Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumäärus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule Silvar Rägastiku pankrotimenetluse raugemise teate ( tl 280-282). Tartu Maakohus algatas 20.septembri 2007 määrusega Silvar Rägastiku suhtes pankrotimenetluse. Tartu Maakohtu 19.detsembri 2007 otsusega rahuldati AS Hansa Liising avaldus ja kuulutati välja Silvar Rägastiku pankrot ja pankrotihalduriks määrati Küllike Mitt ( tl 228-235). PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pankrotihalduri pankrotimenetluse raugemise taotluse kohaselt ei ole Silvar Rägastiku pankrotimenetluses müümata realiseerimiskõlbulikku pankrotivara, laekumisi pankrotimenetluses ei ole olnud ja ei ole ka selgeid väljavaateid pankrotivara mingilgi viisil lähiajal suurendada, kuna isik on töötu. Võlgnik saab töötu abiraha määral, millele ei ole võimalik täitemenetluse seadustiku alusel sissenõudeid pöörata ja mida ei saa seetõttu arvata ka pankrotivara hulka. Silvar Rägastiku pankrotimenetluses 19.septembril 2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul pidasid võlausaldajad otstarbekaks mitte finantseerida edasist Silvar Rägastiku pankrotimenetlust, võeti seisukoht pankrotimenetluses tekkinud kohustuste, samuti halduritasu osas ning haldurile tehti ülesandeks esitada viivitamatult kohtule taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega. Neil asjaoludel taotleb pankrotihaldur lõpetada Silvar Rägastiku pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS § 146 nimetatud väljamakseteks ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. Aruande ( tl 288-293) kohaselt puudus 19.detsembri 2008 seisuga Silvar Rägastikul pankrotivara. Kuna Silvar Rägastiku pankrotivaras puudus realiseeritav materiaalne vara, ei ole pankrotivara müügist pankrotimenetluse käigus raha saadud ning kuna Silvar Rägastik on ametlikult töötu, ei ole muid laekumisi pankrotivarasse olnud. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Aruande esitamise ajaks ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid; ei ole tehtud väljamakseid jaotusettepaneku alusel. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid; võlgniku varadele ei olnud seotud pante, mistõttu ei ole pankrotimenetluses ka pandieseme müüke toimunud. Pankrotimenetluses ei ole müümata realiseerimiskõlbulikku vara. Peale töötuskindlustusmaksete intressi ettemaksu summas 1 kroon, ei ole Silvar Rägastikul teadaolevalt saada vara teistelt isikutelt. Pankrotihaldur ei ole esitanud ega kavatse Silvar Rägastiku pankrotimenetluses esitada hagisid teiste isikute vastu seoses selgete aluste puudumisega. Samuti ei ole Silvar Rägastiku (pankrotis) vastu 2 (5)

teised isikud aruande esitamise ajaks hagisid esitanud ega ei ole teda haldurile teadaolevalt kaasatud ühtegi kohtumenetlusse. Haldur ei ole esitanud avaldusi kriminaalasja algatamiseks Silvar Rägastiku suhtes. Seisuga 19.september 2008 moodustavad Silvar Rägastiku pankrotimenetluse kulud kokku 14 221, 48 krooni. Aruande kohaselt on haldur seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja 2003.aastal ning alalise maksejõuetuse tekkimise põhjused on seotud eelkõige ebaõnnestumistega Silvar Rägastiku ettevõtluses, samuti võlgniku poolt oma võimaluste ja vajaduste ebaõige hindamine ning sellest tulenevalt ka liig suurte riskide võtmine liisingukohustuste näol. Lepinguliste kohustuste mittenõuetekohane täitmine viis lõppkokkuvõttes liisinguandjate poolt liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamiseni, võlgniku ettevõtluse alustalaks olnud metsaveotehnika äravõtmiseni ja võlgniku ettevõtluse lõppemiseni. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus, tutvunud ja hinnanud halduri poolt esitatud materjale leiab, et halduri ettepanek on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole Silvar Rägastikul pankrotivara ja asjas ei ole saadud teha mingeid väljamakseid ning ei ole ka võimalik pankrotivarasse laekumisi ette näha. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, millises ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on järgmised: Tunnustatud nõude rahuldamisjärk

