus. Hageja aga esitab tõendid oma nägemise halvenemise kohta, mis tegelikult algas ammu enne liiklusõnnetuse toimumist ning mille puhul on tegemist pikaajalise haigestumisega, mis ajaga progresseerub ega sõltu välistest mõjutustest. Hageja esitatud Puru Haigla 06.01.2000.a. tõend väljendab aga hageja subjektiivset arvamust oma tervise halvenemise kohta. Kriminaalasjas peetud kohtuistungil hageja mingeid muid tervisekahjustusi peale käeluu murru ei nimetanud ega ka kahju hüvitamise nõudeid kostja vastu ei esitanud. ASle Lilto kuulunud sõiduautol oli avarii ajal kehtiv Kasko kindlustus, mille poliisi kohaselt hüvitatakse kahju nii reisijatele kui ka kolmandatele isikutele. Isik, kes sai liiklusõnnetuses kannatada, võis kuue kuu jooksul pöörduda kahjunõudega kindlustusandja poole. Liiklusjuhtum on fikseeritud, kindlustaja on täitnud kõik oma kohustused ja kohtuotsus on saadetud teadmiseks kindlustusandjale. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta üldse pöördus kindlustusfirma poole. Esitatud VEK tõendid seost hageja haigestumise ja tekkinud trauma vahel ei kajasta. Hageja pole esitanud tööraamatut ega tõendeid selle kohta, millise aja eest ja millises summas ta on saanud sotsiaaltoetusi või kindlustushüvist. Kostja palub lisada asjas kriminaalasjas tehtud kohtuekspertiisi akt ja protokoll ning nõuda välja Puru Haiglalt hageja haiguslugu. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja jätta kohtukulud hageja kanda. Oma 16.03.2004.a. täiendavas vastuses kostja selgitab, et VÕS sätted kohaldamisele ei kuulu, kuna see seadus jõustus alles 01.07.2002.a. Kostja AS Lilto kohtule 20.10.2003.a. saabunud kirjalikus vastuses A.G ’i hagi ei tunnista, kuna 1) hagejale on 19.10.1999.a. toimunud liiklusavariiga tekkinud kahju juba hüvitatud summas 13 250 krooni, 2) hageja on püüdnud alusetult rikastuda ja esitada kahjunõuded nii ASA Kindlustusele kui ka ELF-le, väites viimasele, et pole ASA Kindlustusele avaldust esitanud. Hageja on esitanud OÜ Autoeksperdi Grupp eksperdi otsuse nr. 5-511, milles on märgitud sõiduki avariieelseks maksumuseks 26 000 krooni. Kuidas sellise tulemuseni jõuti, seda eksperdi otsusest ei nähtu. Viidatud summa on aga ebamõistlikult suur. ELF käsutuses on Ekspertiisi ja Konsultatsiooni OÜ eksperdi arvamus nr. A1090316, milles sõiduki avariieelseks väärtuseks on 15 000 krooni. Seega hagisumma arvestamise alused puuduvad ning summa on ekslik ja väär, 3) kuivõrd kostja juhitud sõiduauto Suzuki Vitara omanikuks oli AS Hansa Liising, siis on hagi esitatud valede kostjate vastu. Hagiavaldus tulnuks esitada ELF ja/või AS Hansa Liising vastu. Kostja OÜ Lilto Narva 23.02.2004.a. kohtule saabunud vastuses L G ’i hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda, kuna hagi on esitatud vale kostja

