Klindex OÜ hagi Doosan Bobcat EMEA s.r.o vastu Klindex OÜ õiguse tunnustamiseks domeeninimedele bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee Doosan Bobcat EMEA s.r.o vastuhagi Klindex OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Klindex OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5562,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Klindex OÜ (registrikood 10934979), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja Doosan Bobcat EMEA s.r.o (Tšehhi Vabariigi äriühing, registrikood 26489201), lepinguline esindaja patendivolinik Almar Sehver
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Klindex OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-3466 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Klindex OÜ (hageja) esitas 05.03.2021 Harju Maakohtule hagi Doosan Bobcat EMEA s.r.o (kostja) vastu hageja õiguse tunnustamiseks domeeninimedele bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee.
2.Hageja majandustegevus on alates 12.03.2003 asutamisest olnud Bobcat seadmete rent. BOBCAT kaubamärgid kuuluvad USA ettevõttele Clark Equipment Company ja on registreeritud Euroopa Liidu sõnaliste kaubamärkidena. Kostja on BOBCAT kaubamärgiga tähistatud ehitusmasinate tootja ja Euroopa piirkonna esindus. Väidetavalt on Clark Equipment Company andnud kostjale nõusoleku BOBCAT kaubamärgi kaitseks seonduvate menetluste läbiviimiseks. Bobcat toodete üheks edasimüüjaks Eestis on osaühing Bobcat Balti.
3.Hageja ja osaühing Bobcat Balti vahel on välja kujunenud enam kui 10 aastat kestvad ärisuhted, sh on hageja ostnud osaühingult Bobcat Balti korduvalt erinevaid Bobcat masinaid. Kuna mõlema äriühingu tegevus seondub Bobcat seadmetega, monitooritakse vastastikust tegevust erilise tähelepanuga.
4.Hageja registreeris oma tegevuse reklaamimiseks 04.07.2010 domeeni bobcat-rent.ee ja 05.01.2011 domeeni bobcatirent.ee. Mõlemas domeeninimes viidatakse selgelt hageja põhitegevuseks olevale Bobcat seadmete renditeenusele. Kummagi domeeni nimes sisalduv tähis „Bobcat rent“ ei ole ühegi kaubamärgiga kaitstud. Kostja on enam kui 10 aasta jooksul aktsepteerinud hageja registreeritud domeeninimesid.
5.Kostja ja osaühing Bobcat Balti esitasid 17.01.2021 Eesti Interneti SA domeenivaidluste komisjonile (EIS) vaidlustusavalduse domeeninimede bobcatrent.ee ja bobcat-rent.ee kostjale üleandmiseks. 22.02.2021 otsusega rahuldas EIS vaidlustusavalduse ja otsustas anda hageja registreeritud domeeninimed üle kostjale. EIS-i 01.07.2020 jõustatud domeenivaidluste komisjoni reglemendi (reglement) järgi ei ole nimetatud otsus edasikaevatav, kuid see ei välista poole õigust alustada kohtumenetlust. Hageja ei nõustu domeeninimede üleandmisega ja leiab, et see riivab oluliselt tema õigusi. Hageja eesmärk kohtuvaidlusega on tunnustada oma õigust domeeninimele bobcatrent.ee ja bobcat-rent.ee ja vältida sellega 22.02.2021 EIS otsuse nr LIT1067EE00 täitmist.
6.EIS luges kohaseks vaidlustajaks ka kostja edasimüüja osaühingu Bobcat Balti. Ei ole eluliselt usutav, et osaühing Bobcat Balti ei olnud teadlik vastavatest domeenidest. Kuivõrd üks vaidlustajatest oli domeenidest teadlik, siis oli nendest kahtlusteta teadlik ka kostja. Kostja ei ole kordagi pöördunud domeene puudutava nõudega hageja poole. Kostja püüdis 8 aastat tagasi sekkuda hagejaga seotud teise äriühingu - BOBCATEESTI OÜ - ärinime kasutamisse, kuid mõistes oma pretensioonide ainetust aktsepteeris ta BOBCATEESTI OÜ ärinime kasutamist enam kui viiel järjestikusel aastal. Seega oli kostja vähemalt 8 aastat varem teadlik nii hagejaga seotud ettevõtte BOBCATEESTI OÜ kui hageja enda tegevusest. Hageja arvates on kostja
2-21-3466 aktsepteerinud hageja poolt domeenide kasutamist umbes 10 aastat ja on sellega kaotanud nõudeõiguse kaubamärgiseaduse (KaMS) § 16 lg 2 alusel. KaMS § 16 lg 2 kohaldub läbi KaMS § 11 lg 1 p 6 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi osas.
