2-05-23267
Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-23267
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi G.S ja V.G vastu 3 105,22 krooni võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
06. oktoober 2008.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: 10160791, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn)
Hageja esindaja:
Paul Paas (isikukood: xx)
Kostja:
G.S (IK xx, elukoht xx,xx) J.S (IK xx, elukoht xx,xx)
Kostja nõustaja:
V.G (IK xx, elukoht: xx,xx)
Kostja: Resolutsioon
Hageja esitas 22. detsembril 2005.a kohtusse hagi kostja G.S vastu soojusenergia võlgnevuse 3 105,22 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris aadressil xx,xx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. juuni 2005.a moodustab 3 105,22 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 4, § 46, § 60, § 61; AÕS § 26, KOS § 13, ES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 välja mõista kostjalt võlgnevus 3 105,22 krooni, riigilõiv 280.- krooni, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.
võlgnevus 111,66 krooni ja menetluskulud 19.55 krooni ning kostjalt V.G välja mõista võlgnevus 2 993,56 krooni ja menetluskulud 524,65 krooni. Kostja G.S nõustaja J.S nõustus võlgnevusega summas 111,66 krooni. Kostja nõustaja teatas, et võõrandasid 2001. aasta oktoobris korteri V.G. Kostja nõustaja ütluste kohaselt esitasid nad hagejale sellekohase avalduse ning ostu-müügilepingu. Kostja G.S nõustus hagiga osaliselt, summas 111,66 krooni. Ülejäänud võlgnevuse summa palus välja mõista kaaskostjalt V.G. Kostja V.G kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on kohtukutse kätte saanud 21.04.2008 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 10.11.2005 väljavõttega (tl. 7-8), mille kohaselt oli G.S korteri xx,xx, omanik kuni 16.01.2002 (02.10.2001 avalduse alusel) ning V.G oli antud korteri omanik alates 16.01.2002 kuni 16.10.2003; maksekorraldusega nr. 12 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 9-13) mille kohaselt korteriga aadressil korteri xx,xx, seotud võlgnevus Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest moodustab 3 105,22 krooni (periood alates 01.12.1993-30.10.2002), 02.10.2001 korteriomandi ostu-müügilepinguga nr. 5968, millest nähtub, et korteri asukohaga xx,xx, on omandanud V.G (tl. 39-44).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” § 11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Vastavalt TsK § 477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Võlaõigusseaduse § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele
hüvitama Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjate kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et G.S, olles korteri xx,xx, omanik kuni 16.01.2002 ning V.G, olles korteri xx,xx, omanik alates 16.01.2002 kuni 16.10.2003, olid kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulud proportsionaalsuse põhimõttel (G.S summas 111,66 krooni ja V.G summas 2 993,56 krooni).
Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 280.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv, omandiõiguse tõendi eest 40.- krooni ja õigusabi eest 224.20 krooni. Hagi on esitatud kohtule 22. detsembril 2005. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 320.- krooni (280 + 40) ning kohtuvälised kulud 224.20 krooni alljärgnevalt: kostjalt G.S 19.55 krooni ning kostjalt V.G 524,65 krooni.
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.