vastu. Hagiavalduse kohaselt polnud kostja sõiduauto Suzuki Vitara omanik, mistõttu ei saa kostja vastutada liiklusavarii tagajärgede eest. Kolmanda isiku kostja poolel ELF kohtule 20.06.2005.a. saabunud kirjaliku vastuse kohaselt kolmas isik kostja poolel hagi ei tunnista, kuna liikluskahju on hagejale hüvitatud ja uusi nõudeid pole esitatud, kannatanul on õigus nõuda liikluskahju hüvitamist kolme aasta jooksul, hageja töövõime kaotuse põhjuseks oli üldhaigestumine, mitte liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud trauma. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja A.G leiab, et tal on ükskõik, kes kahju hüvitab, kas E.M või Lilto. Kindlustuse Fondile on kahjutasu nõue esitatud. Kriminaalasja ajal hagi ei esitanud. Kahju tekitamise summa 13 250 krooni on välja makstud. Seda maksis Kindlustuse firma. See oli väike kahjusumma. Ekspert T hindas kahju suuruseks 26 000 krooni. 13 000 krooni on vaheraha, mis tuleb firmalt välja mõista. Kahju koosneb materiaalsest kahjust, sest auto purunes täielikult. Kindlustusfirma otsustas selle, et auto enam taastamisele ei kuulu. Taastamine oleks kujunenud kulukaks. Auto hinnati 3 000 kroonile. 250 krooni oli auto toimetamine garaaži. Fond ei võtnud seda autot, kuigi sai palutud, et antaks mingi muu auto. Auto läks alles tänavu vanametalli ja selle eest sai 600 krooni. Hageja palub välja nõuda kahjusumma AS-lt Lilto. Hageja L.G leiab, et kahju tuleb mõlemalt kostjalt välja mõista. Hageja selgitab, et E.M on süüdi tervisele kahju tekitamises. Hagejal oli peaaju vapustus ja kui haiglasse viidi, olid ka mälulüngad. Hageja L.G palub välja mõista rahaline hüvitis terviserikke põhjustamisega seonduvalt summas, mis on hagis kirjas. Hageja ütleb, et on selles asjas tšekke kogunud, nägemine halveneb, neli kuud oli haiglas ja käib närviarsti juures seoses peaaju vapustusega. Hageja pole saanud enam tööd teha, kuigi enne avariid on 30 aastat tööl käidud. Pärast avariid on määratud invaliidsus üldhaigestumise tagajärjel. Hageja soovib, et E.M maksaks talle kahju, tõendid kõik on olemas. Nõue on 54 000 krooni ja see koosneb invaliidsuse osas saadu ja töötades saadu vahesummast, mis on arvestatud kuni 2005.a. Hageja on nõus, et arvestatakse kuni 2003.a. Hageja lisab, et omal tahtel poleks ta invaliidsusele jäänud, aga invaliidsus määrati, kuna ei näinud enam niite panna. Aasta aega käis ta 80% invaliidsusega tööl, siis soovitati kergemale tööle asuda. Kuna polnud sobivat tööd, tuli sealt töölt lahkuda. Hageja ütleb, et prillide eest ja haigusraha osas on talle kahju hüvitatud, aga ta ei mäleta, palju seda oli. Kostja E.M ’i nõustaja A.G ütleb, et kostja hagisid ei tunnista. Hageja A hagi osas kehtib endine TSK § 458, mille alusel kõrgema ohu allika valdajana peab vastutust kandma ettevõte või siis organisatsioon, kes oli kõrgema ohuallika valdajaks. Avarii toimumise ajal 1999.a. oktoobris juhtis E.M ametiautot, auto valdajaks oli OÜ Lilto Narva, reg.kood xxxx. Nõuded juhi vastu pole kohased. A G ́ile oli kahju hüvitatud kindlustusfirma poolt summas 13 250 krooni. A.G ei vaielnud vastu hüvitatud summa suurusele ja ELF vastu kahjutasu nõuet esitanud pole. Esitatud nn. eksperdiarvamus 01.03.2000.a. ei sisalda tööde ja materjalide nimekirja, defektide määratlemise ja arvestamise dokument puudub, mistõttu hageja A G ́i nõue on kontrollimatu. Eksperdi arvamust pole millegagi tõendatud ja märgitud summat pole võimalik mingil moel kontrollida. 