Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunikuabi Aita Kastor
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.oktoobril 2008. a, Valga kohtumaja
Riigi õigusabi asja nr
ÕA – 2-08-65234
Riigi õigusabi asi
U. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, x, x tn.x; telefon xxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus U. K. esitas 06.10.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi igakuulise elatusraha saamiseks tütre J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks. U. K. on Rahvastikuregistri andmetel vallaline ja kasvatab üksinda alaealist last. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt töötab taotleja x restoranis x xna.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, Väärtpaberikeskuse, Sotsiaalkindlustusameti, pankade ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. U. K. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks vanemahüvitis 4453 krooni + peretoetus 300 krooni kuus. Maksuametilt saadud teatise järgi on taotleja 2007 aasta sissetuleku suurus 46888 krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistris pole U. K. arvel ühtegi sõidukit. Äriregistrist nähtub, et tal puudub igasugune kokkupuude äriühingutega ja kinnistusraamatusse kandeid tema nimele pole tehtud. Pankade teatiste kohaselt omab taotleja Hansapangas väikest hoiust, kuid see kulub igapäevasteks kulutusteks. Kohus leiab, et U. K. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid lapse sirgudes asub taotleja kindlasti oma erialasele tööle, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamiseni riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast.
Aita Kastor Kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.