võlausaldaja

tunnustatud nõue

rahuldamata osa

tunnustatud nõuded puuduvad

Hansa Liising Eesti AS

1 170 797,13

1 170 797,13 krooni

tunnustatud nõuded puuduvad

Pankrotimenetlusest nähtuvalt ei ole võlgnik nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu kuulub rahuldamisele. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole müümata pankrotivara, laekumisi pankrotimenetluses ei ole olnud ning pankrotihaldur ei näe ette ka lähiajal pankrotivara suurenemist. Võlausaldaja on pidanud otstarbekaks mitte finantseerida edasist pankrotimenetlust. Seega on tegemist olukorraga, kus on otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist seoses raugemisega, kuna pankrotimenetluses ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalus, mistõttu tuleb Silvar Rägastiku (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja pankrotihaldur tuleb PankrS § 165 lg 3 alusel vabastada tema kohustustest. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu suuruse määramiseks. Taotluse kohaselt on vaatamata asjaolule, et Silvar Rägastiku pankrotimenetluses puudub pankrotivara, pankrotihaldur olnud sunnitud kulutama oma aega ja tegema tööd seoses pankrotimenetluse toimingutega, lisaks pidi haldur tegema toiminguid ka seoses 3 (5)

pankrotimenetluse lõpetamisega. Eeltoodut arvestades ning tuginedes PankrS §-le 65 ja justiitsministri 18.detsembri 2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korras sätestatule, taotleb haldur Silvar Rägastiku pankrotimenetluse lõpetamisel talle tasu määramist arvestusega 24,28 tundi x 300 kr = brutosummas 7 284 krooni (millelt tuleb tasuda sotsiaalmaks 2 404 krooni). Haldurile tasu määramist eelnimetatud summas on toetanud ka Silvar Rägastiku pankrotimenetluses 19.septembril 2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosolekul osalenud võlausaldaja, AS Hansa Liising Eesti esindaja on kinnitanud, et annab oma nõusoleku vastavate summade tasumiseks AS Hansa Liising Eesti poolt kohtu deposiiti kantud summast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning vastavalt PankrS § 65 lg 2, 5 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõtmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent käesoleva § lg 2 nimetatud rahast. Juhindudes justiitsministri 18.detsembri 2003 määruse nr 71 „ Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 3 lg 1, 4; § 4 lg 2, 4 ning arvestades pankrotimenetluse iseloomu ja halduri tegevust ning kuna 19.septembril 2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolek, üldkoosolekul osalenud võlausaldaja AS Hansa Liising Eesti ei ole esitanud vastuväiteid halduri tasu määramisele nimetatud summas ( tl 285), on pankrotihaldur Küllike Mitti taotlus halduri tasu saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri tasuks tuleb määrata 7 284 krooni, mis tuleb välja mõista AS Hansa Liising Eesti poolt 2. novembril 2007 kohtu deposiiti tasutud summast. Haldur on esitanud taotluse kinnitada PankrS § 66 alusel halduri poolt pankrotimenetluse käigus tehtud ja vajalikud kulutused kogusummas 8 091 krooni ning välja mõista nimetatud summa OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks võlausaldaja AS Hansa Liising Eesti poolt 2.novembril 2007 kohtu deposiiti tasutud summast. Taotluse kohaselt moodustavad seisuga 19.september 2008 Silvar Rägastiku pankrotimenetluses tekkinud kohustused kokku 8 091,16 krooni. Nimetatud summast kontori- ja nõupidamisruumi ning –seadmete kasutamisega seotud kulud 5 929,50 krooni; koopiate tegemisega seotud kulud 208,32 krooni; lauatelefoni kasutamisega seotud kulud 283,20 krooni; mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud 424,80 krooni; pankrotimenetluse teadaannete avaldamisega seotud kulud 344,40 krooni; transpordiga seotud kulud 660,80 krooni; posti saatmisega seotud kulud 240,14 krooni (tl 297-299). Seoses pankrotivaras rahaliste vahendite puudumisega on eelnimetatud kulutused kandnud seni OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlausaldajate üldkoosolekul 19.septembril 2008 osalenud võlausaldaja – AS Hansa Liising Eesti - esindaja on kinnitanud, et annab oma nõusoleku vastavate summade OÜ Õigusbüroo Faktootum ülekandmiseks AS Hansa Liising Eesti poolt kohtu deposiiti kantud summast. Vastavalt PankrS § 66 lg 1, 3 on lisaks tasule halduril õigus oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Juhindudes justiitsministri

4 (5)

18.detsembri 2003 määruse nr 71 „ Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt aruandes (tl 288-293) kajastatud pankrotimenetluse kulude õiguses, kulutuste hüvitamisele nimetatud suuruses ei ole võlausaldaja vastuväiteid esitanud ( tl 285). Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt aruandes kajastavad kulutused oma kohustuste täitmiseks on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada summas 8 091, 16 krooni. Nimetatud summa tuleb välja mõista AS Hansa Liising Eesti poolt 2. novembril 2007 kohtu deposiiti tasutud summast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.