2000.a. märtsis, kui A.G sai eksperdi arvamuse kätte, jättis ta kriminaalasja raames tsiviilhagi esitamata, kuigi kohtuistung toimus 20.04.2000.a. Nõue E.M vastu on alusetu ja põhjendamatu. L G i hagi ei sisalda ühtegi viidet õiguslikule alusele. Peab olema põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hageja terviserikke vahel. Põhjuslik seos pole tõendatud. Invaliidsus, millele hageja viitab, oli määratud üldhaigestumise tagajärjel, mitte trauma saamisega. Peale õnnetust 10.10.1999.a. töötas hageja Kreenholmi vabrikus kuni jaanuar 2001.a., mil ta lahkus töölt mitte seoses invaliidsusega, vaid poolte kokkuleppel. TLS § 76 on töölt lahkumine töötaja algatusel. Hageja tunnistab, et ta oli juba sündimisest saadik lühinägelik. Liiklusavarii

toimumise ajal oli hagejal nägemine väga nõrk, -7. Järelikult L. G pole tervist kahjustanud avariiga. Meditsiinidokumendid, mida hageja on esitanud, mingit traumajärgset kahjustust ei väljenda ning lükkavad ümber hageja väiteid. 13.01.2000.a. meditsiinikaardist nähtub, et L. G oli plaanilises korras haiglasse pandud ja diagnoos oli cataract. Haigusloos märgitakse, et esimesed prillid sai L G 1967.a. ning et viimase viie aasta jooksul on tema nägemine järsult halvenenud. 14.01.2000.a. oli hagejat opereeritud laserkorrigeerimisega, viidatud on sklerootilistele ilmingutele. 22.10.2003.a. on märgitud, et nägemise halvenemise põhjuseks on regulaarne tabletitarbimine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista nelja aasta jooksul tehtud kohtukulud. Kostjate AS Lilto ja OÜ Narva Lilto esindaja advokaat leiab, et A.G ́i nõudel AS Lilto vastu 13 000 krooni hüvitamiseks igasugune alus puudub. Aleksandri tellitud ekspertiis oli 26 000 krooni. ELF poolt on hüvitatud 13 000 krooni, mis seega oligi auto väärtuseks. Auto keskmine väärtus oli siis 14 800 krooni. Väide, et vara väärtus oli kõrgem, kui ELF hüvitas, ei ole tõendatud. Kostja leiab, et kuivõrd kahju on hüvitatud, siis pole hagi põhjendatud rahuldada. Teiseks vastuväiteks on, et AS Lilto pole õige kostja. Auto, mida E.M juhtis, oli OÜ Lilto Narva valduses, mida tõendavad vara üleandmise akt ja kasutusleping. Auto omanik oli AS Hansa Liising. Kehtinud TSK § 449 alusel on organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate poolt kohustuste täitmisel. Kuna E.M polnud AS Lilto töötaja, siis ei saa seda kahju aktsiaseltsilt välja nõuda. TSK § 458 sätestab, et organisatsioon, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale, sealhulgas ka autovaldaja, on kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. Kuna valdaja oli OÜ Lilto Narva, siis ei saa AS Lilto vastutada ja hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja palub jätta A. G i hagi AS Lilto vastu rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. OÜ Lilto Narva esindaja leiab, et ühtegi tõendit selle kohta, et hageja L G ́i nõue oleks põhjustatud avariist, pole. Esitatud pensionitunnistusest nähtub, et L töövõimetus on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel. Sellest tulenevalt ei saa olla tekkinud kahju AS Lilto ega Lilto Narva OÜ poolt. Kahju pole seotud avariiga. Puudub seos hageja esitatud nõuete ja liiklusavarii vahel. Põhjendatud kulud, mis kuulusid hüvitamisele, on ELF poolt hüvitatud. Fond on korduvalt hageja poolt esitatud nõudeid läbi vaadanud ja tuvastanud, et puudub seos õnnetuse põhjustatud kahjude