Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-18993
Doosan Bobcat EMEA s.r.o. hagi BOBCATEESTI OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamise, ärinime muutmise ja domeeninime üleandmise nõudes Hagihind hagi hind 15 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201, U Kodetky 1810 CZ-26312 Dobris, Tšehhi Vabariik); esindajad Hageja lepinguline esindaja: patendivolinik A. S. (AAA Patendibüroo OÜ, e-post: xxx); Tsiviilasi
Kostja: BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379, Allika tee 28, Peetri alevik, Rae vald 75312 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Heringson GLO, Rävala pst 2, 10145 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada kostjat BOBCAT EESTI OÜ (registrikood 12037379) lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL registreeringud nr 009888298 ja 000029371 rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi- hooldus- remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning eemaldama tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukilt registrimärgiga 845 MSH, koduleheküljelt, Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL registeeringud nr 009888298 ja 000029371 ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg 010200103 ja 000029397 kasutamisest ilma kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lg 1 p c) ja lg 2 kohaselt.
3.Kohustada kostjat BOBCAT EESTI OÜ (registrikood 12037379) andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle
4.Keelata kostjal BOBCATEESTI OÜ (registrikood 12037379) kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustada kostjat BOBCAT EESTI OÜ (registrikood 12037379) muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ning esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda.
2.Mõista kostjalt BOBCATEESTI OÜ-lt (registrikood 12037379) hageja Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201) kasuks menetluskuludena välja 4597,43 (neli tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 43 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Doosan Bobcat EMEA s.r.o. tuntud BOBCAT ehitusmasinate ja -seadmete eksklusiivne esindaja Euroopa Liidus. Hageja on Tšehhi Vabariigi äriühing. BOBCAT ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlikuks ainuesindajaks Eesti territooriumil on juba aastakümneid olnud 1996. a asutatud Eesti ettevõte Bobcat Balti OÜ (registrikood 10041773, Ehitajate tee 107a, 13514 Tallinn), kellele kuulub domeen bobcat.ee.
2.Kostja on Eesti äriühing, mis kasutab ilma kaubamärgiomaniku või tema Euroopa Liidu esinduse nõusolekuta BOBCAT kaubamärki oma ärinimes. Äriregistrile esitatud 2019. majandusaasta aruande kohaselt tegeleb kostja kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomise ja rentimisega. Kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee. Kostja ainuosanik A. S. on registreerinud või omandanud domeeninimed bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee. Äriühing Klindex OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on A. S., on registreerinud domeeninimed bobcatirent.ee, bobcat-rent.ee ja bobcatrent.eu. Need domeenid, v.a bobcateesti.ee ei ole hagi esemeks, vaid näitavad BOBCAT kaubamärgi ärakasutamist. Puuduvad mõistlikud põhjused, miks peaks registreerima kaubamärki sisaldava domeeninime, rääkimata sellest, et registreeritud domeene on 7. Hageja on vaidlustanud hagi esemeks mitteolevate domeenide registreerimise domeenivaidluskomisjonis.
3.Hageja kasutuses on kaubik Citroen Jumper numbrimärgiga XXX, mis on silmatorkavalt tähistatud BOBCAT sõnalise (stiliseeritud) ja BOBCAT kujutusliku kaubamärgiga. Maanteeamet on 18.12.2020 kinnitanud, et sõiduki vastutav kasutaja on kostja. Samuti on kostja oma tegevuskohas aadressil Allika tee 2, Peetris Harju maakonnas paigaldanud hoone fassaadile tähise, milles on kasutatud BOBCAT kujutismärki, kuid samuti BOBCAT kaubamärgi stiliseeringuga tähise BobcatEesti.
4.Pilti hoonest kasutab kostja Google Maps-is oma ettevõtte reklaamimisel ja asukoha tutvustamisel. Google veebiotsingus on näha BOBCAT kaubamärgi kasutus ning tähise „Bobcat Eesti“ kasutus, mis suunab koduleheküljele www.bobcateesti.ee. Google piltidesse on BobcatEesti OÜ lisanud oma kasutajakonto alla fotod, millel kujutatakse domineerivalt BOBCAT seadmeid ja varuosasid. Piltidelt on näha kostja sõidukit, fassaadi tähistust ja fotot kostja kontori sisemusest, kus mööbel on BOBCAT korporatiivvärvides ning letil BOBCAT kujutismärk ja stiliseeritud sõnamärk.
5.Kostja koduleheküljel www.bobcateesti.ee kuvatakse suurelt BOBCATEESTI OÜ tähis, esitletakse domineerivalt BOBCAT masinaid, esitatakse hooldus ja remonditööde hinnakiri, kontaktandmed ning alamlehe BOBCAT RENT kaudu suunatakse kasutajad kostjaga seotud ettevõtte Klindex OÜ koduleheküljele www.klindex.ee, millel omakorda reklaamitakse BOBCAT laadurite renti, Bobcat kompaktlaadurite hooldust ja remonti, varuosi Bobcat kompaktlaaduritele ja kasutatud Bobcat kompaktlaadurite müüki. Samas hinnakirjast nähtub, et Klindex OÜ tegeleb ka muude seadmete rendiga.
6.Kostja osales Tallinna Kalmistud riigihankes „Laaduri soetamine“ (viitenumber 223028), pakkudes nö paralleelimporditud BOBCAT uut laadurit koos garantii-, hooldus- ja remonditöödega. Hanke korraldaja tunnistas 14.07.2020 kostja hanke võitjaks, kuid Bobcat Balti OÜ vaidlustas hanke Riigihangete Vaidlustuskomisjonis põhjusel, et kostja ei saa pakkuda hankes nõutud tootja aktsepteeritud või volitatud garantii-, hooldus- ja remonditööde teenuseid. Kostja tugines Saksa edasimüüja antud kinnitusele, et kostja on tema partneriks, kuid VAKO tühistas 12.08.2020 otsusega nr 154-20/223028 hanke, kuna nõutavat tootja garantii-, hooldus- ja remonditööde kinnitust ei olnud. Hageja esitas VAKO menetluses kinnituse, et kostjal puudub ametlike garantii-, hooldus- ja remonditööde tegemise õigus Eestis ja see õigus on üksnes ametlikul esindajal Bobcat Balti OÜ.
7.Vahetult pärast VAKO 12.08.2020 otsust registreeris kostja ainuosanik A. S. 28.08.2020 domeeninimed bobcatbalti.ee ja bobcat-balti.ee, mis langevad täielikult kokku BOBCAT Eesti ametiliku esindaja Bobcat Balti OÜ ärinimega. Domeenide registreerimise põhjust ja motiivi teab vaid registreerija ise. Hageja eeldab, et see on kantud soovist lisaks BOBCAT kaubamärgi ärakasutamisele kahjustada hageja Eesti ametlikku esindajat Bobcat Balti OÜ. Hageja saatis kostjale 20.10.2020 kirja nõudega lõpetada BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumine 27.10.2020 kuupäevaks, kuid kostja ei ole nõustunud enamikes küsimustes kaubamärgi kasutust lõpetama.
8.BOBCAT kaubamärki kasutatakse ehitusmasinate ja seadmete tähistamisel (tootmisel), samuti nende müümisel, hooldamisel, remontimisel ja rentimisel. Kaubamärgid on kaitstud mh Euroopa Liidu kaubamärkidena, mis kehtivad Eestis. BOBCAT kaubamärkide omanikuks on USA ettevõte Clark Equipment Company, kellele kuulub sõnaline kaubamärk BOBCAT (sõna), EL registreerimise nr 009888298, mh klassis 37 remondi- ja renditeenuste suhtes, sõnaline kaubamärk BOBCAT, EL registreerimise nr 000029371, mh klassis 7 ja 12 ehitusmasinate ja sõidukite suhtes (Eesti 16.02.1994 vanemus registreerimise nr 18660 alusel, kujutislik
kaubamärk BOBCAT EL registreerimise nr 010200103, mh klassis 37 remondi- ja renditeenuste suhtes ja kujutislik kaubamärk BOBCAT EL registreerimise nr 000029397, mh klassis 7 ja 12 ehitusmasinate ja sõidukite suhtes.
9.Hageja on kaubamärkide eksklusiivne ainulitsentsisaaja, mida tõendab EUIPO teade vastavate registreeringute tegemise kohta. Hageja palus, et kohus keelaks kostjal BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumise ning kohustaks kostjat sellest tulevikus hoiduma, samuti kohustaks teda muutma oma äriühingu ärinime ja üle andma domeenime bobcateesti.ee hagejale.
10.Kostjal ei ole luba BOBCAT kaubamärkide kasutamiseks. Selles ulatuses, milles kostjal võiks olla õigus kasutada BOBCAT kaubamärki viitamaks enda pakutud kaupadele ja teenustele, ei ole kostja tegevus BOBCAT kaubamärkide kasutusel vastavuses vastavate äritavadega ning tekitab eksliku ettekujutuse, et kostjal on ametliku esinduse staatus.
11.BOBCAT kaubamärkide omanik Clark Equipment Company kuulub 2007. a Doosan ettevõtete gruppi. Hageja on Euroopa territooriumil BOBCAT ehitusmasinate ja seadmete tootja ja turustaja ning kontserni struktuuri ja ülesannete jaotuse aluseks ainulitsentsi omanikuna kaubamärgiõiguste kaitsja. Hageja omab kaubamärgiomaniku luba hagi esitamiseks ja vajadusel esitab selle menetluse jooksul.
12.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu kaubamärgiomaniku ainuõigusele, mille kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata oma kaubamärgiga identse ja/või sarnase tähise kasutamine identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. Euroopa Kaubamärgi määruse artikli 9 lg 2, punkti a kohaselt on ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud. Hageja viitas ka sama määruse artikli 9 lg 2 punktile b ja artikli 9 lõikele 3. Samuti viitas hageja ÄS § 12 lõikele 3.
13.Kostja domeeninime, kostja kodulehel sisalduvat, kolmandate isikute kodulehtede (Google) kaudu kostja poolt avalikkusele suunatud ja sõidukitele ning muudele esemetele kantud BOBCAT kaubamärgi kasutust saab käsitleda reklaamina, mida ReklS § 4 lg 1 alusel saab pidada eksitavaks, kuna jätab kostjast ekslikust muljest, kui ametilust BOBTAC-i esindusest või remondi- või rendiettevõttest. Eksitava teabe avaldamise keelab ka ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 3 lg 1 ja lg 2 p 1.
14.Hageja viitas Euroopa kaubamärgimääruse artikli 130 lõikele 1, artiklile 129 ning KaMS § 57 lõike 1 punktile 1. Hageja viitas VÕS §-le 1055. Hageja nõudeks on lõpetada BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumine, s.t lõpetada BOBCAT kaubamärkide (BOBCAT logo, Bobcat stiliseeritud kaubamärk ja/või domineeriv BOBCAT sõnaline kaubamärk) kasutus, sh tähise BOBCATEESTI kasutamine ärinimes, domeeninimes, kodulehekülje aadressina ja ehitusmasinate hoolduse, remondi ja renditeenuste reklaamis.
15.Kostja rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi Euroopa kaubamärgi määruse artikli 9 lg 2, punkti a) kohaselt selles ulatuses, kuidas kostja kasutab BOBCAT kaubamärkidega identseid tähiseid (BOBCAT logo, BOBCAT sõnamärk ja stiliseeritud Bobcat sõnamärk domineerivalt oma koduleheküljel, Google konto fotodes ja sõidukil. Selline kasutus jätab avalikusele mulje, et kostja puhul on tegemist ametliku BOBCAT esinduse või volitatud hooldus- remondi ja rendiettevõttega. Eesti ainsaks ametlikuks BOBCAT ehitusmasinate ja seadmete ning varuosade
maaletoojaks ja ametlikuks BOBCAT hooldus- ja remonditeenuse pakkujaks on Bobcat Balti OÜ ning kostjal puudub igasugune ametliku või volitatud teenusepakkuja staatus.
