lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-55905/4

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 13.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-55905/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1702
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse teatavaks tegemise aeg 13. oktoober 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja ja koht Tsiviilasja number

2-08-55905

Tsiviilasi

J OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik J OSAÜHING (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) Likvideerija I C Ajutine pankrotihaldur T V (postiaadress xxx)

Kohtuistungi kuupäev

01.10.2008.a

Istungil osalenud isikud

Ajutine pankrotihaldur T V

Resolutsioon Lõpetada J OSAÜHING (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks I C (isikukood xxx). Välja mõista riigi arvelt T V kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%, kokku 8 911 krooni). Ajutise halduri tasu kanda T V pangakontole nr xxx. Määrus saata ajutise halduri tasu Raamatupidamiskeskusele (asukoht xxx). Edasikaebamise kord

maksmise

osas

täitmiseks

Kohtute

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30

päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud Viru Maakohtu 03.09.2008.a määrusega algatati J OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V. 29.09.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri aruanne võlgniku J OÜ pankrotimenetluses

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes võlgnikuga nõudis haldur võlgnikult andmeid majandustegevuse kohta viimase 5 aasta jooksul. Võlgnik esitanud ka bilansi seisuga 22.09.2008.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarvet – SEB pank, jääk 0 kr (võlg 120 kr). Kohustused pankadele puuduvad.
2.Maksu- ja Tolliameti seis: võlgnikul 03.09.2008.a. seisuga võlg 122670 krooni, millest maksude saldo 129450 krooni. Maksu- ja Tolliameti nõue esitatud sissenõudmisele kohtutäiturile.
3.Vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnud).
4.Pankade liisingfirmade andmetel kohustused puuduvad.
5.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole.
6.Kohtutäituritel täitmisel nõuded: täitmisel Maksu- ja Tolliamet nõue, lisandub täituritasu 3339,4 kr.
2.Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 05.11.1998.a. Osakapital 40000 krooni. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Osanikeks ja juhatuse liikmeteks kuni 2003 aastani I Z, V V, L T, alates 23.05.2003 80% osakute omanik OÜ A. Alates 30.06.2003 juhatuse liikmeks I T, kes on nüüdseks määratud ka likvideerijaks. Äriühing oli sundlõpetatud 26.10.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2782/05. Ajutine haldur on välja selgitanud, et tegeleti pagaritoodete tootmisega, tegevus toimus üüripindadel, 01.08.2003 lõpetati üürileping xxx, 2003 aastast ka tegevus lõpetati. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ühtegi kehtivat lepingut.
3.Võlgniku varaline seisund Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud andmed varade-võlgade kohta 22.09.2008 seisuga. Ajutine haldur esitab ka andmed nimetatud ajahetke seisuga. Varad Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades 0 krooni, kassas 31 krooni. 2(6)

Debitoorseid nõudeid võlgnikul summas 90 krooni. Ajutine haldur hindab selle väärtuseks 0 krooni, kuna nõudele võimalik esitada aegumise vastuväide. Muud varad võlgnikul puuduvad. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku on võlgnikul varasid 31 krooni eest. Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal kohustused erinevatele tarnijatele summas 35661 krooni ja SEB Pank teenustasude võlg 120 krooni (nõuete esitamisel on neile võimalik esitada aegumise vastuväide). Maksu- ja Tolliamet 03.09.2008.a. seisuga võlg 122670 krooni, nõue esitatud täitmisele kohtutäiturile. Kokku võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 158451 krooni. Võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, konservatiivse hinnangu kohaselt 158400 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et seetõttu puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu.

4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning Võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna Võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt täita oma kohustusi ja/või vara ei katta kohustusi, seejuures see olukord ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse Võlgniku püsivat maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4). Hinnates eeltoodut on pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti üüripindadel pagaritoodete tootmisega. Tegevus lõppes üle 5 aasta tagasi enne pankrotimenetluse algatamist. Antud menetluses ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagisid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt osaühingu maksejõuetuse põhjustamist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused muud, seda Pankrotiseaduse tähenduses. 3(6)

Võlgniku esindaja seisukohal maksejõuetuse põhjused tulenesid tegevuskulude kasvust olukorras kus tihedast konkurentsist tingituna ei olnud võimalik tõsta toodete hinda. Ajutine pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikmetele võiks esitada etteheiteid Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega seoses, mida tuleks käsitleda juhtimisveana, kuid need ei ole põhjustanud võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses, vastavate nõuete esitamine ei ole enam võimalik. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, et seejärel pankrotimenetluses esitada hagi juhatuse liikme vastu, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 45000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest ega võimalikest juhtimisvigadest, maksejõuetuse põhjused muus. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Tagasinõudmise nõuete esitamise aluseid ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub pankrotihaldur: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;

2.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija I C, isikukood xxx;
3.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis;
4.vabastades ajutine haldur oma kohustustest. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, arvab pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Palub määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija I C, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis summas 8 911 krooni. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara 4(6)

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata J OÜ dokumentide hoidjaks likvideerija I C. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 11 000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2 500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest seda määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8 911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele T V pangakontole nr xxx Hansapank; Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. J OÜ-l (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu 5(6)

määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) välja mõista riigilt. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja