Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsuse edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest 03.11.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu Harju Maakohtule 05.09.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt kostja tellimusele osutas hageja reklaami paigaldamise teenust ja paigaldas Xxx asuvale hoonele valgustuseta PVC tähed „JE“. Nimetatud teenuse eest esitati kostjale CGM OÜ-le 09.11.2006.a. arve nr. 110 summas 47 200 krooni, maksetähtajaga 19.11.2006.a. Nimetatud summast on kostja hagejale tasunud viivitusega üksnes 25 000 krooni. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja ei täitnud arvest nr. 110 tulenevat kohustust täies määras, esitas hageja kostjale 15.01.2007.a. viivisarve nr. 224 summas 10 077 krooni, maksetähtajaga 18.01.2007.a. Ka viivisarve on kostja poolt siiani tasumata. Hageja pöördus Harju Maakohtu poole avaldusega kostja vastu kiirmenetluse korras põhivõla summas 22 200 krooni ja viivise summas 22 200 krooni saamiseks. Tingituna kostja vastuväitest kohustati hagejat TsMS § 487 lg. 1 alusel esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda. Poolte vahel kehtib hageja arvates suuline töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja paigaldama Jüri alevikus Mõisa tee 10 hoonele valgustuseta reklaami PVC tähed „JE“ ning kostja kohustus osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu. Kuigi hageja täitis endale suulise lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt – paigaldas reklaami, ei ole kostja hagejale seniajani omapoolset kohustust tasuda osutatud teenuste eest kokku lepitud tasu täitnud. 09.11.2006.a. esitatud arve nr. 110 summas 47 200 krooni tasumise maksetähtajaks oli märgitud 19.11.2006.a. Arve mittetähtaegse tasumise korral oli arves ette nähtud viivis 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja on arve kätte saanud, kuid arvet ja tehtud töid vaidlustanud seaduses sätestatud korras ning alustel kostja ei ole. Kostja on hagi esitamise aja seisuga arvest nr. 110 tuleneva kohustuse summas 47 200 krooni täitmisega viivituses 30 päeva. 20.12.2006.a. tasuti hagejale 25 000 krooni) ja summa 22 200 tasumisega on kostja viivituses alates 20.12.2006.a. kuni hagi esitamiseni kohtule 05.09.2007.a. 260 päeva. Lähtudes arvetest nr. 110 ja nr. 224 tulenevast viivisemäärast, on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist summalt 47 200 krooni 236 krooni päevas 30 päeva eest ja summalt 22 200 krooni 111 krooni päevas 260 päeva eest, mis hagi esitamise aja seisuga moodustab kokku 28 860 krooni. Kokku moodustaks hageja viivise nõue kostja vastu 35 940 krooni. Hageja esitab kostja vastu viivise nõude põhinõude ulatuses summas 22 200 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-st 76 lg. 1 palub hageja kohtul mõista kostjalt välja hageja kasuks arvest nr. 110 09.11.2006.a. tulenev põhivõlgnevus summas 22 200 krooni ning viivis põhivõla ulatuses summas 22 200 krooni, asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagile hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Esiteks on hageja oma hagis kostja arvates asunud ekslikule seisukohale, nagu oleks kostja tellinud hagejalt valgustuseta välireklaami. Kostja on seisukohal, et tema tellis hagejalt valgustusega välireklaami, mida ei ole hageja siiani välireklaamile paigaldanud. Antud asjaolule on kostja korduvalt juhtinud hageja tähelepanu nii suuliselt, telefonitsi kui ka kirjalikult. Kirjalikult pöördus kostja hageja poole antud asjaoluga seoses 14.04.2007.a. hagejale saadetud kirjas. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole seniajani teostanud täies mahus temalt tellitud töid, siis ei ole kostja kohustatud täies ulatuses pooliku töö eest hagejale tasuma. Teiseks ei ole kostja rahul hageja-poolse välireklaami paigaldamise kvaliteediga. Nimelt püsis hageja poolt paigaldatud välireklaam Mõisa tee 10 hoone katusel ainult ühe päeva, enne kui toimus konstruktsiooni purunemine tugeva tuule tõttu. Kostja on antud asjaolule juhtinud hageja tähelepanu

suulises vormis ning ka hagejale adresseeritud kirjades, kuid hageja ei ole senini välireklaami konstruktsioone tugevdanud. Tulenevalt hageja-poolsest lepingu rikkumisest ei ole kostja nõus allkirjastama välireklaami üleandmise-vastuvõtmise akti, sest kostja ootab jätkuvalt, et hageja kõrvaldab puudused tema poolt paigaldatud välireklaamil. Tulenevalt eeltoodust ei loe kostja põhjendatuks ka hageja viivisenõuet, kuivõrd hageja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et käesolevat vaidlust on poolte vahel võimalik lahendada kompromissi teel. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning samas lg. 2 sätte kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning samas lg. 4 sätestatu kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täimine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et neil oli tööde teostamiseks sõlmitud suuline töövõtuleping. Antud lepingu järgi leppisid pooled kokku, et hageja valmistab ja paigaldab kostja Xxx asuvale hoonele välireklaami. Vaidlus on pooltel selles, et hageja arvates tuli paigaldada hoone katusele valgustuseta välireklaam. Kostja aga väidab, et ta tellis hagejalt valgustusega välireklaami. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt põhjuseks, miks osa hoone katusele paigaldatud välireklaami tähtedest katusel pikali kukkusid, asjaolu, et tööd jäid õhtul pooleli ning tähtede kinnitustoed jäid õhtul katusele paigaldamata, aga öösel oli torm. Ükski täht katuselt alla ei kukkunud. Hageja kinnitas tähed uuesti hoone katusele ja need on seal siiani. Kostja väidete kohaselt nägi eskiisprojekt ette valgustuse paigaldamise, kuna projektil olid märgitud valgustuse kohad. Asjas tunnistajana ära kuulatud U R omas hagejaga suulist lepingulist suhet. Tunnistaja on elukutselt disainer. M H , kui tunnistaja hea tuttav palus tunnistajal kujundada kaupluse katusele suur reklaam, mis paistaks ka teele. Tunnistaja R projekteeris reklaami kaupluse katusele. See oli seest valgustamata reklaam ning et see ka öösel nähtav oleks, olid projektis määratud ka valguspunktid. Kui tunnistaja poolt koostatud välireklaami eskiisprojekt heaks kiideti, palus H , et tunnistaja otsiks tööde teostaja ning võtaks neilt hinnapakkumised. Tunnistaja R edastas saabunud hinnapakkumised H ́le. Oli juttu ka valgustusest ning tunnistaja sai hagejalt teada, et valgustuse paigaldamisega oleks läinud aega 2 kuud. Tunnistaja rääkis sellest H ́le ning viimane vastas tunnistajale, et sel juhul nad paigaldavad ise valgustuse. Tunnistaja R kinnitas kohtule, et tlk. 87 asuv eskiisprojekt on tema teostatud ja kujundatud. Joonisel olevad kollased täpid on valguspunktid, seega disaineri poolt märgitud kohad, kuhu tuleb valgustus paigaldada. Sama eskiisprojekti alusel esitas hageja tunnistajale oma hinnapakkumise ning tunnistaja edastas selle omakorda kostjale. Tunnistaja R koostas kohtule antud ütluste kohaselt ka tlk. 69 oleva eskiisprojekti, sest ka sellel on tekst tema käekirjaga. Tunnistaja ütluste kohaselt osutas ta kostjale tasuta teenust ning tema kaudu telliti tähed ja valguspunktid. Vastavalt hinnapakkumisele läks hageja poolt täitmisele ainult PVC tähtede valmistamine ning nende paigaldamine. Reklaami valgustamise tellimisest kostja tunnistajale teadaolevalt loobus ning teatas, et selle paigaldavad nad ise. Tunnistaja R ütluste paikapidavuses kohtul kahtlusi ei ole, sest antud tunnistaja ütlustes sisalduvaid asjaolusid muude tõenditega asjas poolte poolt välistatud ei ole. Seega on tõene kohtu arvates ka hageja seisukoht selles, et kostja tellis temalt teenusena kaupluse hoone katusele valgustuseta välireklaami – PVC tähed „JE“ kaupluse hoonele paigaldamise.

Hageja poolt asjas esitatud saldokinnituse kohaselt 20.03.2008.a. (vt. tlk. 80) võlgneb kostja hagejale mõlema äriühingu raamatupidamise andmetel seisuga 31.12.2007.a. põhivõlana arve nr. 110 alusel 22 200 krooni ning arve nr. 224 alusel 10 077 krooni. Kostja ei ole kohtu arvates asjas esitanud ainsatki mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta tasus hageja esitatud arve vaid osaliselt, ja sedagi hilinemisega. Kostja ei ole asjas tõendanud seaduses sätestatud korras, et tema poolt tellitud tööd ei ole hageja poolt täidetud kohasel viisil. Välireklaam on paigaldatud kaupluse hoonele Jüri alevikus Mõisa tee 10 kokku lepitud viisil ja mahus. Kostja pole asjas esitanud ainsatki dokumentaalset tõendit selle kohta, et kostja poolt tellitud välireklaam on hoonele paigaldatud puudustega. Kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud, sest vastupidist kostja asjas kohtule tõendanud ei ole. VÕS § 76 lg. 3 sättest tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole asjas vaidlustanud hagejalt arve nr. 110 09.11.2006.a saamist. Samuti ei ole kostja asjas vaidlustanud asjaolu, et arvel on märgitud selle tasumise tähtajaks 19.11.2006.a. ning viivise määraks 0,5 % päevas. Alles kohtuistungil taotles kostja esindaja kohtul vähendada hageja esitatud viivise nõuet kuni 0-ni, viidates Eesti Panga ettekirjutusele. Kohus leiab, et kuna kostja on hageja arve osaliselt tasunud tasumise tähtaega rikkudes ning ei ole arve saamisel hagejalt vaidlustanud arvel märgitud viivise määra, on hageja viivise nõue kostja vastu põhivõla ulatuses põhjendatud. VÕS §-i 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist) kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesolevas seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kostja ei ole hageja viivise nõuet vaidlustanud selle arvestuslikus osas. Kostja vastuväited hagile on kohtu arvates tõendamata ning seega paljasõnalised ja need tuleb jätta tähelepanuta. Asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda, aluseks võttes TsMS § 173 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.11.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.