16.Kostja on viidanud, et tegeleb BOBCAT kaubamärgiga toodete paralleelimpordiga. Hageja nõudeks ei ole keelata seaduse piires toimuvat paralleelimporti, vaid üksnes oma kaubamärkide ärakasutamist kostja poolt ning tarbijate eksitamist. Kaubamärgiomaniku piirangud tulenevad Euroopa kaubamärgi määruse artiklist 14. Kostja ei reklaami paralleelimporditud tooteid, vaid kasutab oma teenuste tähistamiseks BOBCAT kaubamärki. Kostja ei kasuta enda kaubamärki ega muud tähist oma teenuste eristamiseks. Lisaks BOBCAT kaubamärkidele kasutab kostja BOBCAT kaubamärki sisaldavat tähist BOBCATEESTI, mis on selgelt seostatav BOBCAT kaubamärgiga ning samuti jätab eksliku ettekujutuse kostja ametliku esinduse või koostööpartneri staatusest. Ennekõike ei järgi selline BOBCAT kaubamärkide kasutus ausat tööstus- ja kaubandustava.
17.Kostja rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi Euroopa kaubamärgi määruse artikli 9 lg 2 punkti b kohaselt selles ulatuses, kuidas kostja kasutab BOBCAT kaubamärkidega sarnast tähist BOBCATEESTI ehitusmasinate ja nende varuosade müügi, hoolduse- remondi ja renditeenuste tähistamisel. Tähise BOBCATEESTI kasutusviisid hõlmavad selle kasutamist domeeninimes, kodulehekülje aadressis, kodulehel, hoone fassaadil, kontori sisustuses, sõidukil vm sarnastes olukordades, millest hagejal ei pruugi olla terviklikku ülevaadet.
18.BOBCATEESTI on sarnane BOBCAT sõnalise kaubamärgiga, kuna sisaldab täielikult sõnalist BOBCAT kaubamärki. Lisandunud sõna EESTI ei ole piisav, et tähist BOBCATEESTI eristada BOBCAT kaubamärgist. BOBCATEESTI sõnalise ja/või stiliseeritud tähise kasutus toimub ehitusmasinate ja varuosade müügi, hoolduse, remondi ja renditeenuste tähistamisel, mille osas on BOBCAT sõnaline kaubamärk kaitstud klassis 37 teenuste osas või mille osas esineb sarnasus masinate ja varuosade puhul.
19.Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat lõpetama BOBCAT kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi- hooldus- remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustaks kostjat eemaldama sõnad BOBCAT, BOBCATEESTI ja Bobcat kujutismärki sisaldavad tähised Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ja interjöörist, mootorsõidukitelt, koduleheküljelt, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt, sh Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumisest.
20.Väljakujunenud kohtupraktikas käsitletakse kaubamärgi kasutust domeeninimes kaubamärgirikkumisena. Kostja domeeninimi bobcateesti.ee rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi, kuna on sarnane registreeritud BOBCAT kaubamärgiga määral, mille puhul on tõenäoline kaubamärgi ja domeeninime tähise äravahetamine. Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punkti 5.3.6.2 kohaselt tuleb domeeninime üleandmisel edastada Eesti Interneti Sihtasutusele vastuvõtva registreerija allkirjastatud taotlus. Domeenireeglite punkti 5.3.6.3 kohaselt peab taotlusele olema lisatud üleandva registreerija nõuetele vastav allkirjastatud nõusolek domeeninimest loobumise kohta. Domeenireeglite punkti 4.1.5.6 kohaselt asendab registreerija tahteavaldust Domeenivaidluste Komisjoni, kohtu või vahekohtu jõustunud lahend.
21.Kui domeeninime omanik on domeeninime registreerinud, rikkudes sellega kaubamärgiomaniku õigusi, on kaubamärgiomanikul õigus nõuda tippdomeeni .ee üleandmist talle. Kaubamärgiomanikul on ainuõigus tema kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes, millise nõude saab esitada KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja
nõude rahuldamiseks piisab üldjuhul domeeninime registreerimisest. Menetluslikult ei saa kohus domeeninime tühistada, vaid seda saab teha vaid registreerija ning kohtul on võimalik kohustada kostjat esitama registreerijale taotlus domeeninimest loobumiseks. Hageja viitas täiendavalt TsÜS § 68 lõikele 5 ja TMS § 184 lõikele 1. Hageja palus kohtul kohustada kostjat esitama Eesti Interneti SA-le tahteavalduse domeenist bobcateesti.ee loobumiseks hageja kasuks ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
22.Kostja ärinimi BOBCATEESTI OÜ sisaldab kaitstavat kaubamärki BOBCAT. Äriühingu registrile teatatud tegevusalaks on kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük. 2019. majandusaasta aruande kohaselt tegeleb kostja kaevandus -ja ehitusmasinate ja varuosade maaletoomisega, ning rentimisega. Kodulehekülje andmetel tegeleb kostja lisaks vastavate masinate hoolduse ja remondiga. Hooldus-, remondi- ja renditeenused on otseselt kaitstud BOBCAT kaubamärkidega (klass 37), müügiteenuseid võib pidada sarnaseks vastavate kaupadega (klass 7 ja 12).
23.Hageja viitas Euroopa kaubamärgimääruse artikli 9 lg 3 punktile d, ÄS § 12 lõikele 3 ja VÕS § 1045 lg 1 punktile 7. Kostja ärinimi võib olla eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud nn Bobcat-gruppi. See võib tähendada ühtlasi vastuolu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti võib see tähendada ebaausat konkurentsi eksitava teabe avaldamise näol.
24.Kohus saab kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Tegu on TMS § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga, mille alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 1). Põhikirja muutmine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 1). ÄS § 175 lg 2 sätestab, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hageja leiab, et mõistlikuks ajaks on 3 nädalat. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama sõna BOBCAT kasutamine ärinimes ja muutma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisaldaks sõna BOBCAT. Hageja palus kohustada kostjat esitama kolme nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumises põhikirja muutmise avalduse äriregistri pidajale.
25.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja lepinguline esindaja ei pidanud vajalikuks kahelda vaidlustaja Doosan Bobcat EMEA s.r.o. töötaja D. J. de ter B. ega lepingulise esindaja A. S. esindusõiguses kohtumenetluse eelsetes läbirääkimistes. Kostja ei ole vastu vaielnud, et D. J. de ter B. on Doosan Bobcat EMEA s.r.o. töötaja. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse töötaja poolt tehtud tehingu tegemist isiku nimel. Registreerija ei sea kahtluse alla, et D. J. de ter B. ei omaks oma ametiülesannetest tulenevalt volitusi lepingulise esindaja volitamiseks õigusvaidluses.
26.Esindusõiguse olemasolust tulenevate kahtluste kõrvaldamiseks esitas hageja täiendavalt Doosan Bobcat EMEA s.r.o. juhatuse liikme M. M. 03.01.2021 allkirjastatud volikirja D. J. de ter B.ile ettevõtte väliste õigusnõustajate määramiseks ja volitamiseks ning Doosan Bobcat EMEA s.r.o. apostilliga kinnitatud 06.01.2021 volikirja lepingulisele esindajale A. S.ile. Hageja viitas, et on varem kohtu nõudmisel esitanud Doosan Bobcat EMEA s.r.o. apostilliga kinnitatud 06.01.2021 registriväljavõtte, mille kohaselt on juhatuse liikmeks M. M..
27.Hageja pidas oma nõuet selgeks. Ennekõike nõuab hageja, et kostja lõpetaks BOBCAT kaubamärgi kasutuse ärinimes, domeeninimes ja kodulehekülje aadressis. Nõue ei hõlma mingil viisil kohustust eemaldada BOBCAT kaubamärk kaubamärgiomaniku loal käibesse lastud originaalkaupadelt. Lisaks nõuab hageja, et kostja lõpetaks kaubamärgi kasutuse oma äritegevuses kaubamärgifunktsioonis. Ainsa erandina on kostjal õiguslik alus Euroopa kaubamärgimääruse art 14 lg 1 p c ja lg 2 regulatsiooni järgides osundada oma teenustele seoses BOBCAT masinate ja seadmetega (nt hinnakirjas) ning ettevõtte tegevust puudutavas tekstiosas.
28.Teatavatel juhtudel on kolmandatel isikutel õigus oma teenuste tutvustamisel viidata õiguskaitset omavale kaubamärgile, kuid see peab toimuma ausaid kaubandustavasid järgides. Hageja peab mõistlikuks kaubamärgi kasutuseks seda, kuidas BOBCAT kaubamärki kasutavad teised ehitusmasinate ja -seadmete rendiettevõtted, näiteks CRAMO, REMIRENT või STORENT. Nad osutavad oma kaubamärgiga tähistatud renditeenust ja BOBCAT kaubamärki kasutatakse vaid renditavate seadmete tutvustamisel.
29.Kostja on väitnud, et ta on enamuse hageja nõudest täitnud, sest BOBCAT kujutismärk on eemaldatud hoonelt ja väidetavalt eemaldatud ühelt sõidukilt (fotodel olev sõiduk on lumega kaetud, numbrimärk on teadmata ja fotod ei ole tehtud sõiduki igast küljest). Hageja leidis, et enamus nõuetest on täitmata, sh Bobcat + kuju kaubamärgi kasutamine erinevatel reklaammaterjalidel ning ennekõike BOBCATEESTI tähise kasutus.
30.Kostja tuginemine oma ebaseaduslikule ärinimele BOBCATEESTI OÜ, õigustamaks domeeninime bobcateesti.ee registreerimist, ei ole põhjendatud. Arvestades kostja ja temaga seotud isikute tegevust arvukate BOBCAT kaubamärki sisaldavate domeenide registreerimisel, ei oleks välistatud, et mõni järgnev isik registreerib BOBCAT kaubamärki sisaldavad domeeninimed pärast kustutamist uuesti. Seega on domeenide üleandmine kõige efektiivsem viis, kuidas ära hoida BOBCAT kaubamärgi ärakasutamist domeeninimedes.
31.Kostjaga seotud äriühing omab domeeni klindex.ee ja kodulehekülge www.klindex.ee. Nende kaudu saab kostja tegutseda ilma BOBCAT kaubamärki ära kasutamata. Kostja saab teostada oma äritegevust ilma BOBCAT kaubamärgiõigusi rikkumata.
32.Kostja on väitnud, et nõuded ärinime ja domeeninime suhtes on KaMS § 16 lg 2 alusel aegunud, kuna ärinimi BOBCATEESTI OÜ on äriregistrisse kantud 06.01.2011, domeen bobcateesti.ee on registreeritud 08.11.2013 ja domeen bobcat-rent.ee on registreeritud 04.07.2010. Kostja tuginemine KaMS § 16 lõikele 2 ei ole pädev, sest hagi ei ole esitatud Eesti siseriiklike kaubamärkide alusel, vaid Euroopa Liidu registreeritud kaubamärkide alusel.
33.EL kaubamärgi määrus näeb kaubamärgiomaniku nõustumisest tulenevat piirangut kaubamärgiõiguste rikkumiste puhuks ette ainult juhul, kui nö rikkuv tähis on registreeritud EL või siseriikliku kaubamärgina (määruse art 16). Sarnane säte sisaldub ka määruse artiklis 61, mis näeb ette kasutamise nõustumusest tuleneva nõude esitamise piirangu hilisema registreeritud kaubamärgi tühistamise suhtes. Kostja ei ole aga mitte ühegi registreeritud BOBCAT kaubamärgi omanikuks ning seega sellises olukorras EL kaubamärgi alusel esitatav nõue ei aegu.
