Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista SN AN kasusks kahju hüvitamiseks 14190 krooni. Jätta ANmenetluskulud 75,7% ulatuses SN kanda ja SN menetluskulud 24,3% ulatuses ANkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused
1.22.09.2006 võttis kostja omavoliliselt hageja sõiduauto XXX reg.m. XXX ja põhjustas sellega avarii, mille käigus sai hageja auto kahjustusi: välja tuli vahetada kapott, stange, iluvõred, tuled, udutuled, radiaator ja teha lisaks remondi- ning värvitöid. Remonditööd läksid maksma 4000 krooni, osad 8450 kr Lisaks suurenes hagejal riskikoefitsient, mille tõttu peab hageja maksma kindlustusmakseid suuremas ulatuses kui varem. Hageja riskikoefitsient oleks olnud 2007.a. 0.49, kuid nüüd on
0.93.Alles aastaks 2011 saavutab riskikoefitsient endise piiri, kahju on arvestuslikult 1740 krooni. Kokku on kahju 14190 krooni, mille palub kostjalt välja mõista.
Menetluse käigus täpsustas hageja kahju asjaolusid ja nimelt märkis hageja, et 2008.a selgus, et esisild oli mõjutanud suviseid rehve selliselt, et neid ei olnud võimalik enam autole alla panna ning seega tuli reguleerida esisilda, mis oli saanud avariis kannatada ning märgitud esisilla reguleerimise kulud olid 4564,45 krooni vastavalt arvele 2432213.
2.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja keelas kostjal alates 30.08.06 auto kasutamise ja ta ei kasutanudki autot. 22.09.2006 võttis omavoliliselt auto ja tegi avarii. Kostja on auto tehnilises passis kasutajana märgitud alates 2002.a ja praegusel ajal, ent kostjal ei ole õigust autot kasutada, sj ei olnud õigust seda kasutada 22.09.06. Hageja palus kahju hüvitada teises kohtuvaidluses kostjaga, kuid sai teada, et selline nõue tuleb eraldi esitada. Pärast teise kohtuvaidluses toimunud istungi lõppu palus hageja kostjat kahju hüvitada, ent kostja keeldus sellest ja soovitas hagi kohtusse esitada. Hageja oli teinud enne vaidlusalust avariid autole hooldustöid 28.02.06, 2006.a. aprillis oli auto tehniline ülevaatus, järgmised hooldustööd pidid toimuma 20.12.2007 või kui on läbitud 105000 km ja ülevaatus vastavalt 2008.a. aprillis. Ettenähtud kilometraaž sai täis 2008.a kevadel ja hageja läks hooldusesse 2008.a kevadel, kus avastati esisilla vead, enne neid ei olnud. Hagejal oli sõidukiga 2001. mais kergem avarii ja 2002.a. raskem avarii, kuid remonttööd seisnesid pleki ja värvitöödes ja mõnede osade vahetamises ning sõiduk oli korras kui kostja tegi avarii. Auto on soetud varem kui pooled tutvusid.
3.Tõendid: AS If Kindlustuse AS otsus 24.10.2006, fotod autost XXX, A OÜ arve 7312 summas 8450 krooni vahetatavate osade eest, arve-kviitung nr 62 4000 krooni tasumise kohta õgvendus- ja värvimistööde eest, arve esisilla reguleerimise eest, ekirjavahetus kindlustusmaakleriga. Kostja vastuväited
4.Kostja kasutab sõiduautot, ta on märgitud ka sõiduki kasutajana auto tehnilisse passi, ei ole võtnud autot loata. Avarii toimus siis, kui pooled elasid koos, seega ei ole hageja nõue põhjendatud. Hageja lubas kostjat mitte anda kohtusse, kui pooled sõlmivad kindlustusfirmas lepingu selle kohta, et A. N on kindlustusvõtjaks, leping sõlmiti 23.10.07. Hageja pole keelanud kostjat autot kasutamast, sellest pole juttu olnud. Hageja on teinud autoga 3 avariid, millest üks oli 2002.a. ulatuslik, kõik 3 avariid oli tehtud auto esiotsaga. Kostja tegi avarii 2006.a. ja hageja sõitis edasi 2007.a. autoga ning märgitud esisilla vead pidanuks hageja sundima varasemalt remonti. Esisilla reguleerimisega seotud kulud ei ole soetud hageja tehtud avariiga.
