Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-ga), edaspidi nimetatud „Elisa“, kostjaga 27.10.1997 liitumislepingu nr 29819, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt Elisa poolt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja ei ole tasunud Elisa poolt esitatud arveid alates 23.12.2007 ning sellest tulenevalt võlgneb tänase seisuga 5100.70 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud Elisa poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja Elisa vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad, mille IV peatükis on loetletud kostja kohustused. Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise võlgnevus, mida hageja on kostja kasuks vähendanud on summas 5099,70 krooni. Elisa lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas nõude koos kõrvalnõuetega (viivis) kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise teade väljastati ka kostjale. Elisa loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 5100.70 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlgnevuse tasumise kohustamiseks võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – liitumislepingu ärakiri, arved, Eeskirjad teatis nõude loovutamise kohta, võlateatis ja pretensioon, kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus, esindaja volitus, menetluskulude nimekiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid aadressile Tööstuse 10-1 Rakvere ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud pereliikme (ema) kaudu 24.09.2008. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka

kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastesele isikule. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 14.10.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb seadusest ja lepingust. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Vastavalt TsK § 222 lg 1-le vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 3200 krooni, millest 350 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 2600 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja Igor Kask poolt kokku summas 3200 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 1741; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 04. veebruaril 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.