34.Sarnaselt ei näe .ee domeeni reglement ette aegumise kohaldamist ja see on kooskõlas WIPO UDRP reeglitega. Isegi kui Eesti siseriiklik kaubamärgiõiguse säte kohalduks, on kostja antud juhul ilmselgelt pahauskne. Kostja on BOBCAT kaubamärki sisaldava ärinime ja domeeninime võtnud kasutusele eesmärgiga lõigata kasu vastavas valdkonnas tuntud BOBCAT kaubamärgist ning luua tarbijates ekslik ettekujutus temaga seotud ettevõtete ametliku esinduse
staatusest. Hageja ega kaubamärgiomanik ei ole kunagi nõustunud kostja ärinime ega domeeninime registreerimise ja kasutamisega.
35.Aega, millal kaubamärgiomanik või ainulitsentsisaaja kostja tegevusest teadlikuks said, ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid Doosan Bobcat EMEA s.r.o. esitas esmakordselt oma kirjaliku nõude seoses kostja ärinime ja domeeniga 20.10.2020. Kostja on registreerinud domeenini bobcateesti.ee pärast kirja ja õigusrikkumise lõpetamise nõude saamist, mis kinnitab tema pahausksust. Kostja on esitanud valeväite, et selle kirja on saatnud hageja. Kirjaplangi andmeid võrreldes on ilmne, et kostja on säilitanud hoopis teise riigi ettevõtte Doosan Benelux SA hoiatuskirja. Lisaks viitas hageja, et kui kostja viidatud 10 aastane tähtaeg kohalduks, ei omaks see tähtsust, sest hagi esitamise hetkeks ei olnud möödunud 10 aastat kostja ärinime registrisse kandmisest.
36.29.08.2021 seisukohas selgitas hageja, et ta on algatanud menetlused erinevates domeenivaidluseid lahendavates organites ning seni tehtud otsuste kohaselt on kõikidel juhtudel hageja nõuded rahuldatud. Enamikes vaidlustes on lahendid jõustunud ja täidetud. Hageja esitas Eesti .ee domeenivaidluskomisjoni 22.02.2021 otsuse Klindex OÜ registreeritud domeenide bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee üleandmise kohta. Otsus ei ole jõustunud tulenevalt Klindex OÜ esitatud hagist, mis on menetluses tsiviilasjana nr 2-21-3466.
37.Hageja esitas Eesti .ee domeenivaidluskomisjoni 26.03.2021 otsuse A. S. registreeritud domeenide bobcatbalti.ee bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee üleandmise kohta. Otsus on jõustunud ja täidetud. Hageja esitas samuti Euroopa .eu domeenivaidluste lahendamise organi Tšehhi Vahekohtu 23.03.2021 otsus (koos eestikeelse tõlkega) Klindex OÜ registreeritud domeeni bobcatrent.eu üleandmise kohta. Otsus on jõustunud ja täidetud.
38.15.11.2021 selgitas hageja, et tema lepingulisele esindajale oli hagi esitamisel volikirja allkirjastanud oma tööülesannete raames D. J. de ter B., General Counsel EMEA. Hageja seaduslik esindaja M. M. andis ettevõtte-sisese volituse D. J. de ter B.ile 03.01.2021. D. J. de ter B. allkirjastas volikirja hagi esitanud Eesti lepingulisele esindajale 06.01.2021. Hageja seaduslik esindaja on 01.11.2021 allkirjastanud heakskiidu hagi esitamiseks.
39.Hageja vaidles vastu kostja aegumise vastuväidetele. Õiguslikult ei ole pädev kostja tuginemine KaMS § 16 lg-le 2, kuna hagi ei ole esitatud Eesti siseriiklike kaubamärkide alusel, vaid Euroopa Liidu registreeritud kaubamärkide alusel, mille õiguslik režiim tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrusest nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta. Hageja viitas määruse artiklile 16. Sarnane säte sisaldub määruse artiklis 61, mis näeb ette kasutamise nõustumusest tuleneva nõude esitamise piirangu hilisema registreeritud kaubamärgi tühistamise suhtes. Kostja ei ole aga mitte ühegi registreeritud BOBCAT kaubamärgi omanikuks ning seega sellises olukorras EL kaubamärgi alusel esitatav nõue ei aegu.
40.Kostja väide, et kohaldada tuleb kaubamärgiõigust, mitte Euroopa kaubamärgimäärust, ei ole kohane, sest antud küsimus on ammendavalt reguleeritud kaubamärgimääruses. Kostja ei saa lihtsalt valida endale sobilikumat õigusnormi, millele tugineda. Kaubamärgimääruse kohaselt kohaldavad kohtud Euroopa kaubamärgi puhul kaubamärgimääruse sätteid (art 129 lg 1) ja vaid määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab kohus siseriikliku õiguse sätteid (art 129 lg 2). Kostja konstruktsioon, et kaubamärgiseaduse regulatsioon kohalduks KaMS § 11 lg 1 p 6 alusel ei ole korrektne, kuna kaubamärgimäärus on selle küsimuse juba art-s 16 reguleerinud.
41.Hageja leidis, et kui hilisemat ärinime (ja ennekõike domeeninime) käsitleda hilisema õigusena, ei saaks nende suhtes nõustumise piirangut ehk aegumist üldse kohaldada. Üldtunnustatud õiguslik seisukoht on, et domeeninime registreering ei ole õigus. Eesti .ee domeeni reglement ei näe ette aegumise kohaldamist ja see on kooskõlas WIPO rakendatavate UDRP reeglitega. Küsimust domeeni registreerimise ja domeenivaidlustuse esitamise vahel ei võeta arvesse (WIPO p 4.171), sest ei saa eeldada, et kaubamärgiomanikud pidevalt kontrollivad registreeritud domeenimesid. Ärinime muutmise nõudeõigus allub üldisele hagi aegumise regilatsioonile. Juhul, kui aegumine ärinime osast tuleneb siiski kaubamärgiõigusest, siis antud juhul kohaldub Euroopa kaubamärgimäärus, mitte Eesti KaMS.
42.Isegi kui Eesti siseriiklik kaubamärgiõiguse vastav säte kohalduks, on kostja ilmselgelt pahauskne, sest ta on BOBCAT kaubamärki sisaldava ärinime ja domeeninime võtnud kasutusele eesmärgiga lõigata kasu vastavas valdkonnas tuntud kaubamärgist ning luua tarbijates ekslik ettekujutus temaga seotud ettevõtete ametliku esinduse staatusest. Kostja on tuginenud 02.09.2013 kirjale, mille ta sai DOOSAN nimeliselt ettevõttelt, kuid kiri puudutab üksnes nõuet ärinime muutmiseks ning selle nõudekirja saatmise kuupäeval ei olnud kostja domeeninimi veel registreeritud.
43.Kostja on domeeninime registreerinud pärast nõudekirja saamist 08.11.2013. Selle asemel, et lõpetada kaubamärgiõiguse rikkumine, on kostja hoopis asunud täiendavaid samme BOBCAT kaubamärki sisaldava domeeninime registreerimiseks. Hageja on domeeninime registreerimisest teada saanud alles enne hagi esitamist.
44.Hageja ega kaubamärgiomanik ei olnud varasemalt teadlik kostja ärinimest ning domeeninimest. Kaubamärgiomanik, ainulitsentsisaaja ega muu isik ei ole kunagi nõustunud kostja ärinime ega domeeninime registreerimise ja kasutamisega. Aega, millal kaubamärgiomanik või ainulitsentsisaaja kostja tegevusest teadlikuks said, ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid Doosan Bobcat EMEA s.r.o. esitas esmakordselt oma kirjaliku nõude seoses kostja ärinime ja domeeniga 20.10.2020. Kaubamärgiomanik on USA ettevõtte ja ei saa eeldada, et ta oleks teadlik Eestis asutatud äriühingutest ja nende ärinimedest ning registreeritud domeeninimedest.
45.Kostja esitatud Doosan Benelux SA 02.09.2013 kiri ei maini domeeninime ja kostja on domeeninime bobcateesti.ee registreerinud pärast kirja ja õigusrikkumise lõpetamise nõude saamist. Kostja on esitanud valeväite, et selle kirja on saatnud hageja. Isegi, kui kohalduks KaMS § 16 lg 2, on selle rakendamiseks vaja kahte tingimust: (1) teadlikkust hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest; ja (2) nõustumist selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Ajalist piirangut ei kohaldata, kui „muu hilisem õigus omandati pahauskselt“ (KaMS § 16 lg 2, 2. lause).
46.Puuduvad igasugused tõendid, et kaubamärgiomanik või ainulitsentsi omanik (hageja, Tšehhi ettevõte Doosan Bobcat EMEA s.r.o.) oleks olnud teadlik kostja ärinimest ja/või domeeninimest. Belgia ettevõtte Doosan Benelux SA teadmine kostja ärinimest 02.09.2013 ei ole üle kantav hagejale ega kaubamärgiomanikule. Doosan Benelux SA ei olnud kaubamärgiomanik ja puuduvad tõendid, et ta oleks olnud kaubamärgi ainulitsentsisaaja. KaMS § 16 lg 2 sätestatud nõustumine eeldab positiivset tahteavaldust.
47.Arvestades, et kostja on pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõuded (BOBCAT kujutismärgi, sõnamärgi eemaldamine mootorsõidukilt ja BOBCAT kujutismärgi eemaldamine tegevuskoha hoonelt) täitnud, täpsustab hageja hagi nõudeid viisil, et need ei hõlma enam
rikkumise lõpetamise nõuet asjaolude suhtes, mille osas kostja on hageja nõuded täitnud. Samas kasutab kostja edasi BOBCATEESTI tähist mootorsõidukil ja hoonel Allika tee 2, Peetri, Rae vald, samuti ärinime erinevates veebikeskkondades ning dokumentidel. Kostja kasutab fotosid hoonest koos BOBCATEESTI sildiga Internetis.
48.Kuna hageja on kasutanud õigusliku alusteta nii BOBCAT sõnalist kaubamärki, kui kujutuslikku kaubamärki, siis on nõue õigustatud nii sõnalise, kui kujutiskaubamärgi osas. Ainsa erandina on kostjal õiguslik alus BOBCAT kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgimääruse artikli 14 lg 1 p c ja lg 2 regulatsiooni järgides, et osundada oma teenustele seoses BOBCAT masinate ja seadmetega ning ettevõtte tegevust puudutavas tekstiosas.
49.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama Clark Equipment Company kaubamärgiõigusi Euroopa Liidu kaubamärgiregistreeringule BOBCAT (sõna), EL reg nr 009888298 ja 000029371 rikkuv tegevus ehitusmasinate ja nende varuosade müügi- hooldus- remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sh kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning eemaldama tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukitelt, koduleheküljelt, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt, sh Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL reg nr 009888298 ja 000029371 ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg 010200103 ja 000029397 kasutamisest ilma kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lg 1 p c) ja lg 2 kohaselt.
50.Samuti palus hageja kohustada kostjat andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan Bobcat EMEA s.r.o. (registrikood 26489201)“. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja palus keelata kostjal kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja kohustada kostjat muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ja esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale.
51.Lõplikes seiskohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ja temaga seotud isikud on registreerinud kokku 7 BOBCAT kaubamärki sisaldavat domeeninime. Hageja kasutuses on kaubik Citroen Jumper numbrimärgiga XXX, mis oli hagi esitamise ajal silmatorkavalt tähistatud BOBCAT sõnalise (stiliseeritud) ja BOBCAT kujutusliku kaubamärgiga. Maanteeamet on 18.12.2020 kinnitanud, et sõiduki vastutav kasutaja on kostja. Menetluse käigus on kostja eemaldanud sõidukilt BOBCAT sõnalise ja kujutiskaubamärgi, kuid sõiduk on jätkuvalt tähistatud veebiaadressiga www.bobcateesti.ee.