5.Tõendid: Poliis 29013, pooltevaheline e-kirjavahetus. Kohtu põhjendused
6.TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
7.Pooltel tekkis vaidlus selle üle, kas kostja kasutas hagejale kuuluvat auto õnnetuse ajal kokkuleppe alusel või mitte. Hageja tugines asjaolule, et kostja ei võinud autot kasutada siis kui avarii juhtus, st hageja tugines sellele, et kostja on põhjustanud kahju
delikti alusel. Kostja ei ole oma väiteid sellest, et pooltel oli avarii toimumise ajal kehtiv kokkulepe sõiduki kasutamiseks tõendatud. Pooled ei ole abielus, auto ei ole ühisvara, mis võimaldaks mõlemal ühisvara omanikul asja kasutada seaduse alusel ilma täiendava kokkuleppeta ja seega eeldab teise isiku sõudki kasutamine kokkuleppe olemasolu. Kostja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu, mis võimaldas tal autot kasutada 22.09.2006, so siis kui juhtus avarii, seega on kostja väited alusetud ning eeltoodust järeldub, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel, mida hageja ongi teinud.
8.VÕS § 1047 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1048 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab hüvitama kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostja vabaneb ka vastustest, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääratu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 järgi.
9.Pooltel puudus vaidlus selles, et hagejale kuuluv sõiduk XXX reg.m, XXX sai avariis kahjustusi, seega on saanud kahjustada kannatanu omand. Kuna hagejale kuuluv asi sai kahjustada, siis tuleb vaadelda kostja käitumist hageja sõidukiga avarii tegemisel kui õigusvastast tegu VÕS § 1048 lg 1 p 5 järgi. Kostja selgitas, et avarii näol oli tegemist õnnetusjuhtumuga, kits hüppas teele ette, siis sellised väited on tõendamata. Nimelt nähtub AS If Kindlustuse AS juhtumi ja kahju hüvitamise otsusest, et kostja rikkus LE § 129, mis sätestab pikivahe hoidmise kohustuse, tulenevaid nõudeid ning kannatanuks oli teise sõiduki XXX omanik N AS. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või et see kahju tekkis vääramatu tõttu ja seega on kostja vastutav hagejal tekkinud kahjus. Asjaolu, et kahju tekkis hageja omandile kostja poolt tehtud avarii tagajärjel, vaidluse all ei ole, seega on tõendatud ka kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel põhjuslik seos.
10.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
11.Vaidlus puudus selles, et hagejale kuuluv sõiduauto sai vaidlusaluses avariis järgmisi kahjustusi: välja tuli vahetada kapott, stange, iluvõred, tuled, udutuled, radiaator ja lisaks tuli teha remondi- ning värvitöid, millest remonditööd läksid maksma 4000 krooni ja osade hind vastavalt 8450 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud auto hooldustööde tegemise kohta esitatud tõenditest nähtub, et sõidukile olid tehtud hooldustöid 30.07.2002, 2001.a., 2004.a ja, 28.02.2006 ning järgmine pidi toimuma kas 105000 km läbisõidu tagant või 30.12.2007. Auto on läbinud tehnilise kontrolli 2006. a aprillis ja 2008.a. aprillis. Seega on hageja tõendanud, et 2006.a aprillis oli auto korras. Küll aga nähtub hageja enda esitatud OÜ K arvest 2432213, et esisilla reguleerimine on tehtud hageja poolt pärast sõiduki ülevaatust, st juunis 2008, mistõttu nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et märgitud esisilla reguleerimise vajadus ja kulud sellele olid otseses põhjuslikus seoses kostja poolt tehtud avariiga. Hageja kirjalikud selgitused sellest, et esisild vajas reguleerimist ja et see oli saanud kahjustusi kostja tehtud avarii käigus ning et seda märkas avariitöid teinud FIE Rein Vaher, ei ole tõendiks. Eeltoodu tõttu ei ole tõendatud asja kahjustamisega seotud kulud, milleks on esisilla reguleerimisega kaasnenud kulud summas 4564,45 krooni. Ülejäänud ulatuses, so 12450 krooni ulatuses, mis hõlmab endas väljavahetamisele kulunud osade hindu 8450 krooni ja taastusremondi maksumust 4000 krooni, on tõendatud kui kahju ulatus VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 1 1. lause ning lg 3 tähenduses ning tuleb kostjalt ka hageja kasuks välja mõista.