7.Kaubamärgiõiguse eesmärk on kaitsta kaubamärgi omanikku selle eest, et teine isik müüb teistsugust asja sama tähist kasutades. Praegusel juhul ei tooda hageja ise masinaid ega tähista neid BOBCAT kaubamärgiga, vaid annab rendile tootja poolt BOBCAT kaubamärgiga tähistatud tooteid. Kuivõrd tootja üldjuhul ei rendi enda tooteid välja, ei ole mõistlikul tarbijal võimalik kuidagi luua seost Bobcat seadmete tootja ning neid rentiva isiku vahel.
8.Mõlemas domeenis viidatakse selgelt just rentimise teenuse pakkumisele. Märgitu eristub selgelt kostja ja tema esindaja poolt mh Eesti turul pakutavast ja välistab kostja huvide riive. Asjaolu, et üks kostja kaubamärkidest on kaitstud ka klassis 37 (sisaldab ehitustehnika renti) ei ole tavatarbijale teada ega äratuntav. Tähist „Bobcat rent“ ei ole kostja kaubamärgiga kaitsnud.
9.Domeeninimi ja kaubamärk ei ole kattuva õigusliku kaitsega. Kaubamärgiomanikul ei ole automaatset õigust reguleerida kaubamärgina kaitstud sõnamärgi kasutamist domeeninimes. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja on Tšehhi Vabariigi äriühing. BOBCAT kaubamärgid kuuluvad USA ettevõttele Clark Equipment Company. Muuhulgas on registreeritud järgmised Euroopa Liidu sõnalised BOBCAT kaubamärgid, mis kehtivad ka Eestis: • kaubamärk BOBCAT (nr 000029371) kaitstud EL-i kaubamärgina alates 01.04.1996 (Eesti Vabariigis klassi 7 kuuluvate kaupade osas vanemuse alusel alates 16.02.1994) Nizza klassifikatsiooni klassidesse 7, 8 ja 12 kuuluvate kaupade osas; • kaubamärk BOBCAT (nr 009888298), kaitstud EL-i kaubamärgina alates 12.04.2011 Nizza klassifikatsiooni klassidesse 4, 28 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste osas.
12.Kaubamärgiomanik on andnud kostjale piiramatu ainulitsentsi BOBCAT kaubamärki kandvate kaupade tootmiseks, turustamiseks, hooldamiseks ja seotud teenuste osutamiseks sh Euroopa turgudel. Kaubamärgiomanik on andnud kostjale BOBCAT kaubamärgiõigustest tulenevate nõuete esitamiseks, sh hageja vastu.
13.BOBCAT ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlikuks ainuesindajaks Eesti territooriumil on juba aastakümneid olnud 1996 asutatud osaühing Bobcat Balti, kellele kuulub ka domeen bobcat.ee.
14.Hageja registreeris omavoliliselt domeeninimed bobcatirent.ee, bobcat-rent.ee ja bobcatrent.eu. Hageja ainuosanik AS registreeris või omandas ka domeeninimed bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee ning AS-ga seotud ettevõte BOBCATEESTI OÜ registreeris domeeninime bobcateesti.ee. Kostja on alustanud menetlused kõikide eelnimetatud domeeninimede registreerimise vaidlustamiseks ja tänaseks on enamikes asjades tehtud kostjale positiivsed otsused, s.o nii Eesti domeenivaidluste komisjon kui ka Tšehhi Vabariigi Põllumajanduskoja Vahekohtu juures tegutsev ADR keskus on teinud otsused, et nimetatud domeeninimed tuleb kostjale või kostja Eesti ametlikule ainuesindajale osaühingule Bobcat Balti üle anda.
2-21-3466
15.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja enam kui 10 aasta jooksul aktsepteerinud domeeninimede bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee kasutamist hageja poolt. Hageja esitatud kiri seda ei tõenda. Kiri ei ole saadetud kostja poolt ega ole adresseeritud hagejale ning selles ei mainita ka ühtegi domeeninime.
16.Hageja on registreerinud domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee pahauskselt, soovides ära kasutada kostja kaubamärkide kõrget mainet ja tuntust. Nimelt pakub hageja kõnealustel domeenidel rentimiseks ka tooteid, mis on toodetud kolmandate isikute poolt, kes ei ole kostjaga seotud ja kelle toodangu kvaliteeti kostja ei taga. Nimetatu puudutab järgmisi seadmeid: miniekskavaatorid SWE08, SWE25, SWE40, SWE90, mis kannavad kaubamärki SUNWARD, asfaldifrees Wirtgen W500, teerull Dynapak 2.5t ja minikallur Thwaites 3t. Seega on vale hageja väide, et hageja majandustegevus on ainult BOBCAT seadmete rent. Hageja on teadlikult ja pahatahtlikult registreerinud kostja tuntud BOBCAT kaubamärki sisaldavad domeeninimed, suunanud need hageja kodulehele või dubleerides nende kaudu www.klindex.ee kodulehekülje sisu, eksitades tarbijaid ja kasutades ära BOBCAT kaubamärkide mainet tarbijate meelitamiseks oma veebilehele.