52.Kostja on oma tegevuskohas aadressil Allika tee 2, Peetri, Harju maakond paigaldanud hoone fassaadile tähise, milles on kasutatud BOBCAT kujutismärki ja BOBCAT kaubamärgi stiliseeringuga tähist BobcatEesti. Menetluse käigus on kostja eemaldanud hoonelt BOBCAT kujutiskaubamärgi, kuid hoone on jätkuvalt tähistatud stiliseeritud tähisega BobcatEesti. Pilti hoonest kasutab kostja Google Maps-is oma ettevõtte reklaamimisel ja asukoha tutvustamisel. Google veebiotsingus on näha BOBCAT kaubamärgi kasutus ning samuti tähise „Bobcat Eesti“ kasutus, mis suunab kodulehele www.bobcateesti.ee. Piltidel kujutatakse domineerivalt BOBCAT seadmeid ja varuosasid, kostja sõidukit, fassaadi tähistust ja fotot kostja kontori sisemusest, kus mööbel on BOBCAT korporatiivvärvides ning letil BOBCAT kujutismärk ja stiliseeritud sõnamärk.
53.Kostja kodulehel www.bobcateesti.ee kuvatakse suurelt BOBCATEESTI OÜ tähis, esitletakse domineerivalt BOBCAT masinaid, esitatakse hooldus ja remonditööde hinnakiri, kontaktandmed ning alamlehe BOBCAT RENT kaudu suunatakse kasutajad kostjaga seotud ettevõtte Klindex OÜ kodulehele www.klindex.ee, millel omakorda reklaamitakse tooteid ja teenuseid kaubamärgi BOBCAT all. Lisaks osales kostja hankes, pakkudes volitatud esindajana garantii-, hoolduse- ja remonditöid.
54.Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi. Hageja nõudeks oli ärinime muutmine, domeeninime loovutamine (võimaliku üleminekuajaga), BOBCAT kaubamärgi (v.a lubatud viitav kasutamine) ja BobcatEesti tähise kasutuse lõpetamine ning osaline kulude hüvitamine. Kostja ei soovis hoida domeeni endale või saada kokkulepet ebamõistlikus üleminekuajas 3 aastat ning samuti ei olnud kostja nõus hageja kulude (osalise) hüvitamisega, mistõttu kompromissläbirääkimised luhtusid.
55.BOBCAT kaubamärki kasutatakse ehitusmasinate ja seadmete tähistamisel (tootmisel), samuti nende müümisel, hooldamisel, remontimisel ja rentimisel ning nad on kaitstud mh Euroopa Liidu kaubamärkidena, mis kehtivad Eestis. BOBCAT kaubamärkide omanikuks on USA ettevõte Clark Equipment Company, kellele kuuluvad hagis loetletud Euroopa sõnalised ja kujutislikud kaubamärgid. BOBCAT kaubamärkide omanik Clark Equipment Company kuulub aastast 2007 Doosan ettevõtete gruppi. Hageja on Euroopa territooriumil BOBCAT ehitusmasinate ja seadmete tootja ning turustaja ja kontserni struktuuri ja ülesannete jaotuse aluseks ainulitsentsi omanikuna kaubamärgiõiguste kaitsja.
56.Kostjal ei ole kaubamärgiomaniku ega Euroopa Liidu esindaja hageja luba BOBCAT kaubamärkide kasutuseks. Äritegevuse ulatuses, milles kostjal võiks olla õigus kasutada BOBCAT kaubamärki viitamaks enda poolt pakutud kaupadele ja teenustele, ei ole kostja põhjendanud vajadust kasutada tähist BobcatEesti, sh ärinimes ja domeeninimes. Kostja tegevus BOBCAT kaubamärkide kasutusel ei ole vastavuses vastavate ausate äritavadega ning tekitab eksliku ettekujutuse, et kostjal on ametliku esinduse staatus.
57.Hageja viitas Euroopa Kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punktidele a ja b, samuti artikli 9 lõikele 3. Hageja nõudeks on lõpetada BOBCAT kaubamärgiõiguste rikkumine, s.t lõpetada BOBCAT kaubamärkide (BOBCAT logo, Bobcat stiliseeritud kaubamärk ja/või domineeriv BOBCAT sõnaline kaubamärk) kasutus, sh tähise BOBCATEESTI kasutamine ärinimes, domeeninimes, kodulehekülje aadressina ja ehitusmasinate hoolduse, remondi ja renditeenuste reklaamis.
58.Kostja on 06.12.2021 väitnud, et kaubamärgimääruses on lisaks artiklile 16 muid nõustumust käsitlevaid artikleid (artikkel 61) ja need on oma mõttelt samasisulised KaMS § 16 lõikega 2. Kostja jätab tähelepanuta, et kaubamärgimääruse artiklid 16 ja 61 käsitlevad nõustumist üksnes „hilisema registreeritud kaubamärgi sutes“. Mõiste „hilisem kaubamärk“ ei saa tähendada muud, kui registreeritud kaubamärki. Ilma registreerimiseta on vastav mõiste kaubamärgimääruses ja Eesti kaubamärgiseaduses „tähis“. Seega „nõustumise“ kohaldamise esmaseks eelduseks on, et rikkuv tähis on samuti registreeritud kaubamärgina. See on põhjendatud asjaoluga, et varasema kaubamärgi omanikul on võimalus kontrollida hiljem registreeritud kaubamärke ja neid vaidlustada. Ilma hilisema kaubamärgi registreerimiseta ei ole „nõustumisel“ põhinev kaubamärgiomaniku ainuõiguse piirang võimalik kaubamärgimääruse ega ka Eesti kaubamärgiseaduse alusel.
59.Igal juhul on kostja pahauskne, sest ta on BOBCAT kaubamärki sisaldava ärinime ja domeeninime võtnud kasutusele eesmärgiga lõigata kasu vastavas valdkonnas tuntud BOBCAT kaubamärgist ning luua tarbijates ekslik ettekujutus temaga seotud ettevõtete ametliku esinduse staatusest. Kostja on domeeninime registreerinud pärast nõudekirja saamist 08.11.2013. Faktiliselt ei olnud hageja ega kaubamärgiomanik varasemalt teadlik kostja ärinimest ning domeeninimest. Kaubamärgiomanik ega hageja ei ole kunagi nõustunud kostja ärinime ega domeeninime registreerimise ja kasutamisega. Kaubamärgiomanik on USA ettevõtte ja ei saa eeldada, et ta oleks teadlik Eestis asutatud äriühingutest ja nende ärinimedest või registreeritud domeeninimedest. Hageja sai kooskõlas EUIPO registrikandega registreeritud ainulitsentsiaadi õigused 14.11.2019, varasemalt puudus hagejal nõudeõigus.
60.Puuduvad tõendid selle kohta, et kaubamärgiomanik või ainulitsentsi omanik (hageja, Tšehhi ettevõte Doosan Bobcat EMEA s.r.o.) oleksid olnud teadlikud kostja ärinimest ja/või domeeninimest. Belgia ettevõtte Doosan Benelux SA teadmine kostja ärinimest 02.09.2013 ei ole üle kantav hagejale ega kaubamärgiomanikule. Doosan Benelux SA ei olnud kaubamärgiomanik ja puuduvad tõendid, et ta oleks olnud kaubamärgi ainulitsentsisaaja. Asjaolu, et kostja ei nõustunud talle esitatud kaubamärki puudutava nõudega, ei tähenda, et kaubamärgi kasutamiseks oleks antud nõusolek.
61.Kostja rikub BOBCAT kaubamärgiõigusi kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punkti a kohaselt ulatuses, kuidas kostja kasutab BOBCAT kaubamärkidega identseid tähiseid domineerivalt oma koduleheküljel, Google konto fotodes ja sõidukil. Selline kasutus jätab avalikkusele mulje, et kostja puhul on tegemist ametliku BOBCAT esinduse või volitatud hooldus- remondi ja rendiettevõttega. Kaubamärgiomaniku piirangud tulenevad antud juhul kaubamärgimääruse artiklist 14 lõigetest 1 ja 2. Kostja ei reklaami paralleelimporditud tooteid, vaid kasutab oma teenuste tähistamiseks BOBCAT kaubamärki. Kostja ei kasuta oma kaubamärki ega muud tähist enda teenuste eristamiseks.
62.BOBCATEESTI on sarnane BOBCAT sõnalise kaubamärgiga, kuna sisaldab täielikult sõnalist BOBCAT kaubamärki ning lisandunud sõna EESTI ei ole piisav, et tähist BOBCATEESTI eristada BOBCAT kaubamärgist. BOBCATEESTI sõnalise ja/või stiliseeritud tähise kasutus toimub ehitusmasinate ja varuosade müügi, hoolduse, remondi ja renditeenuste tähistamisel, mille osas on
BOBCAT
sõnaline kaubamärk kaitstud EL kaubamärgiregistreeringuga nr 009888298 klassis 37 teenused. Kostja kasutab kaubamärki ilma õigusliku aluseta oma domeeninimedes ja ärinimes.
63.Arvestades, et kostja on pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõuded täitnud (BOBCAT kujutismärgi, sõnamärgi eemaldamine mootorsõidukilt, BOBCAT kujutismärgi eemaldamine tegevuskoha hoonelt), täpsustas hageja nõudeid viisil, et need ei hõlma enam rikkumise lõpetamise nõuet asjaolude suhtes, mille osas kostja on hageja nõuded täitnud. Samas kasutab kostja edasi BOBCATEESTI tähist mootorsõidukil (veebiaadress) ja hoonel Allika tee 2, Peetri, Rae vald, samuti ärinime erinevates veebikeskkondades ning dokumentidel ja fotosid hoonest koos BOBCATEESTI sildiga internetis. Hageja ei nõustu, et nõue peaks määratlema tähise eemaldamise kohustuse lausa sõiduki registreerimisnumbri täpsusega. Piisab kui vajaliku toimingu sisu on mõistetav.
64.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu. Lepingulise esindaja kulud ei sisalda käibemaksu. Asja läbivaatamise kulud on kokku 243 eurot ja lepingulise esindaja kulud tunnitasuga 150 eurot on kokku 6525 eurot. Kokku on menetluskulud koos riigilõivu 650 euroga 7418 eurot.
65.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja ajakulu pidas hageja mõistlikiks. Samas ei nähtu toimikust, milleks oli vaja suhelda kliendiga, suhelda telefoni või ekirja teel. Kostja lepinguline esindaja arvete spetsifikatsioon sisaldab samuti istungiaja kooskõlastamisega seotud toiminguid, kuigi hageja puhul heidab kostja esindaja ette, et see ei nähtu toimikust. Asjakohatu on, kas kostja plaanis täita mõned hageja nõuded vabatahtlikult. Ükski nõude vabatahtlik täitmine enne hagist teadasaamist ei olnud piisav, et hagi või mõnda nõuet ei oleks vaja olnud üldse esitada.
KOSTJA VASTUVÄITED
66.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas ebaselgeks hageja esindaja volitusi. Hagi on esitanud Doosan Bobcat EMEA s.r.o nimel esindusõiguseta isik. Hageja esindaja on esitanud volikirja, mille on hageja nimel allkirjastanud D. J.de ter B., kelle ametinimetus on „General Counsel EMEA“, mida võik tõlkida kui EMEA pea- või üldnõunik. Tegu ei ole hageja seadusliku esindajaga. Kuna selge pole see, kas D. J. de ter B.il on hageja esindamiseks õigus, ei ole selge, kas patendivolinik A. S. oli õigus käesolevas asjas hagi esitada. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata.
67.Hageja nõudeid pidas kostja ebaselgelt formuleerituteks. Ebaselgeks jääb kaubamärgi kodulehelt eemaldamise nõue. Kostja ei kuva oma kodulehel kaubamärki BOBCAT, vaid seal on fotod kaubamärgiga tähistatud toodetest. Kostjale jäi ebaselgeks, kas hageja soovib toodetelt kaubamärkide eemaldamist.
