Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kai Härmand
Kohtujurist
Ege Pilme
Määruse tegemise aeg ja koht
04.01.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-15347
Tsiviilasi
Hõbeoja OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: Hõbeoja OÜ (registrikood 11608880/likvideerimisel, asukoht Laki tn 30, Tallinn), likvideerija X (ik xxxxxxxxxxx). Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, Tel: +372 50 97 167, Tel: +372 6 645 138, e-post: [email protected]).
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Hõbeoja OÜ (likvideerimisel) esitas 13.10.2022 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 17.10.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks äriregistri andmetel ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 199 260,48 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad varad puuduvad ning seda, et võlgniku tegevus on võlgniku sõnul käeolevaks hetkeks lõppenud, siis puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud ja tuleviks sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda 11.01.2021 koostatud Maksu- ja Tolliamet maksuotsus, millega kohustati võlgnikku tasuma erijuhtude tulumaksu kokku 21 879,75 eurot ning sellele järgnenud täitemenetlus, millega arestiti LHV Pank AS kontod maksuvõla katteks. Lisaks on võlgnikul täitmata laenukohustused seotud isikute ees. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku tegevus ei ole tegelikult lõppenud aasta tagasi, nagu võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses väitnud. Kuna Paysera LT, JSC maksekontode liikumisi ei ole võlgniku raamatupidamises kajastatud, puudub ajutisel halduril täpne ja kontrollitav info võlgniku võimalike täiendavate kohustuste ja/või nõuete osas. Võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad tema varasid ca 200 000 euro võrra ning äriühingu pankrot oleks vaja välja kuulutada. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot ning juhul kui deposiidina selleks ettenähtud summat ei tasuta, lõpetada Hõbeoja OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.11.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot tähtajaga 20.11.2022 ning avaldas 10.11.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus tegi 10.11.2022 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 konkurentsiametile ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus andis konkurentsiametile tähtaja 15 päeva avaliku uurimismenetluse alustamise otsustamiseks ja kohtu teavitamiseks. Konkurentsiamet antud tähtaja jooksul kohut avaliku uurimismenetluse alustamisest ei teavitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti
välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku ainsaks varaks arvelduskontodel olev 3,25 eurot, kohustusi on haldurile teadaolevalt vähemalt 199 260,48 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasus seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 12 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 110 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 1320 eurot (lisandub käibemaks 264 eurot).
Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 784,80 (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 12 tunni puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ INC Partner (registrikood 11008111, a/a nr.
Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme X vastutavale hoiule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.