17.Ekslik on hageja arusaam, et kostjal puudub õigus keelata hagejal kostja kaubamärki BOBCAT sisaldavate pahauskselt registreeritud domeenide bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee kasutamine. Domeeninimede funktsioon, kasutatuna äritegevuses, nagu hageja seda teeb, sarnaneb kaubamärgi funktsioonile. Kostja kaubamärk on sõna BOBCAT. Nimetatud sõna on kostja kaubamärgi ainsaks, keskseks ja domineerivaks elemendiks. Kaitstud on sõna kui selline. Vaidlusalused domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee koosnevad sõnast BOBCAT, millele on lisatud sõna RENT ja laiend .ee. Tarbijad ei taju domeeninimedes sisalduvat sõna RENT osana teenuste ärilist päritolu näitavast tähisest.
18.Kostja varasem kaubamärk BOBCAT (nr 009888298) on mh kaitstud klassi 37 kuuluvate teenuste osas: liikuvate, tööstuslike seadmete ja ekskavaatorite ja ehitusmasinate remont; masinate rent; väikekopplaadurite, liigendatud esilaadurite, koppekskavaatorite, pinnaselõikurite ja ekskavaatorite rent. Toodust nähtuvalt on asjaomased teenused identsed ja samaliigilised.
19.Arvestades domeeninimede suurt sarnasust varasemate sõnaliste kaubamärkidega ning asjaomaste teenuste identsust, ei ole kahtlust, et vaidlusalused domeeninimed on kaubamärgiõiguse mõistes varasemate kaubamärkidega äravahetamiseni sarnased. Vale on hageja arusaam nagu ei kahjustaks selline olukord otseselt BOBCAT kaubamärki.
20.Kostja ei keela ega saagi keelata hagejal renditeenuse osutamist. Teenuse osutamisel ei või hageja kasutada kostja kaubamärki domeeninimes. Asjakohatu on hageja viide KaMS § 16 lg 1 p-le 4 – BOBCAT kaubamärgi kasutamine domeeninimes ei ole hagejale vajalik erinevate ehitusseadmete renditeenuse pakkumiseks. Hagejal on õigus viidata oma veebilehel kostja konkreetse seadme juures asjaolule, et tegemist on BOBCAT minilaaduri või miniekskavaatoriga. See on piisav selleks, et hageja väljarenditavat seadet identifitseerida. Kostja vastuhagi
21.Kostja esitas 14.04.2021 hageja vastu vastuhagi kahju 2525 eurot hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg-s 2 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-21-3466
22.Hageja ja hagejaga otseselt seotud isikud on teadlikult ja süstemaatiliselt registreerinud BOBCAT kaubamärke sisaldavaid domeeninimesid ning asunud neid osaliselt ka oma majandustegevuses kasutama. Domeeninimede registreerimise õigusvastasuse on tuvastanud domeenivaidluskomisjon ja kostja hinnangul ei ole alust ka kohtul teha teistsugust otsust. Tegemist on varasemate kaubamärgiõiguste otsese rikkumisega. Hageja on keeldunud nimetatud domeeninimede vabatahtlikust üleandmisest. Nimetatu on tinginud kostja vältimatu vajaduse alustada oma õiguste kaitseks mitmeid menetlusi hageja ja hagejaga seotud isikute vastu, mis on toonud kaasa vajaduse õigusabikulude kandmiseks. Otsese varalise kahjuna käsitleb kostja kulusid seoses toimingute ja menetlustega, mis kostja on oma õiguste maksmapanekuks pidanud tegema (KaMS § 57 lg 1 p 2, VÕS § 1043). Nimetatud kulu suurus on 2525 eurot.Hageja vastus vastuhagile
23.Vaidlust domeenivaidluste komisjonis ei peeta seadusega reguleeritud kohtueelseks menetluseks, mille kulusid oleks hiljem võimalik kohtu kaudu teiselt poolet nõuda. Tegemist on ühe sihtasutuse siseselt ette nähtud menetlusega, mille kulud hüvitamisele ei kuulu.
24.Domeenivaidluste komisjoni reglemendi p 15.2 kohaselt on komisjoni otsused lõplikud ja neid ei ole võimalik edasi kaevata, kuid see ei välista poole õigust alustada kohtumenetlust teise poole vastu. Seega ei vaata kohus läbi mitte domeenivaidluste komisjoni otsuse õiguspärasust, vaid lahendab vaidluse otsast peale. Menetluskulude õiguspärasuse hindamiseks peaks kohus hakkama hindama domeenivaidluste komisjoni otsuse õiguspärasust. Seetõttu ei saa kohus lahendada ka domeenivaidluste komisjonis kantud poolte menetluskuludega seonduvat.