68.Kostja on enne hagi saamist vabatahtlikult rahuldanud mitmed hageja nõuded. Hagi on esitatud 24. detsembril 2020. 15. detsembri 2020 kirjas teatas kostja esindaja, et kostja eemaldab nädala jooksul bussilt XXX kujutis- ja sõnamärgi BOBCAT ning ta on võtnud ühendust oma hoonele reklaami paigaldanud isikuga, et eemaldada sellelt kujutismärk. Kiire töögraafiku tõttu lubati kostjale probleemi lahendamist 5. kuni 6. jaanuaril 2021. Seega lubas kostja nõuded täita enne hagi esitamist. 06.01.2021 teatas kostja hagejale, et on tähised eemaldanud hoonelt ja bussilt.
69.Kostja leidis, et nõue eemaldada kaubamärk ärinimest ja domeeninimest on aegunud. Kostja viitas KaMS § 16 lõikele 2. Kostja on äriregistrisse kantud 06. jaanuaril 2011 ning kohe ärinime all BOBCATEESTI OÜ. Domeen www.bobcateesti.ee on registreeritud 08. novembril 2013. Seega on kostja kasutanud oma ärinime katkematult enam kui kümme aastat ja domeeni üle seitsme aasta. Doosan Bobcat EMEA s.r.o oli vastavast asjaolust teadlik, kuna on 02. septembril 2013 saatnud kostjale kirja. Kuna kiri oli saadetud BOBCATEESTI OÜ-le, oli Doosan Bobcat EMEA s.r.o kahtlemata teadlik kostja ärinimest. Kostja analüüsis kirjas toodud väited läbi ja leidis need olevat ainetud. Kostja jätkas oma ärinime kasutamist ja registreeris domeeni. Ometi on järgmine kiri kostjale saadetud alles 20. oktoobril 2020. Kirjas toodud väide, nagu oleks kostja ärinimes „Bobcati“ kaubamärgi kasutamisest alles siis teada saadud, on otsene vale. Doosan Bobcat EMEA s.r.o oli kostja ärinimest teadlik juba 2013. aastal, püüdis selle osas protestida, kuid mõistis siis oma nõude ainetust ja aktsepteeris kostja poolt vastava ärinime kasutamist enam kui viie aasta jooksul. Hagejal ei ole KaMS § 16 lg 2 alusel enam õigust esitada nõudeid ärinime ja domeeni osas.
70.Hageja väide, et ta on alles hiljuti saanud teadlikuks domeenist www.bobcateesti.ee, ei ole eluliselt usutav, kuivõrd Doosan Bobcat EMEA s.r.o teeb tihedat koostööd äriühinguga Bobcat
Balti OÜ. Viimane hoiab juba pikka aega Doosan Bobcat EMEA s.r.o kostja tegevusega kursis. Seda tõendab hanget puudutav menetlus.
71.Äriühingul on igal juhul õigus jätkata domeeni kasutamist, mille ta on registreerinud identsena oma ärinimega. Kuna BOBCATEESTI OÜ ärinime kasutamise keelamist ei oleks hagejal igal juhul õigus nõuda, poleks selle üleandmise nõue põhjendatud. Kui kostjal on õigus oma ärinimele, on tal õigus samanimelisele domeenile. Nõue domeeni üleandmiseks on pahauskne. Juhul, kui Doosan Bobcat EMEA s.r.o leiaks, et domeen kahjustab tema kaubamärki, oleks kohaseks seada eesmärgiks domeeni kustutamine. Antud juhul taotleb hageja enam kui kümme aastat Eesti turul tegutsenud ja seeläbi vastavas sektoris tuntud ärinime sisaldava domeeni enda nimele saamist. Domeeni on kostja kliendid harjunud kasutama enam kui seitsme aasta jooksul. Tšehhi Vabariigis registreeritud äriühingul Doosan Bobcat EMEA s.r.o ei saa olla ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta vastavat domeeni enda nimele peaks soovima. Doosan Bobcat EMEA s.r.o ise Eesti ei tegutse. Vastav tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsi osutamise püüdena ja seeläbi tuleks vastav nõue jätta igal juhul läbi vaatamata.
72.26.08.2021 seisukohtades leidis kostja, et hagi nõue on ebaselge. Kostja on heas usus enamuse nõudest rahuldanud enne hagist teadasaamist. Hagi lisaks on fotod bussist, millelt on BOBCAT logo vastavalt hageja soovile eemaldatud. Kuna hageja on kostjale ette heitnud, et viimase esitatud fotodel on buss lumine ning seda ei ole pildistatud igast küljest, esitas kostja täiendavad fotod. Täiendavatel fotodel on näha bussi registreerimisnumber ning bussi on pildistatud igast küljest. Hagi lisaks on ka fotod hoonest Allika tee 2-8, millelt on samuti kujutismärk eemaldatud. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja nõuet ühestki osas korrigeerinud.
73.Kostja leidis jätkuvalt, et nõude aegumisele kohaldub kaubamärgiseadus. Kostja viitas KaMS § 1 lõikele 1. Õige on küll hageja väide, et Euroopa Liidu registreeritud kaubamärkide õiguslik režiim tuleneb Euroopa kaubamärgimäärusest, kuid KaMS-s endas sätestatud juhtudel laieneb KaMS ka neile kaubamärkidele. Kostja viitas KaMS § 11 lg 1 punktile 6 ja § 16 lõikele 2. Kostja pidas arusaamatuks, millisest kümne aastasest tähtajast räägib hageja.
74.Kostja leidis, et Euroopa Liidu kaubamärgi kui varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Seega kohaldub KaMS § 16 lg 2 läbi KaMS § 11 lg 1 p 6 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi osas.
75.Kostja leidis, et tähise BOBCAT kasutamine domeeninimes on tavapraktika kogu maailmas. Kostjal tähise kasutamise keelamine on kõlvatu konkurents. Kaubamärgimääruse preambula kohaselt ei peaks kaubamärgiomanikul olema õigust takistada kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. See põhimõte on üle võetud KaMS § 16 lg 1 punktis 4. Kostja viitas VÕS § 25 lõikele 2 ja leidis, et majandus- või kutsetegevuses tuleb järgida tavasid, mida isikud, kes vastaval alal tegutsevad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad. Kostja loetles hulgaliselt domeene, mis sisaldasid tähist BOBCAT.
76.Kui hageja leiab, et tema õigusi riivab tähise BOBCAT kasutamine domeenis bobcateesti.ee, peaks ta pöörduma nõudega kõigi ja ilmselt veel kümnete sarnaste domeeniomanike vastu. Kostja ei tea, et ta oleks seda teinud. Tegelikult peab kaubamärgiomanik aktsepteeritavaks, et tähist BOBCAT kasutatakse viitena kaubale. Sellisel viisil reklaamitakse ja turundatakse
kaubamärgiomaniku tooteid. Ainus, keda tähise kasutamine tegelikult häiris, oli Doosan Bobcat EMEA s.r.o koostööpartner Bobcat Balti OÜ, kes tajus kostjas üha enam tugevat konkurenti. Seda tõendab ka asjaolu, et nõue on esitatud domeeni üleandmiseks.
77.06.12.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja esindajal ei ole volitusi. Hageja esindaja esitas hageja nimel hagi 24.12.2020. Alles 15.11.2021 esitas hageja esindaja allkirjastatud volikirja, milles hagi esitamine heaks kiideti. TsMS § 221 lg 2 ja TsMS § 339 lg 1 rikkumine on kulutanud märkimisväärselt kostja ressursse, mida kostja palus arvestada menetluskulude jaotamisel.
78.Kostja leidis jätkuvalt, et hagis esitatud nõuded ärinime ja domeeninime suhtes on KaMS § 16 lg 2 alusel aegunud, sest ärinimi BOBCATEESTI OÜ on äriregistrisse kantud 06. jaanuaril 2011 ja domeen bobcateesti.ee on registreeritud 08. novembril 2013. Seega on kostja kasutanud nii oma ärinime kui domeeni enne hageja poolt hagi esitamist katkematult üle viie aasta. Kostja tugines endiselt Doosan Benelux SA 2.09.2013 kirjale. Kirja saatja on väitnud, et ta on Clark Equipment Company sidusettevõte, kes omab Euroopa Liidu kaubamärki nr 000029371. Samale kaubamärgile tugineb hageja. Kirja saatmise ajal oli kaubamärgi omanik sama. Tegu on kaubamärgi omaniku nimel esitatud kirjaga ja järelikult oli kaubamärgi omanik ärinime BOBCATEESTI kasutamisest 02. septembri 2013 seisuga teadlik. Kiri oli saadetud kaubamärgiomaniku nimel.
79.Kostja ärinime ei vahetanud, sest pidas selle kasutamist õiguspäraseks. Selle kinnituseks registreeris ta mõni kuu hiljem domeeni. Kuna Clark Equipment Company ega Doosan Benelux SA seepeale midagi ette ei võtnud, luges kostja probleemi lahendatuks. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et KaMS § 16 lg 2 sätestatud nõustumine eeldab positiivset tahteavaldust. Selle lükkab ümber sätte enda sõnastus, kus kasutatakse väljendit „pidi teadlik olema.“
80.Hageja on kaubamärgiomaniku litsentsiaat alates 14. novembrist 2019, mis nähtub ka EUIPO kodulehelt. Litsentsi andmine ei muuda asjaolu, et seni oli kaubamärgiomanik tähise BOBCATEESTI kasutamisest teadlik ja peale ühte ebaõnnestunud katset leppinud, et kostjal on tähise kasutamise õigus. Litsentsiaadil ei saa olla suuremaid õigusi kui kaubamärgiomanikul endal. Seega ei oma tähtsust, millal hageja väidetavalt kostja ärinimest ja domeenist teada sai.
81.Kostja leidis, et KaMS § 16 lg 2 kohaldub ja nõue on aegunud. Doosan Benelux SA
02.septembri 2013 kirjast nähtuvalt oli kaubamärgiomanik Clark Equipment Company tähise BOBCATEESTI kasutamisest teadlik. Kuna oldi teadlik ärinimest, võib eeldada ning on eluliselt usutav, et analüüsiti võimalusi õigusvaidluse alustamiseks. Kuivõrd Eestis on olemas Bobcat Balti OÜ näol otse tootja poolt volitatud „Bobcat“ toodete edasimüüja, ei sa olla mõistliku kahtlust, et domeeni registreerimise faktist oli Clark Equipment Company oma sidusettevõtjate kaudu teadlik.
82.KaMS § 16 lg 2 ja Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lg 1 vahel on üks erinevus. Nimelt reguleerib viimane üksnes varasema Euroopa kaubamärgi omaniku nõustumust hilisema Euroopa kaubamärgi kasutamisega. „Muu hilisema õiguse“ kasutamist Euroopa kaubamärgi määruse art 61 lg 1 ei reguleeri. Määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab kohus siseriikliku õiguse sätteid (art 129 lg 2).
83.Kostja leidis, et ärinimi on kahtlemata varasem õigus. Kostja pidas arusaamatuks, millele tugineb hageja väide, et domeeninime registreering ei ole õigus. Kostja leidis, et tegu on õigusega, mille saab domeeni registreerija. Hageja viidatud .ee domeeni reglement ei ole
õigusakt, vaid ühe juriidilise isiku so Eesti Interneti Sihtasutuse (registrikood 90010019) kohaldatav reeglistik, mille õigusjõud on ei ulatu seaduseni. Selles aegumise regulatsiooni puudumine ei välista kuidagi seaduses ettenähtu kohaldatavust.
