Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

2-08-11501 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud 1) Kostja ostis OÜ Saare Kodu esindajana Pärnu kauplusest Ehituse ABC erinevaid ehituskaupu saatelehtede nr 7532172 - 27.07.2005; 7532694 – 10.08.2005; 7532861 – 19.08.2005; 7533027 – 31.08.2005 ja 7533355 – 09.09.2005 järgi, kokku summas 31 794,70 krooni, mille kohta andis isiklikult 26.09.2005. a võlakirja, kohustudes võla tasuma hiljemalt 02.10.2005. a, mida kostja ei teinud. Ehituse ABC kauplus kuulus 2005. a AS-le Famar-Desi ning viimane loovutas nõude kostja vastu hagejale 06.08.2006. a. 2) Kostja võttis M TT'ilt laenu 12 000 krooni, mille kohustus tagasi maksma 30.10.2005. a. Laenu võtmise kohta sõlmiti kirjalik laenuleping ning selle järgi kohustus kostja laenu tagasimaksmisega viivitamisel tasuma viivist 1 % laenusummast päevas. Hageja omandas nimetatud nõude nõudeõiguse loovutamise lepinguga 06.08.2006. a. Mõlemast nõude loovutamisest-omandamisest teavitas hageja kostjat tähitud kirja teel, mis on kostjale kätte toimetatud 27.11.2007. a. Hageja nõue ja põhjendused 27.03.2008. a esitas Total Halduse OÜ Pärnu Maakohtule hagi V V vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 64 483 krooni 52 sendi nõudes. Hageja palub panna kostjale kohustus tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Nõude seaduslik alus. Ostu-müügilepingujärgse tasu maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 213. Laenulepingujärgse võla maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 396 lg 1. Viivise tasumise kohustus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleneb VÕS §-st 113 ning viivise suurus tuleneb VÕS §§ 113 lg 1 ja 94. Nõude loovutamise õigus ja tingimused tulenevad VÕS §-st 164. Nõue. Kostja ei ole tasunud ei ostetud ehituskauba eest käesolevaks ajaks juba 907 kalendripäeva. Vastavalt VÕS §-le 94 on viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas. Eesti Panga internetileheküljelt nähtub, et kuni 01.07 on intressimäär 4 % - seega aasta viivisemääraks oleks 11 %. Ehituskauba eest on kostja võlgu lisaks põhivõlasummale – 31 794,70 krooni ka viivist 0,11:365x907x31797,70= 8 688,82 krooni. Võetud laenu osas on kostja hagejale võlgu põhivõla 12 000 krooni. Kuna käesolevaks ajaks on kostja viivitus juba 878 kalendripäeva, siis viivise summa oleks 12 000x878x0,01= 105 360 krooni, mis on võrreldes põhivõla summaga ülemäära suur. Viidatud asjaoludel soovib hageja, et kohus nõuaks kostjalt välja viivisena põhivõlaga võrdse suurusega viivise s.o 12 000 krooni. Seega oleks hageja kogunõue kostja vastu 31 794,70+8 688,82+12 000+12 000= 64 483,52 krooni, millest riigilõivuline osa oleks 43 794,70 krooni ja viivis oleks 20 688,82 krooni. Tõendid. Hageja tõendab oma nõuet kirjalike dokumentidega, arve-saatelehtedest nähtud, missugust kaupa kostja ostis ning kui palju see maksis, võlakirjast nähtub, et kostja kohustus võla tasuma oma firma – 100 % talle kuulunud OÜ Saare Kodu eest, laenulepingust nähtub võetud laenu suuruse ja tagasimaksmise tingimused, nõudeõiguse loovutamise lepingutest nähtub kohustuse üleminek hagejale ning teates ning posti tagasiteatest nähtub, et kostja on teate loovutamisest kätte saanud. 2 (4)

2-08-11501 Juhindudes VÕS §§ 213, 396 lg 1, 113, 94 ja 164 palub hageja välja nõuda V V'elt ostumüügilepingujärgse tasu põhivõlg 31 794,70 krooni ning sellelt summalt viivis 8 688,82 krooni ning laenulepingu järgi põhivõlg 12 000 krooni ja lepingus kokku lepitud viivis 12 000 krooni suuruses summas – kokku võlga ja viivist summas 64 483,52 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 09.04.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 26-28/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud kriminaalhooldaja U. Kuuse kaudu 30.06.2008. a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 2 500 krooni ja tasu õigusabi eest 11 800 krooni /tl 3031/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 6 tundi ja 40 minutit ning tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % 1 800 krooni. Õigusabikulud kokku on seega 11 800 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 100 000 krooni on maksimaalselt 50 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 11 800 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. 3 (4)

2-08-11501 Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 2 500 krooni ja õigusabikulud 11 800 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.