Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja asja asja kohtulik menetlus. menetlus. Hageja 27.12.1007.a. esitas kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavaldus on kohtu menetluses maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS, endise ärinimega Radiolinja AS, kostjaga 28.02.1997.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 4 079 krooni ja 55 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 74 645 krooni ja 58 senti, kuid soovib viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 4 078 krooni ja 55 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 8 158 krooni ja 10 senti ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud 2 000 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1 ja 2 ja § 231 lg. 1. Kohus 21.07.2008.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja 07.08.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, leiab, et hagi on aegunud. Kohus 14.08.2008.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja 12.09.2008.a. kohtule saabunud kirjalikus arvamuses vastab kostja vastuväidetele ja jääb hagiavalduses esitatu juurde. Arvamusele on lisatud hageja päring Kodakondsus- ja Migratsiooniametile palvega tuvastada A L dokument ja vastus edastada kohe Rakvere kohtumajale. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastus saabus Rakvere kohtumajale 29.09.2008.a. ja sellest vastusest nähtuvalt anti päritud numbriga pass A L ’le välja 13.01.1997.a. ning tunnistati kehtetuks 30.09.1999.a. seoses passi viisalehtede täitumisega. Kohus 02.10.2008.a. saatis kostjale hageja arvamuse ja määras eelistungi toimumise ajaks 20.10.2008.a. 10.10.2008.a. saabus kohtule hageja kirjalik avaldus hagist loobumiseks. Avalduses palub hageja ühtlasi tagastada hagejale pool hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 125 krooni. II. Kohtumääruse põhjendus. Kohus leidis, et hageja hagist loobumise avaldus on põhjendatud rahuldada. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt kohus 10.10.2008.a. saatis hagist loobumise avalduse kostjale teadmiseks ja palus kostja seisukohta hiljemalt eelistungiks 20.10.2008.a. Kostja 14.10.2008.a.kohtule saabunud kirjalikus vastuses menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma, kuid palub TsMS § 168 lg. 4 alusel hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 2 600 krooni, mis on kostja õigusabi eest tasutud. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.12.2007.a. viitenumbriga 2900072136 tasunud Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 summa 7 500 krooni, mishulgas 250 krooni „2-07-54459 /A L “. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hageja esindajale pool tema poolt tasutud riigilõivust tagastada summas 125 krooni. TsMS § 168 lg. 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja pole hagist loobumist põhistanud. Toimikust nähtuvalt esitas hageja kostjale nõude maksekäsu kiirmenetluses. Kostja esitas vastuväite, kuna leidis, et nõue on aegunud. Kohus teatas hagejale kostja vastuväitest ja andis hagejale 14 päeva aega soovi korral hagiavalduse vormistamiseks. Hagi on esitatud 25.06.2008.a. ning kostja on olnud sunnitud uuesti hagile vastama ja hagejat teavitama, et ta hagi ei tunnista, kuna hagi on aegunud. Seega pole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja nõuab õigusabikulu 2 600 krooni, mis on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud arved ja kviitungid arvete tasumise kohta. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 150, § 168 lg. 4, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 24. novembril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.