84.Hageja väited ausate äritavade rikkumisest on meelevaldsed. Kostja tegeleb BOBCAT masinatega neid müües ja hooldades. Kostja ei tooda neid masinaid ise ega tähista seejärel tähisega BOBCATEESTI, vaid ta müüb ja hooldab just neid samu originaalseid „Bobcat“ masinaid, mida hageja toodab. Kaubamärgi funktsiooniks on eelkõige eristada erinevate tootjate toodetud kaupu. Kaubamärgiõiguste rikkumisest saaks rääkida siis, kui kostja toodaks ise sarnaseid masinaid ja tähistaks neid. Sellisel juhul saaks rääkida hageja kaubamärgi pahausksest kasutamisest. Kostja ei viita oma domeenil üheski osas sellele, et tegemist oleks tootja volitatud esindusega. Kostja ärinimi ja domeen viitavad sellele, et kostja tegeleb BOBCAT masinatega Eestis.
85.Kostja pidas hageja nõuet endiselt ebakonkreetseks ja osasid nõudeid ainetuteks. Hageja esimene nõue ei ole täidetav, sest igakordselt tuleks hinnata, mis on „kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus“. Kohtutäitur ei saa hakata ise hindama seda, mis on „kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus“. Nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest hagejale ei kuulu ega tema kasutuses ei ole ühtegi sõidukit, millel oleksid tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ. Hageja ei ole tõendanud, et selliselt tähistatud sõiduk eksisteeriks. Kostja kasutuses on sõiduk, millel on kleebis www.bobcateesti.ee, kuid hagejal tuleks sõiduk konkreetselt määratleda.
86.Hageja nõue kohustada eemaldama tähised kodulehelt, on alusetu. Kodulehel on kasutatud ainult ärinime, milleks kostjal on õigus, kuni tegemist on tema kehtiva ärinimega. Kui selles osas peaks mingi muutus tulema, siis ei ole põhjust ärinime kodulehel kuvada. Tähist BOBCATEESTI ega www.bobcateesti.ee kodulehel eraldi ei kuvata. Lisaks on nõue arusaamatu, kuna hageja nõuab samas www.bobcateesti.ee domeeni üleandmist. Reklaammaterjali ja dokumentatsiooni puudutava nõude osas peaks hageja esmalt tõendama ja konkretiseerima, millisest materjalist jutt käib.
87.Sotsiaalmeediat puudutavat nõuet ei ole võimalik üldiselt ja ebakonkreetselt rahuldada, kuna hageja pole tõendanud, et kostjal mingid sotsiaalmeedia kontod oleks. Edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumise nõue on arusaamatu ja laialivalguv. Nõue ei ole konkreetne ega ole formaalselt täidetav.
88.Hageja teise nõude osas leidis kostja, et tahteavalduse kohtuotsusega asendamise eeldused sätestab TSÜS § 68 lg 5. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peab esmalt isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema. Kaks esimest eeldust peab esile tooma hageja. Antud juhul puudub poolte vahel leping. Seega peaks hageja tooma esile, millisest õiguslikust alusest tulenevalt peaks kostja olema kohustatud vastava tahteavalduse tegemiseks. Seda pole seni tehtud. Seega pole nõuet juba formaalselt võimalik rahuldada.
89.Hageja kolmas nõue võiks formaalselt kuuluda rahuldamisele, kuid see on aegunud. Arusaamatuks jääb, kuidas kostja ärinimi rikub hageja õigusi. Ainuüksi ärinimes kaubamärgiga kaitstud tähise kasutamine ei ole kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine. Asjaolu, et kostja nimes sisaldub sõna BOBCAT kokku kirjutatuna teise sõnaga, ei saa kuidagi hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda.
90.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kostja leidis, et ta ei kahjusta kuidagi hageja kaubamärgi peamise ülesande täitmist ehk kauba päritolu tagamist. Kostja hooldab ja remondib, samuti müüb kasutatuna hageja toodetud ja hageja kaubamärgiga tähistatud originaaltooteid. Kostja ei tooda ise tooteid ega tähista neid hageja kaubamärgiga või sarnase kaubamärgiga, mis võiks eksitada tarbijaid kauba päritolu suhtes.
91.Tähised Bobcat ja BOBCATEESTI ei ole identsed. Kaubamärki kasutatakse tavaliselt koos kujutisega. Tähis BOBCATEESTI ei ole tarbija jaoks kuidagi sarnane tähisega BOBCAT ja ilmselt keegi ei arva, et kostja toodab BOBCAT masinaid. Kuna kostja tegeleb originaalsete BOBCAT toodetega, ei saa ta ära kasutada kaubamärgi mainet.
92.Kaubamärgiomanik saab kolmandate isikute vastu nõuete esitamisel tugineda vaid sellele, et tema kui kaubamärgiomaniku õigusi on rikutud. Kostja kasutab tähist BOBCAT osana oma ärinimest BOBCATEESTI OÜ. Kuna ärinimega ei tähistata ega märgistata kaupa, ei saa selline kasutus kahjustada hageja kui kaubamärgiomaniku huve. Kostja ei kanna kaupadele oma ärinime ega ettevõtte nime kujutavat tähist. Selles osas ei ole kostja ärinimi kuidagi eksitav. Täpselt sama kehtib domeeninime kohta.
93.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 170 eurot tunnis. Kokku osutati õigusabi 4564,50 euro eest. Hageja menetluskulu pidas kostja ülepaisutatuks, sest see ületas kostja kulu. Kulu kohtutäituri poolt fakti tuvastamiseks oli tarbetu, sest kodulehe sisu üle vaidlust ei ole. Hagiavalduse koostamiseks ei saanud aega kuluda 15 h. Kostja vastusega tutvumiseks ja volikirja hankimiseks kulunud 3 h oli tarbetu kulu, sest volitusi tõendavad dokumendid oleks tulnud kohe esitada. 22.02.2021 seisukoha ajakulu 4 h oli üle paisutatud, sest taas tõendas hageja esindaja oma esindusõiguse olemasolu. Kohtuistungi aja kooskõlastamise ja kliendi nõustamise ajakulu 1 h on tarbetu, sest see kulu ei peegeldu toimikus olevatest dokumentidest.
94.Hageja 29.08.2021 lühikese dokumendi koostamiseks ei saanud aega kuluda 3 tundi. Aeg kompromissettepaneku tegemiseks ja kliendiga nõupidamiseks 6 h on üle paisutatud ega nähtu toimikust. Kostja esindajal kulus samadeks toiminguteks vaid 1 h 48 min. 15.11.2021 dokumendis tegeles hageja taas kliendi nõusoleku saamiseks ja kulu on alusetu. Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid ja ajakulu 5 h ei ole põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
95.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
96.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Clark Equipment Company on mitme Euroopa Liidu sõnalise ja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT omanik; 2) hageja on Tšehhi Vabariigi äriühing, kes omab kaubamärgi kasutamiseks ainulitsentsi; 3) BOBCAT kaubamärgiga tähistatud ehitusmasinate ja -seadmete müügi, hoolduse ja remondi ametlik ainuesindaja Eestis on 1996. a asutatud Bobcat Balti OÜ; 4) kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomise ja rentimisega; 5) kostja on registreerinud domeeninime bobcateesti.ee;
6) kostja kasutuses on kaubik Citroen Jumper numbrimärgiga XXX, millelt kostja on eemaldanud sõna- ja kujutisliku kaubamärgi BOBCAT, kuid millel on tähis Bobcateesti.ee; 7) kostja tegevuskoha aadress on Harju maakonnas Peetri külas Allika tee 2, millise hoone väliselt fassaadilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi BOBCAT ning millel on kasutatud tähist BobcatEesti.
97.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ning peab seetõttu lõpetama tähise Bobcat kasutamise, sealhulgas andma hagejale üle domeeni bobcateesti.ee ning muutma oma ärinime.
98.Hageja leidis, et kostja kasutab kaubamärki pahauskselt. Kostja seaduslik esindaja ja temaga seotud äriühing on registreerinud mitmeid domeeninimesid, mis sisaldavad vaidlusaluseid kaubamärke. Kostja soovib kaubamärki pahauskselt ära kasutada. Googli veebiotsing näitab, kuidas kostja kasutab ära kaubamärki BOBCAT piltidel ja kodulehel. Kostja on võitnud ühe riigihanke, väites eksitavalt, et ta on kaubamärgiomaniku ametlik esindaja. Kostjal on õigus kasutada kaubamärki vaid kooskõlas ausate äritavadega ning kostjal ei ole õigust kaubamärki kasutada enda teenuste reklaamimiseks. Kostja tegevus on eksitav, sest jätab mulje nagu oleks tegemist kaubamärgiomaniki ametliku esindajaga.
99.Kostja kasutatud tähis on identne kaubamärgi sõnalise osaga ning tähise „Eesti“ lisamine ei muuda seda eristuvaks. Tõenäoline on kaubamärgi ja domeeninime äravahetamine, samuti on eksitav ärinime kasutamine. Kostja ärinimi on eksitav, sest võib tekkida väärarusaam, et kostja kuulub hagejaga samase gruppi. Kostja viited KaMS § 16 lõikele 2 on eksitavad, sest hagi ei ole esitatud Eesti siseriiklike, vaid Euroopa Liidu registreeritud kaubamärkide alusel. Isegi juhul, kui Eesti siseriiklik säte kohalduks, oleks kostja pahauskne. Kaubamärgiomanik ega hageja ei ole kunagi nõustunud kostja ärinime või domeeninime kasutamisega. Lisaks ei ole domeeninimi varasem õigus, millele tugineda saaks.
100.Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et domeeninime ja ärinime puudutav nõue on KaMS § 16 lg 2 alusel aegunud. Kostja kanti äriregistrisse 06.01.2011 ja domeen registreeriti 08.11.2013. Kostja on kasutanud ärinime katkematult enam kui kümme aastat ja domeeni üle seitsme aasta. Kaubamärgiomanik ja hageja olid sellest teadlikud, kuna hageja saatis kostjale 02.09.2013 kirja. Kostjal on õigus kasutada domeeni, kuna see on identne tema ärinimega. Nõue domeeni üleandmiseks on pahauskne. Maailmapraktikas on tavapärane tähise BOBCAT kasutamine domeeninimedes. Kostja õigused ärinimele ja domeenile on varasemad õigused. Kostja müüb ja hooldab kaubamärgiga tähistatud tooteid. Kostja ei tooda ise ühtegi masinat ega tähista neid kaubamärgiga, mistõttu ei riku ta kaubamärgiomaniku õigusi. Lisaks on hageja nõuded ebaselged. Reklaammaterjali ja dokumentatsiooni puudutava nõude osas peaks hageja esmalt tõendama, mida ta silmas peab. Sotsiaalmeedia kontode ja mitmete sõidukite olemasolu pole hageja tõendanud. Hageja ei saa nõuda kostjalt ärinime muutmiseks tahteavalduse tegemist, sest poolte vahel puudub leping.
101.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on rikkunud kaubamärgiomaniku õigusi. Menetluse käigus on hageja esindaja tõendanud täielikult esindusõiguse olemasolu ning hageja on oma lepingulise esindaja toimingud hagiavalduse esitamiseks selgelt heaks kiitnud. Seega ei ole asjakohased kostja etteheited, et hageja esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. Samuti on hageja oma nõude sõnastust täpsustanud. Erinevalt algse nõue sõnastusest on hageja 15.11.2021 esitatud nõudes seostanud kohustamisnõuded tähise BOBCATEESTI kasutamisega. Kohus menetleb hageja nõuet 15.11.2021 nõudes täpsustatud sõnastuses.
102.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Clark Equipment Company on alates 11.12.2020 registreeritud sõnalise kaubamärgi BOBCAT omanik (toimiku lk 53-54). Kaubamärk on registreeritud klassides 4, 28 ja 37. Muuhulgas on kaubamärk klassis 37 registreeritud masinate rentimise ja remontimise teenusele. Kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud 12.04.2011. Samale omanikule kuulub ka teine sõnaline kaubamärk BOBCAT (toimiku lk 55-57) klassides 7, 8 ja 12. Kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud 15.03.1996. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nõude aluseks on Euroopa Liidu kaubamärk, mitte Eesti siseriiklik kaubamärk. Kohtule esitatud tõenditest samuti järeldub, et kaubamärk ei ole registreeritud üksnes masinatele ja toodetele, vaid ka teenustele.