25.Domeenivaidluste komisjonis kantud kulud ei ole tõendatud. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole tegelikkuses kulusid kandnud. Juhul, kui kostja nõue on reaalne, siis tulenevalt asjaolust, et vaidlus domeenivaidluste komisjonis on lõppenud, peaks tänaseks olema kostja poolt selle eest AAA Patendibüroo OÜ-le tasutud. Kui tänase hetke seisuga ei ole kostja AAA Patendibüroo OÜ-le tasunud, siis on vastuhagi pahauskne ja suunatud hagejale kahju tekitamisele. Maakohtu otsus
26.Maakohus jättis 21.04.2022 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahju hüvitise 1775 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 145,11 eurot ja viivise alates 29.04.2022 kuni kahjunõude tasumiseni, tühistas Harju Maakohtu 08.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise ja jättis hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ning vastuhagiga soetud menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda.
27.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus registreerida ja kasutada kostja kaubamärki BOBCAT sisaldavaid domeene bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee.
28.Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks enam kui 10 aasta jooksul aktsepteerinud domeeninimede bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee kasutamist hageja poolt. Kuigi hageja on Eesti turul pikalt tegutsenud, siis ei saa eeldada uue domeeni registreerimisest teada saamist kohe domeeni registreerimisel. Hageja esitas tõendina koopia kirjast, mille on koostanud Doosan Benelux SA ja saatnud selle BOBCATEESTI OÜ-le. Nimetatud kiri ei tõenda, et kostja oli teadlik hageja õigusrikkumisest. Kirja sisust ei nähtu, et kostja oleks nõustunud kaubamärgiõiguste rikkumisega BOBCATEESTI OÜ poolt, vaid kostja nõuab vastupidiselt rikkumise lõpetamist. Seega ei ole kostja andnud oma nõusolekut kaubamärgi kasutamiseks.
2-21-3466
29.Hageja ei saa oma nõude esitamisel tugineda ka KaMS § 16 lg-le 2, kuna kostja nõue domeeninimede üleandmiseks ei ole esitatud Eesti siseriiklike kaubamärkide alusel, vaid Euroopa Liidu (EL) registreeritud kaubamärkide alusel, mille õiguslik režiim tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrusest nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi (kaubamärgimäärus) kohta.
30.Kaubamärgimäärus näeb kaubamärgiomaniku nõustumisest tulenevat piirangut kaubamärgiõiguste rikkumise puhuks ette ainul juhul, kui nö rikkuv tähis on registreeritud ELi või siseriikliku kaubamärgina (määruse art 16). Sarnane säte sisaldub ka määruse artiklis 61, mis näeb ette kasutamise nõustumusest tuleneva nõude esitamise piirangu hilisema registreeritud kaubamärgi tühistamise suhtes. Hageja ei ole mitte ühegi registreeritud BOBCAT kaubamärgi omanikuks.
31.Kaubamärgimääruses on nõudeõiguse lõppemise küsimus ammendavalt reguleeritud. Kohus nõustus kostjaga, et isegi kui kohalduks Eesti siseriiklik kaubamärgiseadus, siis hageja on olnud ilmselgelt pahauskne. Hageja on BOBCAT kaubamärki sisaldava domeeninime võtnud kasutusele eesmärgiga teenida kasu vastavas valdkonnas tuntud BOBCAT kaubamärgist ning luua tarbijatele ekslik ettekujutus temaga soetud ettevõtete ametliku koostööpartneri staatusest või lihtsalt soovib tuntud kaubamärgi abil internetikasutajaid oma kodulehele meelitada. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pakub hageja domeenidel rentimiseks ka tooteid, mis on toodetud kolmandate isikute poolt, kes ei ole kostjaga seotud ja kelle toodangu kvaliteeti kostja ei taga. Isegi, kui hageja pakuks üksnes BOBCAT masinate ja seadmete renti, siis see ei ole piisavaks aluseks registreerida ja kasutada BOBCAT kaubamärki sisaldavat domeeninime. Pahauskne domeeninimede registreerimine ja kasutamine välistab KaMS § 16 lg-s 2 sätestatud kaubamärgiomaniku õiguste piirangu rakendamise.
32.Kaubamärgimääruse art 9 lg 1 kohaselt annab EL-i kaubamärgi registreerimine kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse ja art 9 lg 2 punkt (b) sätestab, et ilma, et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne EL-i kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama EL-i kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui tähis on identne või sarnane EL-i kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes EL-i kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline, segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Maakohus märkis, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punkti (b) tähenduses on tegemist juhul, kui kaubamärkide ja kaupade ja teenuste sarnasuse võrdlemise tulemusena on tõenäoline, et keskmine tarbija võib arvata, et asjakohased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt.
