Võlaõigus › Muud

Kohus 23.05.2008.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja kohtule 13.06.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et Viru Maakohtu menetluses on R V ’i hagi kostja vastu alusetu rikastumise teel saadu nõudes summas 108 220 krooni ja 45 senti ning kostja vastuhagi R.V ’i vastu 80 000 krooni nõudes. Kostja selgitab, et ta ei keeldu hagetava lepingu täitmisest, kuid teeb seda siis, kui on selge, palju tuleb maksta. Kostja palub menetluse peatada TsMS § 355 ja ja 356 lg. 1 alusel põhjusel, et a) R V ’il on raske majanduslik olukord ja tal sisuliselt elamiseks raha puudub, b) R V ’i kinnisvaral lasub korteri väätrtust hinnates väga suur hüpoteek. Kui kostja vastuhagi rahuldatakse, ei ole R.V ’il võimalik kostjale raha maksta. Kohus 19.06.2008.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja 10.07.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus arvamuses leiab, et menetluse peatamiseks alus puudub, ning et kostja pole oma kirjalikus vastuses tuginenud ühelegi sissenõutavaks muutunud reaalselt eksisteerivale nõudele. Kuna teistel poolte kohtumenetlustel pole seoseid hagi aluseks oleva notariaalse lepingu täitmisega, siis palub hageja jätta menetlus peatamata, hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus 24.07.2008.a. määruses leidis, et kostja taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ning määras korraldada asjas eelistung 20.10.2008.a. 22.09.2008.a. saabus kohtule hageja kirjalik taotlus menetluse lõpetamiseks hagist loobumisega, kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ühtlasi palub hageja, tuginedes TsMS §-le 150 lg. 2 p. 2, tagastada pool hageja tasutud riigilõivust. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt kohus 24.09.2008.a. saatis hageja taotluse kostjale teadmiseks ja palus kostja seisukohta viie päeva jooksul. Kostja kohtule 02.10.2008.a. saabunud kirjalikus seisukohas teatab, et ei vaidle vastu menetluse taotlusele, kuid palub menetluse lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr. 2-07-9026. Kohus 02.10.2008.a. saatis kostja seisukoha teadmiseks hageja esindajale. 20.10.2008.a. toimunud eelistungile menetlusosalised ei ilmunud. II. Kohtumääruse põhjendus. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. Kohus leidis, et taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud rahuldada. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. Seadus ei sätesta hagejale kohustust hagist loobumist põhistada. Seega pole kostja valida, millisel alusel hageja hagist loobub ning kostja ettepanek menetluse lõpetamiseks seoses kompromissi kinnitamisega mingis muus tsiviilasjas pole asjakohane. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leidis, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekorralduse nr. xxxx alusel 29.04.2008.a. arvelt nr. xxxx, viitenumbriga 2900072136, tasunud

Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 summa 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv. Hagi M M :“notariaalse tahteavalduse tuvastamine““. Seega on põhjendatud hagejale pool tema poolthagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada summas 500 krooni. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg. 5 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Sama paragrahvi lg. 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud, siis pole oluline, millistel asjaoludel hageja hagist loobub. Ja kuna pooled kohtukulude nõudeid teineteise vastu ei esitanud, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 150, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 24. novembril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.