103.Samale kaubamärgiomanikule kuuluvad samades klassides 4, 28 ja 37, samuti 7, 8 ja 12 kujutislikud kaubamärgid ilvese pea kujutisega (toimiku lk 58-63). Hagejale on kaubamärgiomanik andnud eksklusiivse litsentsiõiguse eelviidatud kaubamärkide suhtes (toimiku lk 64). Kaubamärgiomanik on kinnitanud litsentsisaaja õigust alustada Eestis kohtumenetlust kostja vastu (toimiku lk 74). Kostja esitatud tõenditest (toimiku lk 174-175) nähtub, et kaubamärgi nr 000029371 omanik ei ole alates 2007. a muutunud ning hageja sai litsentsisaajaks 2019. a. Seega on hagejal õigus esitada käesolevas asjas kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest tulenev nõue kostja vastu.
104.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 2017/1001 14. juunist 2017 on reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärkidele antavad õigused (edaspidi: Euroopa Liidu kaubamärgimäärus). Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punkti a järgi on Euroopa Liidu kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on kaitstud. Sama artikli lg 2 punkti b järgi on kaubamärgiomanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mistahes tähist, kui tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.
105.Pooled ei vaidle selle üle, et kaubamärgiomanikul on Eestis ametlikuks koostööpartneriks Bobcat Balti OÜ, kes kasutab veebilehte bobcat.ee (toimiku lk 11-12). Kostja ei ole ametlik kaubamärgiomaniku esindaja.
106.Äriregistri väljavõttest (toimiku lk 13) nähtub, et kostja kasutab ärinime BOBCAT EESTI OÜ. Kostja on selle nime all äriregistrisse kantud 06.01.2011. Kostja tegevusalaks on registrikande järgi kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük. Kostja 2019. a majandusaasta aruandest (toimiku lk 14-18) nähtub, et kostja tegeleb kaevandus- ja ehitusmasinate ning varuosade maale toomisega ja rentimisega. Kostja on 08.11.2013 registreerinud domeeni bobcateesti.ee (toimiku lk 19). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja tegeleb mitte ainult seadmete müügiteenuse, vaid ka rentimise teenuse osutamisega.
107.Kostja tegevuskohas oleva hoone fassaadile on koos kujutisliku kaubamärgiga kantud tähis BOBCAT EESTI (toimiku lk 23). GoogleMap keskkonnas (toimiku lk 24-25) teeb kostja end avalikkusele leitavaks tähise BOBCAT EESTI OÜ ja kujutisliku kaubamärgi abil. Otsingukeskkonnas Google.com on kostja kättesaadav tähise BOBCATEESTI alusel (toimiku lk 26-30). Veebist on nähtavad fotod kostja ruumide sisemusest, kus on samuti kasutatud sõnalist ja
kujutislikku kaubamärki BOBCAT. Kostja kodulehelt (toimiku lk 31-34) nähtub, et kostja pakub müügiks erinevaid BOBCAT kaubamärki kandvaid masinaid, aga ka pakub neile remondi ja hoolduse teenuseid. Hageja esitas kohtule kohtutäituri fakti tuvastamise akti (toimiku lk 35-40), millega on fikseeritud kostja kodulehel avaldatu.
108.Eeltoodust tuleneb, et kostja kasutab registreeritud kaubamärgiga võrreldes sisuliselt identset tähist. Tähisele BOBCAT on kostja lisanud vaid geograafilise viitena oma asukohale sõna EESTI, mis kohtu hinnangul tervikuna tähist kaubamärgist eristuvaks ei muuda. Kostja kasutab hageja kaubamärgiga osaliselt identset tähist samade teenuste ehk masinate remondi ja hoolduse tähistamiseks. Seega on tegemist Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punktis a märgitud olukorraga. Kuna vaidlusalused kaubamärgid ei ole registreeritud mitte üksnes toodete tähistamiseks, vaid ka teenuste tähistamiseks, on asjakohatud kostja vastuväited, et ta rikuks kaubamärgiomaniku õigusi vaid siis, kui ta ise masinaid toodaks ja neid vaidlusaluse kaubamärgiga tähistaks. Õiged on hageja viited, et kostja kasutab vaidlusaluseid kaubamärke enda teenuste tähistamiseks.
109.Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.08.2020 otsusest (toimiku lk 41-45) nähtub, et VAKO rahuldas OÜ Bobcat Balti vaidlustuse. Otsuse kohaselt oli kostja pakkumine varasemalt tunnistatud hankes edukaks. OÜ Bobcat Balti vaidlustas hanke põhjusel, et kaubamärgiomanik ei olnud kostjale andnud õigust oma tooteid hooldada. Otsusest nähtub, et kostja soovis end hankes esitleda kui ametlikku tootja esindajat toodete müümisel ja remontimisel, kuigi selliseid õigusi tal ei olnud. Kaubamärgi litsentsiomanik kinnitas kostjale ametliku esindusõiguse puudumist (toimiku lk 46).
110.Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kostja pahausksus vaidlusaluste kaubamärkide kasutamisel. Kostja ei ole kaubamärke kasutanud mitte pelgalt toodete müümisel ja müüdavate toodete reklaamimiseks, vaid enda teenuste tähistamiseks, soovides seeläbi saavutada alusetu konkurentsieelise. Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi kasutamine ei vasta ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kui see toimub viisil, mis võimaldab arvata, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisuhe, kuna see kahjustab kaubamärki mh seeläbi, et kasutatakse ebaõiglaselt ära selle eristatavust või mainet (Euroopa Kohtu otsus C-228/03). Kohus leiab, et isegi juhul, kui tähise EESTI lisamist kaubamärgile saaks pidada olukorraks, kus kostja kasutatav tähis BOBCATEESTI ei ole enam kaitstud kaubamärgiga identne, on tegu Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 punktis b märgitud olukorraga. Kostja kasutatav tähis on igal juhul kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane, teenused on identsed ning tähiste segiajamine üldsuse poolt on selgelt tõenäoline. Tõenäoliseks saab ka lugeda tähise seostamist vaidlusaluste kaubamärkidega. Sisuliselt kasutabki kostja kaubamärkidega identset tähist selleks, et luua seost enda osutatud teenuse ja registreeritud kaubamärkide vahel.
111.Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 14 lg 1 p c sätestab, et Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus Euroopa Liidu kaubamärki selle omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks eelkõige juhul, kui selle kaubamärgi kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul. Artikli 14 lg 2 näeb ette, et eeltoodud lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.
112.Kohus leiab, et kostja ei ole kasutanud kaubamärke üksnes toodetele või varuosadele viitamisel, vaid selgelt enda teenuste reklaamimiseks. Hageja esitas kohtule teiste seadmeid rentivate ettevõtete kodulehtede väljavõtted (toimiku lk 115-119), milles vaidlusalust kaubamärki on näha vaid masinatest endist tehtud fotodest. Kostja tooteid sellisel viisil ei
reklaami, vaid kasutab vaidlusaluseid tähiselt selgelt enda teenuste ja tegevuse reklaamimiseks ning tutvustamiseks.
113.Kohus ei saa nõustuda samas kostja väitega, et kuna maailmas on registreeritud palju domeeninimesid, mis sisaldavad tähist BOBCAT, on tavapärane domeeninimede registreerimine kaubamärgiomaniku loata. Kostja ei ole ühegi enda viidatud domeeninime puhul tõendanud, et need oleksid registreeritud ilma kaubamärgiomaniku loata. Teisalt nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja ja temaga seotud isikud on ilma kaubamärgiomaniku loata pahatahtlikult registreerinud tähist BOBCAT sisaldavaid domeeninimesid. Hageja esitas kohtule mitu domeenivaidluste komisjoni otsust (toimiku lk 133-142), milliste järgi oli kostja seadusliku esindaja A. S. ja temaga seotud ettevõtte Klindex OÜ registreerinud domeenid bobcatirenti.ee, bobcat-rent.ee, bobcatbalti.ee, bobcat-balti.ee ja bobcatrent.ee. Domeenid anti vaidlustuste rahuldamise tulemusena üle hagejale või kaubamärgi ametlikule esindajale OÜ-le Bobcat Balti. Tšehhi vahekohtu 19.01.2021 otsusest (koos tõlkega toimiku lk 143-147) nähtub, et kostja seadusliku esindajaga seotud ettevõte Klindex OÜ oli registreerinud domeeni bobcatrent.eu, mis vaidlustuse tulemusena anti üle hagejale. Eeltoodust nähtub ühtlasi, et ainuüksi sõna BOBCAT sisaldavate domeeninimede arvust ei saa järeldada, et kaubamärki sisaldava domeeni registreerimine on selline äritegevuses tavapärane tegevus, mis kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda ei saa.
114.Kostja tugines hagile vastu vaieldes peamiselt sellele, et hageja domeeninime ja ärinime puudutav nõue on aegunud, kuid kohus nende väidetega ei nõustu. Esmalt nõustub kohus hageja väitega, et kuna tema nõue aluseks on Euroopa Liidu kaubamärgid, ei saa kostja tugineda siseriikliku kaubamärgiseaduse sätetele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 16 järgi ei ole rikkumismenetluses Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul teatud juhtudel õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu või riigisisese kaubamärgi kasutamist. Kostjale ei kuulu ühtegi Euroopa Liidu ega riigisisest kaubamärki, mistõttu ei kohaldu tema suhtes artikkel 16.
115.Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 61 lg 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. Ka nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki.
116.Kohaldatava õiguse osas näeb Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 129 lõige 1 ette, et Euroopa Liidu kaubamärgi kohtud kohaldavad antud määruse sätteid. Artikli 129 lg 2 järgi kohaldab vaid määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane kohus siseriikliku õiguse sätteid. Ekslik on kostja arusaam, et kuna Euroopa Liidu kaubamärgimäärus reguleerib varasema õiguse küsimust teisiti kui siseriiklik õigus, on tal õigus tugineda KaMS §-le 16. See, milliste muude õiguste olemasolu välistab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise, on ammendavalt reguleeritud Euroopa Liidu kaubamärgimääruses.
117.KaMS § 1 lg 1 sätestab, et antud seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning selles seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Alusetu on kostja järeldus, et siseriikliku õiguse kohaldamise võimalus tuleneb KaMS § 11 lg 1
punktist 6, mille järgi saab varasemaks kaubamärgiks lugeda varem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärki. Antud säte ei reguleeri õiguse kohaldamist ning on käesolevas vaidluses ka asjakohatu, sest kostjale ei kuulu ühtegi kaubamärki, ei varasemat ega hilisemat.
118.Kohus nõustub hageja väidetega, et isegi juhul, kui KaMS § 16 kohalduks, ei saaks kostja sellele tugineda. KaMS § 16 reguleerib kaubamärgiomani ainuõiguse piiranguid ning tegemist ei ole nõuete aegumist reguleerivate normidega. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt.
119.Esmalt saab hilisema õiguse olemasolule tugineda vaid siis, kui tegu on subjektiivse õigusega, millele seadus tagab õiguskaitse. Kohus nõustub hagejaga, et domeeninime registreering ei ole kaubamärgiõiguse või ärinime õigusega võrreldav õigus. Tegemist on Interneti kasutamise meetodiga, mille registreerimisel ei teostata mistahes kontrolli ning mis allub üksnes teenuse pakkuja regulatsioonile. Sisuliselt on tegemist tehnilise meetmega, mis võimaldab isikul ennast või oma teenuseid ja kaupu reklaamida. Seega ei saa kaubamärgiomaniku nõudele vastu vaieldes tugineda varasema õigusena domeeninime registreerimisele.