33.Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile.
34.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub sõnaline kaubamärk BOBCAT. Nimetatud sõna on kostja kaubamärgi ainsaks, keskseks ja domineerivaks elemendiks. Kaitstud on sõna kui selline. Vaidlusalused domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee koosnevad sõnast BOBCAT,
2-21-3466 millele on lisatud sõna RENT ja laiend .ee. Tarbijad ei taju domeeninimedes sisalduvat sõna RENT või laiendit .ee osana teenuste ärilist päritolu näitavast tähisest. Vaidlusaluste domeeninimede bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee ainsaks, domineerivaks ja kõige eristusvõimelisemaks osaks on sõna BOBCAT. Domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee sisaldavad identsel viisil kostja varasemaid BOBCAT kaubamärke. Seega on domeeninimed varasemate kaubamärkidega visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt väga sarnased. Kohus leidis, et esineb tõenäosus hageja domeeninimede ja kostja kaubamärkide segiajamiseks tarbijate poolt.
35.Arvestades hageja domeeninimede suurt sarnasust kostja varasemate sõnaliste kaubamärkidega ning asjaomaste teenuste identsust, siis on vaidlusalused domeeninimed kaubamärgiõiguse mõistes varasemate kaubamärkidega äravahetamiseni sarnased, s.o esineb suur tõenäosus, et Eesti tarbijad usuvad ekslikult, et domeenidel bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee osutab masinate renditeenust kas kaubamärgi ainulitsentsiaadist kostja või temaga majanduslikult seotud isik. Seega eksitab nimetatud domeenide kasutamine kolmandast isikust hageja poolt otseselt tarbijaid ja võimaldab hagejal õigustamatut ära kasutada kostja kaubamärkide väga head mainet.
36.Viidates Riigikohtu praktikale, leidis maakohus, et kaubamärgiomanikul on ainuõigus tema kaubamärgiga sarnase tähise kasutamiseks domeeninimes ja nõude domeeni üleandmiseks saab esitada KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Praegusel juhul on domeenivaidluste komisjon nõustunud domeeninimed kostjale üle andma. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust registreerida ega kasutada kostja kaubamärki BOBCAT sisaldavaid domeeninimesid bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee.
37.Järgmisena lahendas maakohus kostja vastuhagi.
38.Kostja käsitab otsese varalise kahjuna kulusid seoses toimingute ja menetlustega, mida kostja on oma õiguste maksmapanekuks pidanud tegema. Vastuhagi nõue on võimalik rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.
39.Maakohus asus hagi lahendades samale seisukohale nagu domeenivaidluste komisjon 21.02.2021 otsuses. Kohus nõustus kostjaga, et domeenivaidluste komisjonis kostja poolt kantud kulud (õigusabikulud ja riigilõiv) on kahjuks, mida õigustatud isik saab kahju tekitajalt nõuda. Kuivõrd hageja registreeris teadlikult ja süstemaatiliselt BOBCAT kaubamärke sisalduvaid domeeninimesid ja asus neid oma majandustegevuses kasutama, siis tingis see kostjale vältimatu vajaduse alustada oma õiguste kaitseks menetlus domeenivaidluste komisjonis. Kostjale on tekkinud domeenivaidlustuse komisjoni pöördumisega kahju ning tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos. Selline kahju oli hagejale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Hageja ei tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg-s 2 toodud õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas hageja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Hageja ei tõendanud süü puudumist.
40.Kostja kandis domeenivaidlustusavaldusega seoses õigusabikulusid kokku 1950 eurot. Kostja esindaja esitatud 14.04.2021 õiendi kohaselt tegi kostja esindaja õigusabi osutamisel järgmised toimingud: avalduse ettevalmistamine ja esitamine 8 tundi ning registreerija vastusega tutvumine ja täiendava seisukoha esitamine 5 tundi. Kostja esindaja osutas õigusabi hinnaga 150 eurot. Lisaks on kostja tasunud domeenivaidluste komisjoni pöördumisel riigilõivu 575 eurot. Kohus tuvastas, et AAA Patendibüroo OÜ on esitanud teenuse osutamise eest arved ja kostja on need tasunud.