12.Kostja vaidles vastu sellele, et hageja riskikoefitsient, mis on aluseks kindlustusmakse määramisel, ei ole seoses märgitud avariiga suurenenud. Samas ei ole kostja oma vastuväidet millegagi tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud tema ja kindlustusmaakleri e-kirjavahetusest 2008. a. juulist nähtub, et hageja riskikoefitsient on kindlustusseltsi poolt tõstetud 11.01.07 0.93 peale. Eeltoodu alusel nõustub kohus sellega, et hageja riskikoefitsient, mis mõjutab liikluskindlustuses tema makse suurust, on tõusnud ja seega toob kaasa ka täiendavate kindlustusmaksete maksmise ja kulude tegemise hagejale, mida poleks olnud kui kostja ei oleks hageja autoga avariid teinud. Hageja määratles selle suuruse 1740 krooniga. Eeltoodu tõttu on hageja tõendanud riskikoefitsiendi suurenemist ja sellest tulenevalt ka tehtavate makset suurenemist, mis on seega hageja kantud kulud ja tulevikus kantavad kulud VÕS § 128 lg 1-3 tähenduses, olles seega hageja kahju. VÕS § 127 lg 6 järgi siis kui kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, sh tulevikus tekkiva kahju korral, siis otsustab kohus kahju suuruse. Kuivõrd asjas on rakse tuvastada, kui palju maksab hageja tulevikus kindlustusmakseid, st kui suur kahju on, mis võib sõltuda muuhulgas ka lepingu pikkusest, siis lähtudes VÕS §127 lg 6 hindab kohus hagejale tehtavate kulutuste näol tekkinud kahju suuruseks 1740 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista.
13.Kostja väide, justkui tal oleks hagejal olnud kokkulepe teatud kindlustuslepingu sõlmimiseks selleks, et hageja ei esitaks kostja vastu kahju nõuet ehk väide võimalikust kompromissist kahju hüvitamiseks või kahju heastamisest, või nõudest loobumisest, ei ole millegagi tõendatud. Esitatud Seesam Kindlustuse AS poliis nr 29013 kinnitab küll kindlustuslepingu olemasolu, mis on tehtud hageja kasuks ja on ühiste laste investeerimisriskiga kogumiskindlustus, kuid nimetatu ei kinnita väidetavat kahju hüvitamise nõudest loobumist, kompromissi või kahju hüvitamist või heastamist.
14.Kostja väited pooltevahelisest vaidlusest lastele elatisraha maksmise üle, sj laste kasvatamise üle, ei puutu käesolevasse vaidlusesse ja kohus jätab need tähelepanuta. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka esitatud e-kirjale.
Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 järgi jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale ja kostja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamata jäetud osale hageja kanda. lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 75,7% ulatuses ja seega jäävad ANmeneltuskulud 75,7% ulatuses SN kanda ning SN menetluskulud 24,3% ulatuses ANkanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.