vahel ning on jätnud nimetatud kulud hüvitamata. Hageja poolt tõenditena esitatud retseptid ja rida tšekke avariiga mingit seost ei oma. Kostja leiab, et hageja kulud tuleks jätta ka käesolevas asja hüvitamata. Esindaja lisab, et AS Lilto ja OÜ Lilto Narva ei esita kohtukulude nõuet. Kolmanda isiku kostja poolelt poolelt esindaja nõustub kostja poolega, sest kahju hüvitamise eesmärgiks peab olema kahju korvamine. Autole tehti ekspertiis, võeti aluseks turu situatsioon ja hinnati hageja sõiduki hetkeväärtuseks 15 000 krooni ning jääkväärtuseks 2000 krooni + 250 krooni auto äravedamiseks. See otsus võeti vastu 2000.a. Otsust hageja ei vaidlustanud. Aegumistähtajad on möödunud. L G ́i hagi on tõendamata ja põhjendamata. Talle on ka hüvitatud palgavahe, mis tekkis haiguslehel viibitud aja eest, samuti on hüvitatud talle ravimid, prillid ja isiklikud esemed. Invaliidusus on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel, see on Virumaa VEK ́i otsuses kirjas. Esindaja leiab, et hagi tuleks jätta kostjate vastu rahuldamata. IV. Maakohtu Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

2.ELF 27.06.2006.a. otsuse kohaselt tunnistati LKS § 4 tunnustel liikluskahjuks 19.10.1999.a. kell 8.00 Narvas Kreenholmi tänaval toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanutele tekitatud kahju, seejuures A G ’ile sõiduki VAZ vigastustest tulenev kahju ja L G ’ile tekitatud kehavigastusest tulenev kahju. ELF 08.03.2001.a. kirjast A1090316/4 nähtub, et vastuseks 06.03.2001.a. esitatud avaldusele teatab ELF, et fondi kahjuhüvitise komisjoni 24.10.2000.a. otsusega on hüvitatud A G ’ile 13 250 krooni ning selle otsuse ümbervaatamiseks vajadus puudub. TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja A.G ei tõendanud oma kahju suurust. ELF 24.10.2000.a. kindlustusjuhtumi tuvastamise ja liikluskahju hüvitamise otsusega hüvitati A G ’ile 13 250 krooni ja toimik lõpetati. Viidatud otsuse kohaselt lähtuti T V koostatud ekspertarvamusest, mille järgi tunnistati sõiduk liiklusõnnetuse tagajärjel hävinuks, kuna sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendatud. Sõiduki taastusremont ületaks 80% sõiduki liiklusõnnetuse eelsest väärtusest, mis aga, arvestades sõiduki ekspluatatsiooniiga, läbisõitu ning tehnilist seisukorda, on 15 000 krooni. A.G ’i esitatud OÜ Autoeksperdi Grupp arvamust fond ei arvesta seetõttu, et maksumuse leidmine pole avatud ning Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt olid vastava auto hinnad 14 800 krooni, mis omakorda kinnitab T.V ’i järeldusi. Seda ELF otsust hageja ei ole vaidlustanud. Kuna ELF otsuse tegemise ajal oli neil olemas ka J.T eksperdiotsus, siis tuleb järeldada, et hageja nõustus ELF järeldusega vara väärtuse kohta. Mingeid muid tõendeid VAZ väärtuse kohta hageja kohtule esitanud ei ole, mistõttu kohtul puudub põhjus hinnata hageja taotletava kahju suurust teisiti, kui see on juba hagejale hüvitatud. Pealegi on hageja täiendavalt saanud auto realiseerimisest veel mingi summa kahju katteks. Kuna hagetava kahju suurus on tõendamata, tuleb A.G ’i hagi materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 13 103 krooni jätta rahuldamata tervikuna nii AS Lilto kui ka E.M ’i vastu.