2-21-3466
41.Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja esindaja koostatud dokumenti, mille põhjal oleks võimalik hinnata kostja õigusabikulude põhjendatust. Seda, et kostjale osutas õigusabi teenust domeenivaidluste komisjonis Alvar Sehver nähtub üksnes domeenivaidluste komisjoni 22.02.2021 otsusest. Võttes aluseks domeenivaidluste komisjoni otsuse, asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ajakuluks saab pidada domeenivaidlustusavalduse ettevalmistamist ja esitamist 5 tundi ning registreerija vastusega tutvumist ja täiendava seisukoha esitamist 3 tundi, seega kokku 8 tundi. Kostja ei tõendanud, et talle oleks osutatud õigusabi suuremas mahus. Kostja esindaja tunnitasu 150 eurot pidas kohus tavapäraseks. Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud kostja õigusabikulud 1200 eurot, millele lisandus riigilõiv 575 eurot. Seega oli kohtu hinnangul kostjale tekkinud kahju 1775 eurot, mille kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistis. Lisaks mõistus maakohus välja kahjuhüvitiselt viivise 145,11 eurot perioodi 14.04.2021–21.04.2022 eest ja viivise alates 22.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
42.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda.
43.Hageja leiab, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele KaMS ja maakohus on ebaõigesti lahendanud vaidluse kaubamärgimääruse järgi. Hageja domeenid on registreeritud varem kui ainus asjasse puutuv, s.o klassis 37 (mh rent), kaubamärk nr 009888298. Seega tulnuks kohaldada KaMS § 16 lg 2 asemel KaMS § 16 lg 23, mis sätestab, et hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Domeeninimi on muu varasem õigus. kaubamärgimääruse art 129 lg 2 sätestab, et määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane EL kaubamärgi kohus siseriikliku õiguse sätteid. kaubamärgimäärus ei reguleeri käeolevat olukorda. Kuivõrd asjakohane on antud juhul KaMS § 16 lg 23, siis ei oma mingit tähtsust kostja teadmine või teadma pidamine ning hageja väidetav pahausksus.
44.KaMS § 16 lg 23 lisati seadusesse 2019 ja Riigikohtu 13.06.2018 otsuse nr 2-16-6665 tegemise ajal see veel ei kehtinud. Norm on kooskõlas EL-i õigusega. EL-i õiguses kehtib põhimõte, et kaubamärgiomanikule tagatud õigused ei tohi kahjustada ühtki varem kehtivat õigust – see hõlmab kõiki õigusi, mis on tekkinud varem kui vastav kaubamärk, millega see õigus on väidetavalt vastuolus.
45.Seega ei saa kostja hagejal keelata domeenide kasutamist, kusjuures seda ei keela ka kaubamärgimääruse art 9 lg 2 ja art 61 lg 3, kuna hageja õigus on varasem.
46.Hageja on domeenid registreerinud ja kasutab neid heas usus.
47.Isegi kui KaMS § 16 lg 23 ei kohalduks, siis Riigikohtu 13.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-6665 selgitatu kinnitas seda, et kostja ei saaks hagejal keelata domeenide kasutamist.
48.Mõlema domeeni registreerimise hetkel ei olnud kostja oma kaubamärki klassis 37 registreerimiseks esitanud. Järelikult ei saanud hageja kuidagi rikkuda ühegi kaubamärgi omaja õigusi vastavas klassis. Seega ei saa rääkida hageja pahausksusest domeenide bobcat-rent.ee ja bobcatirent.ee registreerimisel. Pahauskset käitumist ei ole ka domeenivaidluste komisjoni reglemendi 15.6 mõttes.
2-21-3466
49.Maakohus jättis kajastamata hageja argumendid seoses kaubamärgi funktsiooniga. Kostja ei tegele Bobcat masinate ja seadmete rendiga, vaid toodab neid. Kostja huvi saab kaubamärgiomanikuna olla see, et keegi kolmas isik ei toodaks temaga sarnaseid tooteid ega tähistaks neid BOBCAT kaubamärgiga. Kostjal puudub alus keelata hagejal kaubamärgi kasutamist hageja domeeninimes, kui sellega ei rikuta kaubamärgi ülesandeid. Tähise bobcat kasutamine eriti koos viitega rentimisele on domeeninimedes üle maailma tavapraktika. Hageja ei kahjusta mitte kuidagi kostja kaubamärgi peamise ülesande täitmist – kauba päritolu tagamist.
50.Vastuhagi osas märgib hageja, et kuna kostjal ei ole õigust hagejal tema domeenide kasutamist keelata, siis ei ole tal õigust nõuda ka nende keelamise eesmärgil tehtud tegevuste hüvitamist VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja on käitunud õiguspäraselt ja heas usus ning ei saa kuidagi olla süüdi selles, et kostja otsustas tema vastu nõudeid esitada või et domeenivaidluste komisjon kehtivat õigust mitte arvestades kostja nõude rahuldas. Seega on vastuhagi rahuldamine mistahes summades põhjendamatu ning ilma ühegi aluseta. Vastustaja seisukoht
51.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata ja vastuhagi osaliselt rahuldanud. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
53.Vastustaja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. EIS domeenivaidluste komisjoni otsus on lõplik ja selle peale ei saa kaebust esitada, kuid see ei välista poole õigust alustada teise poole vastu kohtumenetlust (domeenivaidluste komisjoni reglement p 15.2). Ringkonnakohtu arvates on domeenivaidluste komisjonis osalenud hagejal õigus esitada kohtusse hagi, mille esemeks on nõue tuvastada, kas tal on õigus domeeninime kasutada ja kas kostjal puuduvad alused selle keelamiseks. Sellise hagi rahuldamine annab hagejale võimaluse välistada EIS-i poolt domeenivaidluste komisjoni otsuse täitmist.
