Muud

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik tugineb vastuväitena sellele, et tema maksejõutus ei ole püsiv ning tema varaline seisukord paraneb peagi avaldajaga peetavas kohtumenetluses vastunõude tulemusena. Selline vastuväide, positiivne tulevikuststenaarium, peab olema objektiivsele kõrvaltvaatajale piisavalt usutav ja selle saabumine tõenäoline. Võlgniku ülesanne ja tõendamiskoormis on teha see kohtule usutavaks ning oma vastunõuet põhjendada. Võlgnik ei ole oma 25.07.2025 seisukohas oma vastunõuet ja selle realiseerumist põhjendanud, ainus viide on üldsõnaline ja täpsemalt kontrollimatu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohtuasi nr XXX on lõppenud võlgniku kahjuks lahendi tegemisega; kohtuasjas nr 2-24-8266 on I OÜ hagi avaldaja vastu jäetud menetlusse võtmata. Muid võimalikke kohtumeneltusi, kust võlgnik võiks rahalisi vahendeid hankida või panna maksma vastunõudeid avaldaja vastu, ei ole kohus võlgniku lakoonilise info alusel tuvastanud. Võlgnik ei ilmunud 15.09.2025 istungile, et oma seisukohti selgitada ja täpsustada. Ka hiljem ei ole võlgnik oma seisukohti täiendanud. Võlgnik ei andud täiendavaid selgitusi ja dokumente usaldusisikule (dtl 152, aruande lk 3). Seetõttu asub kohus seisukohale, et viited võlgniku varalise olukorra paranemisele on ebausutavad ning see ei kinnita püsiva maksejõuetuse puudumist. Kohus toetab usaldusisiku järeldust, et võlgniku kohustused on vähemalt 874 531,18 eurot, samas kohustuste katteks kasutatav vara on hinnatav 2 556 eurole või vähemale (I OÜ, registrikood XXX, osalus). I OÜ-l tegevus ja teadaolevad varad puuduvad, v.a. väidetavad ja täpsemalt teadmata nõuded eelnevalt kirjeldatud vaidluses. Kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning olukorra paranemine ei ole ettenähtav, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2). FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Usaldusisik Martin Krupp andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks Martin Krupi (Krupp). Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1). PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. 3

Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud ajaks. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlausaldaja menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. 4

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. 10.11.2025 menetluskulude nimekirja järgi on kuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepinguliste esindajate kulu 1 963,33 eurot (10 h 20 hinnaga 190 eurot tund; ei sisalda käibemaksu). Esindajad on teinud järgmised toimingud: 17.06.2025 Maksejõuetusavalduse koostamine D. V. suhtes ja kohtule edastamine 1h 50 m; 29.07.2025 E-toimikule juurdepääsu taotlemine 10m; 25.08.2025 Seisukoha koostamine ja kohtule edastamine 4h 30m; 27.08.2025 Kohtunõudega tutvumine 10m; 05.09.2025 Kohtu 04.09.2025. a. kirjaga tutvumine 10m; 11.09.2025 Ettevalmistus kohtuistungiks, kohtupraktikaga ja usaldusisikute nimekirjaga tutvumine 2h; 15.09.2025 Kohtuistung (2 advokaati x 20m); 16.09.2025 Kohtuistungi protokolliga tutvumine 10m; 10.11.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine 40m. Võlgnik kuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus peab TsMS 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7h. 25.08.2025 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu on 4h 30m asemel 2h. Asi ei ole olnud piisavalt keerukas, et õigustada kahe vandeadvokaadist esindaja kasutamist. Seetõttu on põhjendamatu pool 11.09.2025 istungiks ettevalmistuse ajakulust ja pool 15.09.2025 istungi ajakulust, kokku 1h 20m. Tunnitasuga 190 eurot on 7h vastav lepingulise esindaja kulu 1 330 eurot. Riigilõiv 420 eurot on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu. Kokku tuleb võlgnikult seega välja mõista 1 750 eurot. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole äriregistri andmetel 5

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, sh ( menetlusdokumentidega tutvumine, päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu,vara-ja võlanimekirja koostamine ja esitamine.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 120 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1711,20 eurot ( koos käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 1711,20 eurot jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.