3.Hageja L G ei tõendanud põhjuslikku seost kostja seadusvastase tegevuse ja hagejale määratud töövõimetuse kaotuse ning sellest tuleneva töötasu kaotuse vahel. ELF 14.11.2000.a. otsusest liikluskahju hüvitamisest keeldumise kohta nähtub, et hageja Lj G ’ile on osaliselt hüvitatud tema ravikulud, kuid hageja hammaste ravi summas 43 krooni ja arsti külastamisega seotud transpordikulud summas 24 krooni on jäetud hüvitamata, kuna vastavalt Narva Hambapolikliinikust saadud 27.10.2000.a. vastuskirjale hageja hammaste ravi ei ole seotud liiklusõnnetuses saadud traumaga. Seda otsust pole vaidlustatud. Samas on hageja kohtuistungil kinnitanud, et talle mingi summa hüvitati, kuid ta ei mäleta selle suurust. Õige on kostja E.M ’i väide, et liiklusõnnetuses sai hagejal vigastada ainult vasaku käe luu ja muid tervisest tulenevaid nõudeid hageja ei esitanud. Seda kinnitab Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo 28.10.1999.a. akt nr. 955, mille kohaselt oli ekspertiisi ülesandeks määratleda L G ’ile tekitatud kehavigastuste aste. Kohtuarst tuvastas, et kaebused olid valude kohta vasaku käe kodarluus ja vasakus põlves, nähtavaid traumasid polnud. Kokkuvõttes tuvastati, et tegemist on vasaku käe kodarluu kinnise murruga tüüpilises kohas, mis on määratletav raske kehavigastusena ja võib põhjustada pikaajalist tervisehäiret. Hageja L.G pole hagiavalduses ega üheski tõendis viidanud sellele, et tervisekahjustus, invaliidsus või töövõime kaotus oleksid seotud käeluu murrust tuleneva pikaajalise tervise häirega. Ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt hageja haaras kinni abikaasa istmest ja inertsi mõjul liikumise tõttu käeluu murduski kokkupõrkel juhi istmega. Hageja pensionitunnistusest nähtub, et invaliidsuse III grupp on talle määratud alates 08.03.2000.a. ning VEK’i otsustest tulenevalt üldhaigestumise tagajärjel, puue ei ole tuvastatud ning et isik ei vaja kõrvalabi. Seda kinnitab istungil ka hageja ise, et pärast liiklusõnnetust ta töötas edasi. Samuti tõendab seda L G i tööleping, millest nähtuvalt töötas hageja Kreenholmi Manufaktuuri Joala vabrikus alates 01.07.1993.a. kuni 06.01.2001.a., mil tööleping lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Kreenholmi Valduse AS 17.03.2004.a. arhiivitõendist nähtuvalt töötas hageja Georgijevi vabrikus alates 30.01.1970.a. erinevatel ametikohtadel ning vabastati töölt 06.01.2001.a. poolte kokkuleppel. Seega ei kajasta töölepingu lõpetamine seost lepingu lõpetamise motiivide ja liiklusõnnetuse vahel. Ida-Viru Keskhaigla saadetud L G i statsionaarse haige meditsiinilise kaardi nr. 207/39 kohaselt on patsient viibinud haiglas 13.01. kuni 17.01.2000.a. Kaardil märgitud uurimistulemustest nähtub, et silmanägemise häired avaldusid Ljubovil alates kuuendast eluaastast, prille kannab ta alates 1967.a. Viimased viis aastat järsult langes nägemine paremas silmas, neli kuud tagasi oli autoavarii. Järeldusena haiglast väljakirjutamisel on märgitud, nägemise halvenemisel kuulub II grupi invaliidsusele silmapõhja seisundi järgi. Kuivõrd saatekiri, SA Narva Haigla ja Narva Kliinik tõendid pärinevad 2005.a. ja sisaldavad hageja esitatud subjektiivset teavet, ei ole need tõenditena arvestatavad. Samuti pole need asjas olulised, kuivõrd hageja nõuab kahjuhüvitist aastatel 2000 ja 2001 kaotatud töötasu katteks. Hageja on veel esitanud ka taotluse ekspertiisi määramiseks ja seda taotlust on ka 21.06.2005.a. istungil käsitletud, kuid taotlust ei ole põhjendatud rahuldada, sest taotlus pole lähtuv hageja nõudest, on esitatud aastaid hiljem ja otsitud ilmselt oma nõude tagantjärele põhistamiseks. TSK § 459 sätestas, et ühiselt kahju tekitanud isikud vastutavad kannatanu ees solidaarselt. Selle sätte mõtte kohaselt loetakse kahju ühiselt tekitatuks, kui kahe või enama isiku õigusvastane käitumine põhjustas kahju kui ühtse ja tervikliku resultaadi. Solidaarne vastutus järgneb alati ka kahju tekitamisel kahe või enama isiku poolt, kui tuvastatakse, et see kahju tekitati ühiselt. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Seega kokkuvõttes ei leidnud tõendamist, et hageja üldse kaotas töötasu 2000.a., kui tema tööleping lõpetati alles 2001.a., või et tema töövõime kaotus ja töötasu kaotus toimus kostja E.M i süü tõttu. Järelikult tuleb