54.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Maakohtu otsuse peale osas, milles maakohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata, ei ole ringkonnakohtule kaebust esitatud.
55.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud piisavas ulatuses eelmenetluse ja samuti ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse ebapiisavat täitmist. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud enamuses maakohtus esitatud väiteid, rõhutades, et
2-21-3466 maakohus ei ole arvestanud seda, et domeeninimed olid registreeritud varem, kui kostja kaubamärk sai klassis 37 õiguskaitse.
56.Vaidluse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille osas pole poolte vahel vaidlust. Hageja nimele on registreeritud 04.07.2010 domeen bobcat-rent.ee ja 05.01.2010 domeen bobcatirent.ee. USA äriühingule Clark Equipment Company kuuluvad EL-i kaubamärgid BOBCAT (nr 000029371), mis on kaitstud EL-i kaubamärgina alates 01.04.1996 Nizza klassifikatsiooni klassidesse 7, 8 ja 12 kuuluvate kaupade osas, ja BOBCAT (nr 009888298), mis on kaitstud EL-i kaubamärgina alates 12.04.2011 Nizza klassifikatsiooni klassidesse 4, 28 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. Clark Equipment Company on andnud kostjale piiramatu ainulitsentsi BOBCAT kaubamärki kandvate kaupade tootmiseks, turustamiseks, hooldamiseks ja seotud teenuste osutamiseks, sh Euroopa turgudel. Clark Equipment Company on andnud loa kostjale kui BOBCAT kaubamärkide ainulitsentsiaadile Euroopa Liidu territooriumil BOBCAT kaubamärgiõigustest tulenevate nõuete esitamiseks. EIS-i domeenivaidluste komisjoni 22.02.2021 otsusega asjas nr LIT1067EE00 anti domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee kostjale. Hageja majandustegevuseks on mh ka Bobcat seadmete rent ja hageja on asutatud 2003. aastal.
57.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus registreerida ja kasutada kostja kaubamärki BOBCAT sisaldavaid domeene bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrust nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta või Eesti siseriiklikku õigust, milleks on KaMS. Maakohus leidis, et hageja puudub õigus domeeninimede kasutamiseks nii kaubamärgimääruse kui ka KaMS-i järgi.
58.Õige on see, et kaubamärgimäärus ei reguleeri selgesõnaliselt domeeni, mille nimi sisaldab kaitstud EL-i kaubamärki, registreerimist ja kasutamist, kuid ringkonnakohtu arvates ei tähenda see, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel kaubamärgimäärust. Maakohtu viidatud kaubamärgimääruse art-d 16 ja 61 reguleerivad hilisema kaubamärgiomaniku õiguseid, kuid hageja puudub registreeritud EL-i kaubamärk. Ringkonnakohtu arvates reguleerib kaubamärgimäärus ka olukordi, kus isikul on muu õigus, mis sisaldab registreeritud EL-i kaubamärki. Kaubamärgimääruse sissejuhatava osa p 13 teine lause sätestab, et EL-i kaubamärgi rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks. Kaubamärgimääruse art 9 lg 2 punkt (b) sätestab, et ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne EL-i kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama EL-i kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui tähis on identne või sarnane EL-i kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes EL-i kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et EL-i kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõigil teistel isikutel omanikule kuuluva kaubamärgiga sarnase tähise, sh ka domeeninime, kasutamist äritegevuses, kui domeeninimi eksitab tarbijat ja seda on võimalik seostada kaubamärgiga.
59.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses tooduga, et kuna domeeninimi on varasem õigus kaubamärgimääruse art 8 lg 4 mõttes, siis kostja ei saa hagejal domeeninime kasutamist keelata. Art 8 lg 4 punktid (a) ja (b) sätestavad, et registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu
2-21-3466 korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne EL-i kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või EL-i kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva ja kõnealune tähis annab omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et art 8 lgs 4 ei käsitata domeeninime, kuna tegemist ei ole muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähisega, mis annaks omanikule aluse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Selliseks tähiseks saab olla seadusega kaitstud tähis või õigus (näiteks geograafiline tähis, päritolunimetus, autoriõigus, tööstusomandiõigus vm sarnane). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 30.03.2006 tehtud otsuse p-s 49 küll selgitanud, et põhimõtteliselt võiks domeeninimi olla intellektuaalse omandi objektiks, kuid viidatud otsusest ei tulene, et tegemist on seadusega kaitstud õigusega.