120.Seda, et hageja või kaubamärgiomanik olid teadlikud kostja ärinime registreerimisest ning nõustusid selgelt selle kasutamisega, ei ole kostja tõendanud. Lisaks peab kohus nõustuma hageja väitega, et olukorras, kus kostja müüb kaubamärgiga kasutatud tooteid ja varuosi ning osutab masinate suhtes teenust, pidi ta ärinime registreerimisel olema teadlik kaubamärgi olemasolust. Teadlikkus kaubamärgi olemasolust, samuti käesolevas vaidluses tõendatud kostja tegevus, kus kostja on soovinud saada ärilist kasu kaubamärkide kasutamisest, tähendavad, et kostja registreeris enda ärinime pahatahtlikult. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt registreeris ta samade teenuste osutamiseks nagu on kaitstud kaubamärk, kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise lihtsalt juhuslikult ja heauskselt.
121.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.09.2013 saatis Doosan Benelux SA kostjale kirja (toimiku lk 105-106, tõlge lk 176), milles ta viitas registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgile nr 000029371 ja leidis, et kostja kasutab kaubamärki ilma kaubamärgiomaniku loata oma sõidukitel, ärinimes ja teenuse osutamisel. Kirjas viidati, et tarbijad võivad eksitavalt pidada kostjat kaubamärgiomaniku ametlikuks esindajaks. Kostjalt paluti tema ärinime muutmist ja edaspidi kaubamärgi kasutamisest hoidumist. Kuigi kirja saatja ei ole hageja ning kuigi kirja saatmise ajal oli kaubamärgiomanik sama isik, kes tänagi, ei saa sellest kirjast teha järeldust, et kaubamärgiomanik mistahes viisil nõustus kaubamärgi kasutamisega kostja ärinimes. Vastupidi, kirjas on väljendatud selgelt, et kostja rikub kaubamärgiomaniku õigusi ja mistahes muu tahteavalduse tegemist kaubamärgiomaniku või tema esindaja poolt ei ole kostja tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et kostja nõuet ei täitnud, vaid registreeris selle asemel pahauskselt kaubamärki sisaldava domeeninime, ei tähenda kaubamärgiomaniku nõustumist kostja tegevusega.
122.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja on tõendanud kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist ja hageja nõue kohustada kostjat rikkumine lõpetama, on iseenesest põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 130 lg 1 näeb ette, et kui Euroopa Liidu kaubamärgi kohus leiab, et kostja on rikkunud Euroopa Liidu kaubamärgiga
seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni.
123.KaMS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.
124.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja esitatud esimene nõue, mis sisaldab mitmeid konkreetseid kohustamisnõudeid, ei saa esitatud kujul tervikuna rahuldamisele kuuluda. Rahuldamisele kuulub hageja üldine nõue kohustada kostjat lõpetama kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine ehitusmasinate ja nende varuosade müügi- hooldus- remondi- ja renditeenuste tähistamisel, reklaamimisel ja kasutamisel domeeninimes ja ärinimes, sest kostja on neid õigusi rikkunud ning teda tuleb kohustada sellise tegevuse täielikuks lõpetamiseks.
125.Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat eemaldama tähis BOBCATEESTI Allika tee 2, Peetri, Rae vald asuva hoone fassaadilt ning Google kontolt ja Google Maps kaardirakendusest ning hoiduma edaspidi kaubamärkide BOBCAT (sõna), EL reg nr 009888298 ja 000029371 ning „Bobcat kujutismärk“, EL reg 010200103 ja 000029397 kasutamisest ilma kaubamärgiomaniku loata, v.a kui kostja kasutab kaubamärke Euroopa Liidu kaubamärgimääruse 2017/1001 art 14 lg 1 p c) ja lg 2 kohaselt. Asjas kogutud tõenditest nimelt nähtub, et hageja nõudel eemaldas kostja oma hoone fassaadilt vaid kujutisliku kaubamärgi (toimiku lk 103), kuid ei eemaldanud tähist BobcatEesti. Seda, et kostja oleks lõpetanud kaubamärgi kasutamise Google kontol ja Google Maps rakenduses, ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Hageja on samas rikkumiste toimepaneku tõendanud, mistõttu tuleb kostjat kohustada rikkumised lõpetama.
126.Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama tähised BOBCATEESTI ja/või Bobcateesti OÜ ja/või www.bocateesti.ee tähised mootorsõidukitelt ei kuulu esitatud kujul rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutuses oleks mitmeid sõidukeid, mis oleksid vastavate tähistega tähistatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kasutuses on kaubik registrimärgiga XXX (toimiku lk 22). Sellelt sõidukilt on kostja eemaldanud kujutisliku kaubamärgi ning sõnalise kaubamärgi BOBCAT (toimiku lk 96 pöördel, lk 20-21, 128-130), kuid sõidukil on endiselt tähis bobcateesti.ee. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja kasutuses muude sõidukite olemasolu, mis oleksid tähistatud tähisega bobcateesti.ee, ei saa kohustamisnõuet esitatud kujul rahuldada. Nõuet saab rahuldada vaid selle sõiduki osas, mille puhul on rikkumise toimepanek tõendatud. Kostjat tuleb kohustada eemaldama tähis BOBCATEESTI või Bobcateesti OÜ või bobcateesti.ee mootorsõidukilt registrimärgiga 845 MSH.
127.Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama vaidlusalune tähis dokumentatsioonilt, reklaammaterjalilt ning sotsiaalmeedia kontodelt tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel materjalidel ja sotsiaalmeedia kontodel kostja tähist kasutab. Kuna rikkumine eeltoodud osas ei ole tõendatud, ei saa kostjat kohustada soovitud konkreetseteks toiminguteks. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
128.Hageja järgmised nõuded kuuluvad täielikule rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub hageja nõue kohustada kostjat andma registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele järgmise sisuga tahteavaldus: „Palun anda üle domeeninimi bobcateesti.ee registreering äriühingule Doosan
129.Kostja registreeris domeeninime pahauskselt ja kaubamärgiomaniku õigusi rikkudes. Ainuüksi domeeninime registreerimine ei anna talle õigust olla jätkuvalt domeeni omanik. Domeeni üleandmiseks kohustamise nõue on kooskõlas Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punktidega 5.3.6.2, 5.3.6.3, 4.1.2.1, 4.1.5.6 ning punktidega 5.3.5, 5.3.6. Kostja kohustus teha vastava sisuga tahteavaldus tuleneb käesolevas lahendis viidatud Euroopa Liidu kaubamärgimääruse sätetest ning KaMS §-st 57, sest tegu on toiminguga, mida tuleb teha kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks.
130.Hageja kolmas nõue kuulub samuti täielikule rahuldamisele. ÄS § 12 lg 3 sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse ÄS § 33 lõiget 11. Kostja kasutab oma ärinimes Eestis kaitstavat kaubamärki ilma kaubamärgiomaniku loata. Sellises olukorras tuleneb ÄS § 12 lõikest 3 ja KaMS §-st 57 kostja kohustus teha tahteavaldus, millega ta muudab oma ärinime ning lõpetab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise. Alusetu on kostja arusaam, et tahteavalduse tegemiseks oleks teda saanud kohustada vaid leping hagejaga. Kostja kohustus tuleneb seaduses ja Euroopa Liidu kaubamärgimäärusest tulenevast nõudest lõpetada kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine. Alusetu on ka kostja väide, et mitte iga kaubamärgi kasutamine ärinimes ei ole õiguslikult keelatud. Antud juhul on kostja kasutanud kaubamärki ärinimes samade teenuste suhtes, milliste suhtes on kaubamärk registreeritud. Kostja on kasutanud kaubamärki ärilistel eesmärkidel ja pahauskselt selleks, et ära kasutada enda ärihuvides kaubamärgi mainet.
131.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaubamärgi litsentsiomanik saatis kostjale kaubamärgi kasutamist puudutava nõude 20.10.2020 (koos tõlkega toimiku lk 47-48). Kostjal paluti muuta ärinime ja lõpetada kaubamärgi kasutamine. Kostja nõudega sisuliselt ei nõustunud (toimiku lk 49-51). Kuna kostja ei ole nõude rahuldamisega vabatahtlikult nõustunud, tuleb teda kohustada tegema vastav tahteavaldus.
132.Kostjat tuleb keelata kasutada oma ärinimes sõna BOBCAT ja teda tuleb kohustada muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisalda sõna BOBCAT ja esitama kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale.
133.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et ta rahuldas hageja nõudest sisuliselt 95%, jättes rahuldamata vaid osa esimesest nõudest. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta kostja kanda ja hageja menetluskuludest 95% samuti kostja kanda.
134.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
135.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu. Lepingulise esindaja kulud ei sisalda käibemaksu. Asja läbivaatamise kulud on kokku 243 eurot
ja lepingulise esindaja kulud tunnitasuga 150 eurot on kokku 6525 eurot. Kokku on menetluskulud koos riigilõivu 650 euroga 7418 eurot.
136.Kostja pidas hageja menetluskulu ülepaisutatuks. Kulu kohtutäituri poolt fakti tuvastamiseks oli tarbetu, sest kodulehe sisu üle vaidlust ei ole. Hagiavalduse koostamiseks ei saanud aega kuluda 15 h. Kostja vastusega tutvumiseks ja volikirja hankimiseks kulunud 3 h oli tarbetu kulu, sest volitusi tõendavad dokumendid oleks tulnud kohe esitada. 22.02.2021 seisukoha ajakulu 4 h oli üle paisutatud, sest taas tõendas hageja esindaja oma esindusõiguse olemasolu. Kohtuistungi aja kooskõlastamise ja kliendi nõustamise ajakulu 1 h on tarbetu, sest see kulu ei peegeldu toimikus olevatest dokumentidest. Hageja 29.08.2021 lühikese dokumendi koostamiseks ei saanud aega kuluda 3 tundi. Aeg kompromissettepaneku tegemiseks ja kliendiga nõupidamiseks 6 h on üle paisutatud ega nähtu toimikust. Kostja esindajal kulus samadeks toiminguteks vaid 1 h 48 min. 15.11.2021 dokumendis tegeles hageja taas kliendi nõusoleku saamiseks ja kulu on alusetu. Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid ja ajakulu 5 h ei ole põhjendatud.
137.Kohus nõustub osaliselt kostja väidetega. Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suurust 150 eurot mõistlikuks ja vaidluse sisuga kooskõlas olevaks. Kohus loeb kulu kohtutäituri toimingule vajalikuks, sest toimingu tegemisel ei olnud hagejale teada, kas või milliste asjaoludega kostja menetluse käigus nõustuda võib. Kohus samas nõustub, et hagiavalduse koostamiseks võis aega mõistlikult kuluda mitte 15 tundi, vaid 11 tundi. Volikiri pidi hageja esindajal olemas olema enne hagiavalduse esitamist, mistõttu saab kostja vastusega tutvumise mõistlikuks kuluks lugeda 2 tundi. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks ei saanud hageja esindajal aega kuluda enam, kui kostja esindajal, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajakuluks 1 h 48 min. Lõplikes seisukohtades kordas hageja esindaja suures ulatuses varasemaid väiteid, mistõttu on mõistlik ajakulu dokumendi koostamisel 3 tundi. Ülejäänud osas loeb kohus hageja esindaja ajakulu mõistlikuks ning põhjendatuks. Kuna hageja näol on tegu välismaise isikuga, loeb kohus põhjendatuks, et kliendiga suhtlemiseks ja talle menetluses toimuva selgitamiseks kulus esindajal enam aega, kui kostjal oma kliendiga suhtlemiseks. Kogumis loeb kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 32,2 tunni ulatuses. Arvestades mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 150 eurot x 32,2 tunniga = 4 830 euro ulatuses.
138.Koos riigilõivu 650 euroga, asja läbivaatamise kulude 243 euroga ning lepingulise esindaja kulude 4 830 euroga, on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 5723 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista sellest 95% ehk 4597,43 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.