60.Maakohus on vaidlustatud otsuses hageja domeeninime ja kostja kaubamärgi sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel õigesti võtnud aluseks tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte ja arvestanud tähistest tekkivat üldmuljet, pidades eriti silmas tähiste eristatavaid ja domineerivaid osi. Järelduste tegemisel on kohus lähtunud kauba ja/või teenuste keskmise tarbija poolt tähiste tervikuna tajumisest. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
61.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et et maakohus ei ole hinnanud kostja kaubamärgi funktsiooni ega arvestanud seda, et hageja ei tegele Bobcat masinate tootmisega, vaid rendiga. Ringkonnakohtu arvates ei ole niivõrd oluline see, millise Bobcat masinatega seonduva tegevusega hageja täpselt tegeleb. Oluline oli tuvastada, kas tarbija peab hageja teenust ja kostja tegevust samalt või majanduslikult seotud isikutelt pärinevana. Maakohus on õigesti tuvastanud, et domeeninimedest võib tarbija järeldada, et hageja on seotud äriliselt isikuga, kes toodab Bobcat masinaid ja kellele kuuluvad kaubamärgid. Kostja kaubamärk BOBCAT (nr. 009888298) on mh kaitstud klassi 37 kuuluvate teenuste osas, sh ka renditeenus. See, kas ja millal on kostja ametlik esindaja Eestis Bobcat Balti OÜ alustanud renditeenuse osutamist, ei ole vaidluse lahendamisel määrav. Ringkonnakohtu arvates ei ole määrava tähtsusega ka see, et hageja on omandanud domeeninimed enne, kui kaubamärk nr. 009888298 Euroopa Liidus kaitse sai, kuna ka hilisem kaubamärk annab selle omanikule õiguse nõuda domeeninime üleandmist.
62.Kaubamärgimääruse art 129 lg 2 sätestab, et määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane EL-i kaubamärgi kohus siseriikliku õiguse sätteid. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele kaubamärgimäärus, siis iseenesest ei ole vajalik lahendada vaidlust KaMS-i sätete järgi, kuid ringkonnakohtu arvates puudub vajadus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta, kuna ka KaMS-i järgi ei kuuluks avaldus rahuldamisele.
63.KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et domeeninimi ei ole selliseks õiguseks, mis välistaks kaubamärgi omaniku õiguse keelata kaubamärgiga sarnase domeeninime kasutamine või taotleda selle üleandmist. Lisaks on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud nõus hageja poolt domeeni kasutamisega viie
2-21-3466 varasema järjestikuse aasta jooksul. Samuti ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu järeldust, mille kohaselt registreeris hageja domeeninimed pahauskselt. Maakohus tuvastas, et hageja pakub vaidlusalustel domeenidel rentimiseks ka teiste tootjate, kes ei oma seost kostjaga või kaubamärgi omanikuga, tooteid, mistõttu on domeeninimed teadlikult registreeritud eesmärgiga eksitada kliente, luues neile mulje, et tegemist on vähemalt kostjaga seotud teenuse osutajaga.
64.Apellatsioonkaebuses viidatud KaMS § 16 lg 23 sätestab, et hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et domeeninimi ei ole selline õigus, mis välistaks kaubamärgiomaniku õiguse keelata domeeninime kasutamist. Lisaks on kostja kaubamärk nr 000029371 enne hageja domeeninimesid EL-s registreeritud. Eeltoodu tõttu ei annaks juhul, kui vaidlusele kohalduks Eesti õigus, alust hagi rahuldamiseks. Seda, et kaubamärgi omanik võib vaidlustada ka varasema domeeninime on jaatanud ka Riigikohus (Riigikohtu 03.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6665, p 19.3).
65.Hageja on vastuhagi osalise rahuldamise vaidlustanud, väites, et hageja hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise, kuna hagejal on õigus domeeniminesid kasutada ja domeenivaidluste komisjonis kostjale kulude tekkimises ei ole hageja süüdi. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus kasutada vaidlusaluseid domeeninimesid ja hageja ei nõustu kostjale domeeninimesid üle andma. Kuna hageja keeldus kostja õiguspärast nõuet täitmast, siis tekkisid kostjale õigusabikulud hageja süülise tegevuse tõttu. Seega on maakohus õigesti vastuhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel osaliselt rahuldanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Ringkonnakohus märgib, et otsuse resolutsioonis mõistis maakohus tulevikus sissenõutava viivise välja alates 29.04.2022, kuid otsuse põhjendavas osas alates 22.04.2022, kuid seda ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.